Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

minema, et õigeks ajaks jõulupoele jõuda. Isa provotseeris lapse ema korterisse tulema, samal ajal filmides ema ning peale seda tegi isa avalduse politseisse ema ebaseadusliku korterisse sissetungimise pärast.” Kostja avaldas Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule faktväite oma 25.11.2015 vastuse punktis 2: „Väär on kaebuse väide, et kohus jättis arvestamata menetluse käigus kogutud tõendid ning põhjendamata tõendite mittearvestamise, tõlgendas tõendeid A.-A.P vastu.” Kostja avaldas Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule faktväite oma 25.11.2015 vastuse punktis 2.4: „Tõsi, tõendite hindamise käigus sai kohus arvestada nii menetlusosaliste kui ka eestkosteasutuse arvamusi, kuid silmas tuleb pidada, et need on siiski üksnes arvamuste esitajate hinnangud esitatud tõenditele.” Kostja avaldas Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule faktväite oma 25.11.2015 vastuse punktis 4.1: „leian, et koos kaebusega esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata, kuna kaebuse esitaja ei ole millegigi põhistanud nende esitamist; samuti ei oma nimetatud tõendid tähendust, kuna nad ei saa kuidagi mõjutada määruskaebuse lahendamise käiku.” Harju Maakohus on tsiviilasjas 2-16-11886 27.10.2017.a otsuses tuvastanud, et faktväide, et hageja ei viinud last jõulupeole, on ebaõige. Kuna hageja tegelikult viis lapse jõulupeole, siis hageja ei saa olla manipuleerinud poolte suhtes last viisil, et ei viinud last jõulupeole, kui hageja tegelikult viis lapse jõulupeole. Samuti ei saanud V N olla sunnitud hageja poolse mitteviimise tõttu koju lapsele järgi minema, et õigeks ajaks jõulupeole jõuda seetõttu, et hageja last jõulupeole ei viinud, kuna on tõestatud, et hageja viis lapse jõulupeole. Hageja esitas kohtule tsiviilasja 2-1611886 raames tõendi politseilt, et tegelikult tegi avalduse politseisse peale lapse jõulupidu hoopis V N, kuigi V N süüdistas selle sama avalduse tegemises hagejat. Kostja on soovinud jätta mulje advokatuuri aukohtule ja erinevatele kohtuastmetele, et on põhjalikult tutvunud tsiviilasja 2-15-5729 materjalide hulgas olevate tõenditega ning see asjaolu on nähtuv kostja esitatud arvamusest. Kostja, väites, et tema 18.06.2015 esitatud arvamus sisaldab hinnangut ka peale 18.06.2015 esitatud arvamuse kuupäeva hageja poolt esitatud tõenditele, võtab omaks, et koostas oma arvamuse hageja hilisemalt esitatud tõenditega tutvumata ja seetõttu kuulub kostja faktväide „Põhjendamatu on kaebaja väide, et lapse esindaja arvamuses on jäetud käsitlemata olulised tõendid, s.h. tõendid sellest, et lapse ema manipuleerib lapsega ja tungis vägivaldselt isa koju, kus laps magas (isa videosalvestised ja lindistatud kõned). Lapse esindaja arvamusest nähtub, et arvamuse andmisel on lapse esindaja tutvunud nii lapse isa kui ka ema avaldustega ning nende3 lisadega, s.h. ka isa esitatud tõenditega.„ ümberlükkamisele, kuna see on ebaõige. Kuna kostja viitab otsesõnu „nende3” lisaga tutvumisele, siis on kostja omaks võtnud, et tutvus vaid kolme lisaga. Kuna kostja on avaldanud faktväite, et on tutvunud tõenditega „sh isa videosalvestised ja lindistatud kõned”, siis tegemist on ebaõige faktväitega, kuna on selge, et kostja ei saanud tutvuda videosalvestistega seoses lapse emaga, sest tsiviilasja 2-15-5729 materjalide hulgas selliseid videosalvestisi ei ole. Samuti ei ole materjalide hulgas oleval ainsal videol kujutatud lapse ema poolt vägivaldset sissetungimist hageja koju ega ka magavat last ega ka kostja väidetavat hageja poolset V Na provotseerimist. Kostja esitades Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 25.11.2015 