Võlgnik: RÄVALA BÜROOHOONE AS (registrikood 10179460; asukoht Rävala pst 12, 10145 Tallinn) Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ; Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e-post [email protected])
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse ja taotluste lahendamine
Menetluse liik
Kohtuistung 11.04.2025
BÜROOHOONE
AS-i
RESOLUTSIOON
Jätta P. K. 03.04.2025 avaldus pankrotiavalduse tagasivõtmiseks läbi vaatamata.
Kuulutada välja RÄVALA BÜROOHOONE AS-i (registrikood 10179460) pankrot 30.05.2025 kell 13.00.
Nimetada RÄVALA BÜROOHOONE AS-i pankrotihalduriks Oliver Ennok.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16.06.2025 algusega kell 11.00. Koosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 4005 (Lubja tn 4, Tallinn).
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 5 563,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Mõista RÄVALA BÜROOHOONE AS-lt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419; arveldusarve nr xxxx, Xxxx AS) kasuks välja 5 563,20 eurot.
10.Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse resolutsiooni punktidele 2 ja 3 (pankrotimäärus), 9 (menetluskulu) võib esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud
Võlgnik esitas 07.02.2025 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse 13.02.2025 määrusega menetlusse ning nimetas ajutise pankrotihalduri.
Ajutine pankrotihaldur esitas 27.03.2025 aruande. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ning likviidne vara on kõigest 1 525,40 eurot (raha pangakontol).
Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara 22 737 732,08 eurot. Võlgniku varast enamus s.o 17 344 479,07 eurot koosneb nõuetest võlgniku aktsionäri P. K. (K.) seotud isiku OÜ Nordland Kapital vastu, mille osas on käimas esimese astmes kohtumenetlused. Võlgniku ülejäänud võlgniku vara koosneb nõudest P. K. (K.) seotud isiku OÜ Milestone (pankrotis) vastu summas 5 391 727,61 eurot, mille terves ulatuses laekumine on ebatõenäoline. Võlgniku ainsa likviidse varana (s.o vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi) on tuvastatavad rahalised vahendid võlgniku arvelduskontodel summas 1 525,40 eurot.
Kokkuvõtvalt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 24 716 392,01 eurot. Sealhulgas OÜ Nordland Kapital, OÜ Ratimetsa, OÜ Linaleo ja OÜ Sininõmme Võrgud ees (kõik seotud endise juhatuse liikme P. K.) ning OÜ Viker (pankrotis) ning Advokaadibüroo Palmiste & Partnerid OÜ ees.
Ajutine haldur on leidnud, et nii varade kui ka kohustuste summa võib muutuda tulenevalt kohtuasja nr 2-20-16086 lahendamise tulemusest.
OÜ Viker (pankrotis; võlgniku aktsionär) toetab ajutise halduri järeldusi ning pankroti väljakuulutamist. OÜ Viker (pankrotis) leiab, et P. K. ei ole 10.03.2025 valitud RBH juhatuse liikmeks, tal puudub esindusõigus ning palub kohtul seda kontrollida.
OÜ Linaleo (võlgniku aktsionär) ja P. K. vaidlevad pankrotiavaldusele ja ajutise halduri aruandele vastu. Võlgnik ei ole maksejõuetu ning olukord on tekkinud aktsionäride vaidluste tõttu. Koos aktsionäride tüli lahenemisega laheneb ka tekkinud majanduslik olukord. Suur osa avalduses esitatud kohustusi on vaieldavad (OÜ Viker, Advokaadibüroo Palmits & Partnerid). OÜ Linaleo on enda nõude osaliselt tasaarvestanud ja selle suurus on 22 536,68 eurot. OÜ Linaleo ja OÜ Sininõmme Võrgud on teatanud, et ei nõua oma nõudeid sisse, st need on muutunud tähtajatuks, ei ole sissenõutavad ning neid ei saa maksejõuetuse hindamisel arvestada.
2(8)
P. K. on RBH juhatuse liikmena esitanud 03.04.2025 avalduse võlgniku pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. P. K. leiab, et on pärast 11.03.2025 toimunud RBH aktsionäride koosolekuid ainus võlgniku esindusõiguslik isik. OÜ Linaleo toetab avaldust. Mõlemad leiavad, et ringkonnakohtute praktika pankrotiavalduse tagasivõtmise mitteaktsepteerimise kohta ei vasta Riigikohtu praktikale ning on ka vastuolus põhiseadusega.
