Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O O vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
173,15 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: O O (isikukood XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 22.05.2023 ja 12.09.2023 sõlmitud liitumislepingust nr xxx tulenev põhivõlg 111,64 eurot, viivised perioodi 19.11.2023-16.09.2024 eest 16,14 eurot, viivised perioodi 05.12.2024-30.05.2025 eest 9,88 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas.
4.Jätta hageja lepingulise esindaja kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda. Jätta hageja tasutud riigilõiv 85,56% ulatuses kostja kanda ja 14,44% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 85,56% ulatuses kostja kanda ja 14,44% ulatuses hageja kanda.
Mõistja kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 85,56 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätetatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Toimetada Teadaannetes.
kohtuotsus
kostjale
kätte
teadaande
avaldamisega
Ametlikes
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 04.12.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 22.05.2023 ja 12.09.2023 sõlmitud liitumislepingust nr xxx tulenev põhinõue 111,64 eurot, viivised 16,14 eurot ning sissenõudekulud 25 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 05.12.2024 kuni põhinõude (111,64 eurot) jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS lepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ja xxx ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused. Hageja märgib, et Tingimuste all peab ta silmas Tele2 erakliendi teenuste kasutamise Üldtingimusi. Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.02.2022 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees 111,64 eurot (lisa 3): Arve nr 15118459272 01.11.2023 71 eurot Arve nr 15118685294 01.12.2023 30,54 eurot Arve nr 15118919427 01.01.2024 11,94 eurot Kokku: 113,48 eurot Hageja on hagiavalduse esitamisel arvanud arvetel sisalduvatest summadest maha viivised 1,84 eurot ning esitab nõude kostja vastu põhisummas 111,64 eurot.
2.2.Vastavalt Tingimuste punktile 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni
2
15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 04.06.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot (lisa 5.1), 19.06.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.2) ja 04.07.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.
2.3.Hageja on arvestanud viivist 0,05% päevas igalt arvelt alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast.
2.4.Tele2 loovutas 08.05.2024 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4). Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile XXX, ja eposti aadressile XXX ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadannete kaudu kätte toimetatuks loetud 20.03.2025. Dokumendid saadeti kostjale ka e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud hagile vastamiseks tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.
4.Põhivõla nõue
4.1.Teenuse osutamise lepingu alusel tasu nõude eeldusena tuleb välja tuua, et pooled olid teinud tahteavaldused lepingu sõlmimiseks (VÕS § 9), lepingust tulenes kohustus, kostja on kohutuse jätnud täitmata ning kohustus oli sissenõutavaks muutunud. Hageja väitel oli kostja sõlminud Lepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbritele XXX ja xxx. Hageja on selle tõenduseks esitanud lepingud, mõlemal on kostja allkirjajäljend. Ühel lepingul on sõlmimise ajaks märgitud 22.05.2023, teisel 12.09.2023. Lepingus on viidatud Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustele, privaatsuspoliitikale, Tele2 interneti kasutamise tingimustele, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetele ja Tele2 hinnakirjale ning märgitud, et need on kättesaadavad ka Tele2 kodulehel www.tele2.ee. Hageja on esitanud ka Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused ning alates 25.07.2018 kehtiva hinnakirja (dtl 40). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostjaga oli sõlmitud leping erinevate teenuste osutamiseks. Lepingutes oli märgitud „Piiramatu pakett“, kuutasuga 20 eurot, kuid 5-eurose soodustusega 12ks kuuks.
4.2.Hageja on tõendina esitanud arved, mis on loetletud kohtuotsuse punktis 2.1. Arvetest nähtub, et arve on esitatud sideteenuse kuumaksu ning kõnede eest.
4.3.Hageja väitel tulenes Tele2 Eesti ASi teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 3, et tasu sideteenuse ja täidetud maksetehingute eest makstakse arvete alusel.
3
Viidatud tingimuste punktis 3 on sätestatud järgmist: Tele2 koostab ja edastab Sulle kuu alguses arve eelneva kalendrikuu kohta. Arve koostatakse meie vahel sõlmitud lepingu, täiendavalt tellitud teenuste (näiteks m-parkimine, tasulised artiklid, Piiramatu Pilv jms ja ka näiteks annetuskõned ja muud samalaadsed teenused), Sulle vahendatud rändlusteenuste ja Tele2 hinnakirja alusel. Kui muudad oma andmeid ja jätad Tele2 sellest teavitamata, siis edastatud arved kuuluvad siiski tasumisele. Lepingu lõpetamisel jõuab lõpparve Sinuni hiljemalt 3 kuu jooksul. Palun tasu arve sellel märgitud tähtajaks. Kui jätad arve tasumata, siis on meil õigus küsida tasumata summalt viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest. Lepingus on märgitud, et arve aadress on: e-maili arve xxx. Hageja väitel kostja arveid tasunud ei ole. Hageja väitel on kostjal eeltoodud arvete alusel kokku võlgnevus Tele2 Eesti ASi ees 111,64 eurot ning hageja nõuab selle väljamõistmist kostjalt põhivõlana. Kohus on seisukohal, et nõue on sissenõutav, täitmata ning rahuldab põhivõla nõude hageja märgitus summas.