vastuse hageja määruskaebusele, milles avaldas, et „26.10.2015 kohtumääruses on kohtu hinnang poolte avaldustes esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele igakülgne, täielik ja objektiivne ning ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt avalduste aluseks olevate asjaolude suhtes kohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta” on avaldanud Harju Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, xxx linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajale ning advokatuuri aukohtule teadvalt ebaõigeid faktväiteid hageja kohta, mistõttu kohus tegelikke tõendeid ei uurinudki ning on tuginenud M Mi paljasõnalistele väidetele. Ebaõigete andmete avaldamisega ja hageja isiku kohta arvamust avaldades ning sellele tegevusele lisaks jättes mulje, et kostja teab mingeid fakte hageja kohta (mh tsiteerides ja võimendades kohtu järeldusi), mille alusel arvamus kujundati, on M M õigusvastaselt teotanud hageja au ning loonud

lapse isast kuvandi kui konfiktsest, manipuleerivast, hoolimatust ja kohati ka lapse huve eiravast isikust. Kostja on teotanud hageja au ja väärikust selliselt, et on maalinud hagejast negatiivse kuvandi, manipuleeriva isa kujundi, kes isikliku omakasu eesmärgil manipuleerib lapsega ja emaga ning filmib seda manipuleerimist ning esitab seejärel avaldused koos filmimaterjaliga kohtusse ning teeb alusetuid avaldusi politseisse. Kostja ebaõiged faktväited ja kostja poolt kontrollimata teiste isikute sh V Na faktväidete avaldamine on koostoimes võimendanud ebaõigete faktväidete negatiivseid tagajärgi hageja jaoks ning põhjustanud hagejale märkimisväärse kahju: lapsega suhtluse piiramine; sh finantsiline kahju kohtukulude näol; sh finantsiline kahju hageja äritegevuse kannatada saamise läbi; sh mainekahju Tallinna linnavalitsuse, kohtu ja advokatuuri ja advokatuuri aukohtu ees. Kostja poolt avaldatud tegelikele asjaoludele mittevastavad faktväited hageja kohta on hagejale põhjustanud elukvaliteedi muutuse, sh lapsega suhtluse piiramise osas. Selline piiramine on olnud täiest põhjendamatu, ja tugines olulises osas kostja paljasõnalistele väidetele. Hageja palub kohustada vandeadvokaat M Mit avaldama 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Harju Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikele Tiit Kollomile, Margó Klaarile ja Gaida Kivinurmele, ja Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale järgmise teadaande: „Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldas vandeadvokaat M M järgmiseid ebaõigeid andmeid A-A P kohta: 1) Vandeadvokaat M M külastas oma 18.06.2015 kohtule esitatud kirjalikus arvamuses avaldatud ajal V Na kodu ja teostas lapse ärakuulamise.” Hageja palub kohustada vandeadvokaat M Mit avaldama 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest advokatuurile ja advokatuuri aukohtule järgmise teadaande: „Vandeadvokaat M Mi suhtes läbi viidud aukohtumenetluse raames, seoses tsiviilasjaga 2-155729, avaldas vandeadvokaat M M advokatuuri aukohtule järgmiseid ebaõigeid faktväiteid A-A P kohta 09.11.2015: 1) Samuti on A-A P manipuleerinud poolte suhtes last viisil, et A-A P ei viinud last jõulupeole, mistõttu V N oli sunnitud A-A P koju lapsele järgi minema, et õigeks ajaks jõulupeole jõuda; 2) Peale seda kui A-A P manipuleeris last selliselt, et ei viinud last jõulupeole, provotseeris A-A P V Na korterisse tulema, samal ajal filmides V Na; 3) Peale seda kui A-A P manipuleeris last selliselt, et ei viinud last jõulupeole, tegi A-A P avalduse politseisse V Na ebaseadusliku korterisse sissetungimise pärast; 4) Kohus on teadlik, et pühapäeval 14.06.2015 vestles vandeadvokaat M M lapse emaga ja kuulas ära