11.04.2025 pidas kohus asja läbivaatamiseks istungi, kuhu olid kutsutud ajutine pankrotihaldur, RBH juhatuse liikmed Jüri Leppik ja P. K., OÜ Viker (pankrotis) ja OÜ Linaleo esindajad.
Kohtu põhjendused
Esmalt lahendab kohus P. K.e 03.04.2025 kohtule esitatud pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldusse puutuva. P. K. on end pidanud pärast 10.03.2025 RÄVALA BÜROOHOONE AS-i (edaspidi RBH) aktsionäride üldkoosolekuid võlgniku ainsaks juhatuse liikmeks ja esindusõiguslikuks isikuks.
Kohus jääb seisukohale, et võlgniku juhatuse liikmete täpne ring ei ole pankrotiavalduse lahendamisel määrava tähtsusega. Menetlusosalised vaidlevad juhatuse volituste üle eelkõige selle tõttu, et väidetav uus juhatus soovib pankrotiavaldust tagasi võtta ning menetlust lõpetada. Sõltumata sellest, keda pidada 03.04.2025 avalduse esitamise hetkel õigeks võlgniku juhatuse liikmeks, ei pea kohus võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamisel loobumist vastu võtma, isegi kui see oli esitatud esindusõigusliku isiku poolt. Kohus tugineb vastavale Tallinna Ringkonnakohtu praktikale (nt 2-24-13920, p 18). Analoogia korras tuleb kohaldada TsMS § 429 lg-t 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1), mille järgi ei võta kohus loobumist vastu, kui loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi. Kohustatud isikutel on ÄS § 306 lg-st 3 1 tulenev kohustus kõrvaldada maksejõuetu äriühing õigus- ja majanduskäibest. Vastava avaliku huvi järgimine on tagatud nii juhatuse tsiviilõigusliku vastutuse kui ka karistusõiguslike meetmetega (KarS § 384-385). Seega tegemist ei ole tavapärase tsiviilõigussuhtega pelgalt võlgniku ja võlausaldajate vahel vaid tegemist on olulise avaliku huviga, mille järgimise tagamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada erikorra. Eelnev tähendab, et TsMS § 477 lg-s 6 sätestatud avalduse menetluslik käsutusõigus ei ole piiramatu. Hagita menetluse uuriva ning objektiivse iseloomu tõttu peab kohus tagama muu hulgas ka olulise avaliku huvi järgimise menetluses. Kohus ei nõustu OÜ Linaleo 10.04.2025 seisukohaga, et vastav kohtupraktika oleks vastuolus Riigikohtu juhistega asjas nr 2-23-116531 või põhiseadusega. Seadusandjal on õigus piirata menetluspõhiõiguse realiseerimist muude sarnast järku põhiõiguste tagamiseks. Menetlusõiguste käsutamise piiramine olulise avaliku huvi ning õiguskäibe kaitsmise eesmärgil ei ole põhiseadusvastane. Samuti puudub vastuolu viidatud Riigikohtu juhisega. Riigikohus andis seisukoha hagimenetluses, antud juhul on tegemist hagita menetlusega. Menetlusõiguste käsutamine kahes erinevas menetlusliigis ongi erinev ning hagita menetluses on kohtul oluliselt laiem iseseisev tegutsemisruum (TsMS § 4 lg 1-3 ja § 5 lg 1 vs. TsMS § 477). Kuna kohus on järgnevalt tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse, ei ole tagasivõtmise avaldusel eeltoodu tõttu asjas tähendust. Kohus jätab selle läbi vaatamata.