5.Viivisenõue Kohtule esitatud Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 3 on sätestatud: Kui jätad arve tasumata, siis on meil õigus küsida tasumata summalt viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. 2023. a oktoobri eest esitatud arve puhul on viivist arvestatud 71 eurolt alates 19.11.2023, novembri eest esitatud arve puhul 30 eurolt alates 19.12.2023 eurot ning detsembri eest esitatud arve puhul 10,64 eurolt alates 19.01.2024. Viivist on arvestatud kuni 16.09.2024, kokku 16,14 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt (111,64 eurolt) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada. Põhivõlg on sissenõutav ning lepingus oli kokkulepe viivisemäära kohta. Kohus kontrollis, et viivist ei ole arvestatud arvel välja toodud viivistelt. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse päevani (k.a), s.o perioodi 05.12.2024 – 30.05.2025 on arvestatud viivis 9,88 eurot.
6.Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldusena tuleb seega esmalt tuvastada lepingu lõppemine. Hageja on esile toonud, et lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras Tele2 kostja teenused alates 29.12.2024 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 14.02.2024. Hageja on hagile lisanud „Tele2 teenuste kasutamise tingimused alates 25.07.2018“ (dtl 35). Esitatud tingimuste punktis 3 on tõepoolest sätestatud: Piirame Su teenused, kui oled tasumisega viivitanud üle 14 päeva või ületad krediidilimiiti. Teavitame sind piirangust ette SMS-i ja/või e-kirjaga. Kui tasud arve peale teenuste piiramist, on meil õigus lisada järgmisele arvele piirangu eemaldamisega seotud kulud. Kui teenus on piiratud üks kuu on meil õigus leping üles öelda.
4
Omaette lepingu üles öelduks lugemisega ei saa lepingut üles öelda. Lepingu üles ütlemiseks on vajalik teha tahteavaldus, mis peab ka adressaadini jõudma. Hageja ei ole esile toonud, et Tele2 oleks teinud lepingu üles ütlemise tahteavaldust, vaid et luges ise lepingu üles öelduks. Seega ei ole üles ütlemise eeldused (tahteavalduse tegemine ja kostjani jõudmine) esile toodud ega tõendatud. Seega ei ole peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise eeldus – lepingu lõppemine – esile toodud ega tõendatud. Kohus märgib, et Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 3 viimane lause sätestab: Oled kohustatud hüvitama kõik võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud (dtl 31), st selles sättes endas ei ole kirjas konkreetseid summasid, mis tarbijal tuleks hüvitada. VÕS § 1132 lg 2 sätestab tarbijalt võla sissenõudmiskulude piirmäärad, mitte ei ole ise hinnakiri. Kohtule esitatud hinnakirjas on hageja väidetud tasu 12 eurot. Seega kui lepingus oli kokku lepitud, et tasu on 12 eurot, ei saa hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuda 15 eurot. Hageja ei ole ka tõendanud kirjade saatmist (kirja pdf fail ei tõenda, et see saadeti). Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Seega peaks hageja vähemalt tõendama, et kirjad saadeti välja. Eeltoodu alusel jätab kohus võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.
7.Menetluskulud ja otsuse kätte toimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 100 eurot vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja on hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avaldusse märkinud põhivõla nõudena 136,77 eurot, st 25 euro võrra suuremana kui hagis (hagis 111,64 eurot). Seejuures on hageja ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudnud eraldi veel ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist ning seda 30 eurot. Isegi kui arvestada hagi põhinõudele juurde arvetel olnud viivised (alla 2 euro), ei saanud maksekäsu kiirmenetluses olla sedavõrd suurem põhinõue kuidagi õiguslikult põhjendatud. Ka viivist on hageja maksekäsus nõudnud rohkem (maksekäsus 19,28 eurot, hagis 16,14 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb kinnitada esitatud andmete õigsust. Sama hageja on ka muudes menetlustes esitanud maksekäsu kiirmenetluses nõudeid suuremana, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja on teadlikult esitanud maksekäsus suurema nõude ilma et see oleks õiguslikult põhjendatud.
5
TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Kohus võtabki hageja eeltoodud käitumist arvesse ning jätab hageja õigusabikulud ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulu hageja enda kanda. Kuna kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud hageja enda kanda, siis ei hinda kohus õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 04.12.2024 esitatud hagi hind oli 173,15 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 111,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 19.11.202316.09.2024 eest 16,14 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (111,64 eurot) alates 05.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 20,37 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 148,15 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (173,15 eurot) 85,56%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 85,56% ulatuses kostja kanda ja 14,44% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85,56% hageja tasutud riigilõivust (100 eurot), millele vastab summa 85,56 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud 85,56% ulatuses kostja kanda ja 14,44% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.