lapse; 5) Lapse esindaja, vandeadvokaat M M, on tutvunud tsiviilasja 2-15-5729 toimikus ja materjalide hulgas olevate oluliste tõenditega, sh videosalvestste ja lindistatud kõnedega sellest, et V N tungis vägivaldselt A-A P koju, kus laps magas; 6) Tsiviilasja 2-15-5729 toimikus ning materjalide hulgas on A-A P esitatud videosalvestised ja lindistatud kõned sellest, et V N tungis vägivaldselt A-A P koju, kus laps magas. Hageja palub kohustada vandeadvokaat M Mit hoiduma A-A P au ja väärikuse teotamisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-15-5729, kus 15.04.2015 esitas A-A P avalduse otsustusõiguse lapse elukoha osas üleandmiseks avaldajale ning 18.05.2015 esitas lapse ema V N vastuavalduse ja 20.05.2015 täpsustatud vastuavalduse otsustusõiguse lapse

elukoha-, tervise-, kooli- ja huviringide osas üleandmiseks vastuavaldajale ning suhtlemiskorra kindlaks määramiseks ning A P hagi AA P vastu elatise nõudes. 18.06.2015 esitas lapse esindaja vandeadvokaat M M tsiviilasjas nr 2-15-5729 seisukoha lapse isa ja ema avalduste kohta, kus punktis 2 on toodud, et: „Mõni päev hiljem külastasin V Na kodu....„ Hagejale on teada, et lapse esindaja leppis lapse ema kodu külastuse ajaks teisipäeva õhtu 26.05.2015, kuid kohtuda ei õnnestunud, sest ema ei jõudnud plaanitud ajal koju. Kostja kui lapse esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-15-5729 antud 18.06.2015 arvamus kaitseb lapse kui alaealise puudutatud isiku seadusega kaitstud huve, sellega pole mingilgi moel rikutud hageja üldisi isikuõigusi ning käesoleval juhul puudub kostjapoolne tegu, mis oleks hagejale kahju tekitanud. Andes tsiviilasja nr 2-15-5729 raames arvamuse, täitis kostja temal kui lapse esindajal lasuva kohustuse ning mitte eirates õiguslikult nõutavat käitumisstandardit. Tsiviilasja nr 2-15-5729 menetlusdokumendid, s.h. lapse esindaja 18.06.2015 arvamus, on kättesaadavad üksnes menetlusosalistele ning tegemist ei ole hageja hagiavalduses viidatud väljendusvabaduse ning hageja au ja hea nime teotamisega. Kostja ei ole avaldanud faktiväiteid, mille kohaselt on isa manipuleerinud poolte suhtes last viisil, et isa ei viinud last jõulupeole, mistõttu ema oli sunnitud isa koju lapsele järgi minema, et õigeks ajaks jõulupeole jõuda või, et isa provotseeris lapse ema korterisse tulema, samal ajal filmides ema ning peale seda tegi isa avalduse politseisse ema ebaseadusliku korterisse sissetungimise pärast. Hagiavaldusest ei nähtu, millist tulevikus toimida võivat kostjapoolset hageja õiguste rikkumist hageja kardab. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Pooled ei vaidle, et kostja kui vandeadvokaat, kes oli tsiviilasjas nr 2-15-5729 (A-A P avaldus otsustusõiguse üleandmiseks lapse elukoha osas avaldajale ja V Na vastuavaldus otsustusõiguse lapse elukoha-, tervise-, kooli- ja huviringide osas üleandmiseks vastuavaldajale ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks) määratud hageja ja V Na lapse esindajaks ning on avaldanud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames kohtule, et ta külastas oma 18.06.2015 kohtule esitatud kirjalikus arvamuses avaldatud ajal V Na kodu ja teostas lapse ärakuulamise (t.l. 15-19). Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on avaldanud Harju Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikule Tiit Kollomile, Margo Klaarile ja Gaida Kivinurmele ja Tallinna xxx linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale hageja kohta ebaõigeid andmeid. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine isiku või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Tuvastatud on, et kostja kui alaealisele lapsele määratud esindaja on tsiviilasjas nr 2-15-5729 avaldanud seisukohti kohtu nõudmisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 5 lg 2 järgi