Kuna võlgnik jääb läbi oma juhatuse ka pärast pankroti väljakuulutamist kandma teatud õigusi ja kohustusi ning juhatuse liikmetel on menetlusele kaasaaitamise kohustus
3(8)
(PankrS §-id 85 ja 87), märgib kohus siiski järgmist. Kohtu hinnangul on võlgniku esindusõiguslik juhatus nii 03.04.2025 kui ka pankroti väljakuulutamise hetkel senine juhatus ehk Jüri Leppik. P. K.e 23.05.2025 kohtule esitatud Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2025 määrus kandeasjas nr 2-25-4694 ei kinnita P. K.t ainsa esindusõigusliku isikuna. Vastupidi, ringkonnakohus on määruse p-des 11 ja 13, et keerukale õiguslikule küsimusele hinnangu andmine väljub registriasja menetluse raamidest ning see tuleb selgeks vaielda hagimenetluses. Seniks tuleks registriasi peatada. „Õiget“ juhatuse koosseisu ringkonnakohus tuvastanud ei ole. Vaidlust ei ole, et 10.03.2025 koosoleku kohta on koostatud kaks vastuolulise sisuga protokolli, mis on mõlemad notariaalselt tõestatud. Kui otsuste näol on kaks esmapilgul justkui kehtivat ning tahteavaldustel põhinevat tehingut, kuid nende sisu on ületamatus vastuolus, on kohtu hinnangul sisuliselt tegemist patiseisuga. Mitte kumbagi otsust ei saa pidada õiguslikult siduvaks. Sisuliselt on notar rikkunud temale tõestamisseadusest tulenevaid kohustusi ning jätnud tuvastamata, milline kahest paralleelsest koosolekust oli õiguspärane. Olukorras, kus notar ei suutnud seda teha, mis nähtub ka esitatud protokollidest, oleks pidanud notar keelduma tõestamisseaduse § 4 alusel tõestamistoimingu tegemisest. Sellistele vastuoluliste otsuste samaaegne tõestamine muudab tõestamistoimingu sisutühjaks, sest puudub tähtsust omavate asjaolude tegelik kontroll. Seetõttu leiab kohus, et kummalgi 10.03.2025 üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikku mõju võlgniku nõukogu ja seeläbi juhatuse valimisele. Kehtib enne 10.03.2025 koosolekut valitsenud olukord ehk pankrotimenetluse kontekstis peab kohus kehtivaks senise juhatuse volitusi (Jüri Leppik). Vastav hinnang võib menetluse käigus muutuda tulenevalt registriasja ning koosoleku otsusega seotud kohtuvaidlustest.
Kohus leiab, et RBH on püsivalt maksejõuetu.
10.Juriidilisest isikust võlgniku avalduse puhul eeldatakse maksejõuetust (PankrS § 31 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis selle eelduse veenvalt ümber lükkaksid.
11.PankrS eristab juriidilise isiku puhul kahte tüüpi maksejõuetust: likviidsusmaksejõuetus (PankrS § 1 lg 2) ning bilansiline maksejõuetus (PankrS § 1 lg 3). Pankroti väljakuulutamise aluseks on vähemalt ühte tüüpi püsiva maksejõuetuse tuvastamine. Likviidsusmaksejõuetus ja bilansiline maksejõuetus ei ole pankroti väljakuulutamise kumulatiivsed eeldused. Juriidilisest isikust võlgniku avalduse puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4).
12.Kohus leiab, et avaldaja on püsivalt maksejõetu vastavalt PankrS § 1 lg-le 2 isegi siis, kui võtta arvesse erinevaid menetluses esitatud vastuväiteid.
13.Isegi kui jätta kõrvale ajutise halduri aruandest nähtuvad kohustused OÜ Viker (pankrotis), OÜ Nordland Kapital, OÜ Ratimetsa, OÜ Linaleo ja OÜ Sininõmme Võrgud ees, mis on kas vaidlusalused, väidetavalt tasaarvestatud või mille kohta on võlausaldajad teatanud, et ei nõua lähitulevikus kohustuse täitmist (dtl 594, 597, 599), on võlgnikul siiski veel täitmata kohustused Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ ees (5 000 eurot) ja OÜ Linaleo ees vähemalt summas 22 536,68 eurot (arvestades tasaarvestust; dtl 595). Samuti on 24.03.2025 kohtumäärusega asjas nr 2-21-18220 mõistetud võlgnikult OÜ Viker (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 1 092,56 eurot ning viivis.