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab hagita asjas kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna vaidlust ei ole, et kostja on tsiviilasja nr 2-15-5729 menetluses osalenud alaealise lapse esindajana, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks tsiviilasjas nr 2-15-5729 esitanud seisukohti, mh avaldanud mingisuguseid andmeid. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. TsMS § 217 lg 5 järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. TsMS § 217 lg 6 järgi esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 lg 4 sätestab, et advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Tõendatud ei ole ka hageja väide, et tsiviilasjas seisukohtade esitamist saaks käsitleda andmete esitamisena tsiviilasja arutavatele kohtunikele. TsMS § 9 lg 1 alusel lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Asjaolu, et kohtukoosseisus on asja lahendamisel konkreetsed kohtunikud, ei luba arvata, et menetlusdokumente avaldatakse kohtunikele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt esitatakse menetlusdokumendid kohtule, mistõttu ka tsiviilasjas nr 2-15-5729 menetlusdokumendid on esitatud siis kas Harju Maakohtule või Tallinna Ringkonnakohtule. Ka menetlusdokumenti, mis saab menetlusosalisele teatavaks tsiviilasjas kohtule esitatavate dokumentidest, ei saa käsitleda eraldi andmete avaldamisena menetlusosalisele muul moel kui tsiviilkohtumenetluse korras, mida reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25; 10. juuni 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14; 21. detsembri 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16; 09. jaanuar 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12 p 13). Kohus peab vajalikuks muuhulgas selgitada, kui ka kostja oleks avaldanud tsiviilasjas nr 2-155729 hageja kohta andmeid hagis märgitud isikutele, siis ei ole kohtu arvates tsiviilasja raames esitatu käsitletav hageja suhtes andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Igal isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber ja sellele vahetult vastu vaielda, mistõttu ei ole põhjust arvata, et hageja kohta saaks olla andmeid avaldatud isikule, kellele ei oleks pidanudki siis hageja suhtes andmeid avaldama. Seega isegi kui kostja oleks tsiviilasjas nr 2-15-5729 avaldanud andmeid hageja kohta, siis ei oleks hageja suhtes esitatud väidetavaid andmeid tehtud teatavaks kolmandale, s.o. kõrvalisele isikule, sest kohtule, kus asi lahendatakse kohtukoosseisus, ja teistele menetlusosalistele sama tsiviilasja raames menetlusdokumentides esitatud andmete esitamise õigus tuleneb otse seadusest, mistõttu ei saa selliste andmete esitamisel õigustatud isikule olla tegemist andmete avaldamisega, s.o. kolmandale isikule kui kõrvalisele isikule teatavaks tegemisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui hageja suhtes on tsiviilasjas 2-15-5729 avaldatud ebaõigeid andmeid, siis on hagejale ka tagatud tsiviilkohtumenetluses sama tsiviilasja lahendamisel õigus esitada oma seisukohad ja tõendid teiste menetlusosaliste poolt esitatud andmete õigsuse või vääruse kohta vahetult samas tsiviilasjas. Vaidlust ei ole, et kostja kui vandeadvokaat on Eesti Advokatuuri Aukohtule tema suhtes läbi viidud aukohtumenetluse raames seoses tsiviilasjaga nr 2-15-5729 09.11.2015 avaldanud järgmist:

sissetungimise pärast“. 4. „Kohus on teadlik, et pühapäeval 14.06.2015 vestles vandeadvokaat M M lapse emaga ja kuulas ära lapse“. 5. „Lapse esindaja, vandeadvokaat M M, on tutvunud tsiviilasjas 215-5729 toimikus ja materjalide hulgas olevate oluliste tõenditega, sh videosalvestiste ja lindistatud kõnedega sellest, et V N tungis vägivaldselt A-A P koju, kus laps magas“. 6. „ Tsiviilasja 2-15-5729 toimikus ning materjalide hulgas on A-A P esitatud videosalvestised ja lindistatud kõned sellest, et V N tungis vägivaldselt AA P koju, kus laps magas“ (t.l. 20-22). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud Eesti Advokatuurile ja Advokatuuri Aukohtule hageja kohta ebaõigeid andmeid. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 3 p 2 järgi on advokatuuri pädevuses järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. AdvS § 15 lg 1 sätestab, et aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju ning AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. AdvS § 16 lg 2 alusel algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 16 lg 2 kohaselt on advokaadil on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui advokaat jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta. AdvS § 16 lg 4 järgi on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega. AdvS § 16 lg 5 kohaselt lahendab aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. AdvS § 18 lg 1 järgi võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. AdvS § 17 lg 1 sätestab, et aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik. Kuna kostja on Advokatuuri Aukohtule esitanud seisukohad vastuseks A-A P kaebusele tsiviilasjas nr 2-15-5729 kostja kui vandeadvokaati tegevuse suhtes, siis ei ole kohtu arvates Eesti Advokatuurile esitatud selgitus käsitletav hageja suhtes andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Igal huvitatud isikul on õigus advokaadi suhtes esitada avaldusi aukohtumenetluse algatamiseks ja vandeadvokaadil siis õigus avaldusele vastata. Kui advokatuuriseaduses on sätestatud Eesti Advokatuuri korraldus ning advokaadi tegevuse õiguslikud alused ning advokatuuriseaduses on ette nähtud igaühe õigus advokaadi tegevuse suhtes pöörduda Eesti Advokatuuri poole, millele vandeadvokaadil on õigus vastata, siis ei ole põhjust arvata, et hageja kohta oleks andmeid avaldatud isikule, kellele ei oleks pidanudki hageja suhtes andmeid avaldama. Seega kostja ei ole selgitustes Eesti Advokatuurile hageja suhtes esitatud väidetavaid andmeid teinud teatavaks kolmandale, s.o. kõrvalisele isikule, sest aukohtumenetlus on advokaadile kohustuslik ja tuleneb otse seadusest, mistõttu ei saa selliste andmete esitamisel õigustatud isikule olla tegemist andmete avaldamisega kolmandale kui kõrvalisele isikule teatavaks tegemisega. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks avaldanud hageja kohta andmeid kolmandale isikule VÕS § 1047 tähenduses, siis ei saa olla tõendatud ka hageja väide, et saaks olla tegemist väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, et need ebaõiged andmed käesolevas kohtumenetluses ümber lükata. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja nõue rahuldamata ning kohus ei pea põhjendatuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas

kostja avaldatud väited hageja kohta on andmed või väärtushinnangud ning juhul kui need on andmed kas need on siis ebaõiged. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Kuna kohus eelnevalt ei tuvastanud, et kostja oleks hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid, siis ei ole tõendatud hageja väide nagu võiks selliste ebaõigete andmete avaldamine olla kestev ja tekitada hagejale kahju, mistõttu jätab kohus hageja nõude kohustada kostjat hoiduda hageja au ja väärikuse teostamisest rahuldamata. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on kinnitanud kohtule, et tal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.