14.Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud kohustuste olemasolus. Kohus möönab, et OÜ-ga Viker (pankrotis) sõlmitud kulude kandmise kokkulepped ning nõude summad ei ole piisavalt selged, et neid maksejõuetuse hindamisel arvestada ning lugeda kohustuseks OÜ
4(8)
Viker (pankrotis) ees 115 200 eurot. Samas ei ole kohtul põhjust kahelda Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ nõudes. Vaidlust ei ole, et 11.03.2020 määrusega asjas nr 2-20-666 on läbi vastava büroo tegutsev vandeadvokaat Andrias Palmits määratud RBH nõukogu esimeheks ja ta on vastavat tööd teinud. Määruse resolutsiooni p-s 5 määrati tema tasuks 125 eurot tunnis, kuid mitte vähem kui 750 eurot kuus (käibemaksuga). Tasu oli kohustatud maksma RBH. Kohus ei nõustu OÜ Linaleo ja P. K. vastuväitega, et nõue on aegunud või asjas nr 2-20-666 ei ole nõukogu liikmele tasu määratud. Määrusest tuleneb selgelt, et resolutsiooni p 5 ongi nõukogu asendusliikmele tasu määramine ning täiendavat tasu määramise toimingut kohus määranud ei ole. Tasu kogusummat ei pea üle kinnitama täiendava tasumäärusega. Nõuet ei saa pidada aegunuks, kui võlgnik RBH kohustust tunnistab. Aegumine ei ole globaalne vastuväide vaid võlgniku õigus teatud tingimustel nõude täitmisest keelduda. Aegumine katkeb nõude tunnustamisega (TsÜS § 158 lg 1-2). Kui võlgnik ise nõuet tunnistab ning ei pea aegumisele tuginemist võimalikuks, ei ole põhjust pidada nõuet kehtetuks. Kohtuasja nr 2-21-18220 menetluskulude hüvitamises OÜ-le Viker (pankrotis) jõustunud kohtulahendi alusel ei saa olla kahtlust.
15.Veenvaks ei saa pidada OÜ Linaleo ja OÜ Sininõmme Võrgud teateid, et nad „loobuvad õigusest nõue koheselt sisse nõuda“ ning seetõttu ei peaks neid nõudeid maksejõuetuse hindamisel arvestama (dtl 596 ja 598). Tuleb eristada nõude sissenõutavust, mis tuleneb kahepoolse tehingu tingimustest, ning faktilist sissenõudmist, mis eeldab võlausaldaja vastavaid toiminguid. Sellise ühepoolse tahteavaldusega ei saa kõrvaldada nõude tehingust tulenevat sissenõutavust. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Sissenõutavus ei sõltu sellest, kas ta seda tegelikult teeb või kavatseb teha. Ühepoolse tahteavaldusega ei saa muuta kohustust „tähtajatuks“. Paralleele saab tõmmata aegumise instituudiga. Tehingulise nõude aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisega vastavalt kahepoolse tehingu tingimustele. See on objektiivne mõõde. Võlausaldaja ei saa oma nõude aegumistähtaja kulgema hakkamist lõpmatult edasi lükata ja oma positsiooni parandada ühepoolse väitega, et ta tegelikult ei asu veel nõuet sisse nõudma. Seega tegemist on endiselt sissenõutavate võlgniku kohustustega.
16.Kokkuvõtteks, isegi erinevaid vastuväited arvestades on võlgnikul sissenõutavaid kohustusi vähemalt 6 092,56 eurot (nõukogu liikme tasu ning kohtuasja 2-21-18220 menetluskulud), koos OÜ Linaleo tasaarvestuse tulemusel vähenenud nõudega 28 629,24 eurot. Märkimist väärib, et nimetatud kohustuste loetelu ei sisalda muid eeldatavaid kulusid nagu jooksvad juhtorgani liikmete tasud, ajutise halduri tasu jm.
17.Võlgnikul puudub likviidne vara nimetatud nõuete täitmiseks ning olukorra paranemist lähitulevikus näha ei ole, st tegemist on PankrS § 1 lg-s 2 kirjeldatud püsiva maksejõuetusega.
18.Ainus likviidne vara on arvelduskontodel asuv raha, kokku 1 525,40 eurot (dtl 571, 434). Muuks varaks on nõue OÜ Milestone (pankrotis) vastu, Rävala 2 kinnistu teoreetiline tagasinõudeõigus ja nõue OÜ Nordland Kapital vastu. Olgugi, et nimetatud nõudeõigused on nominaalselt miljonites eurodes, ei ole tegemist likviidse varaga. OÜ Milestone (pankrotis) poolt nõude täitmine on pankrotivara väikese väärtuse tõttu ebatõenäoline (dtl 573). Muud nõuded on seotud kohtuasjadega nr 2-20-16086 ja 2-22-3400 ning nende tulemus ning tulemuseni jõudmise ajaline perspektiiv on teadmata (vaidluste keerukust arvestades on lõpplahendini jõudmine arvestatav pigem aastates, kui kuudes või nädalates). 5(8)
19.Kuigi kohtuasja nr 2-20-16086 tulemusena võib võlgnik potentsiaalselt saada tagasi enda omandisse Rävala pst 2 kinnisasja, ei aitaks see likviidsusmaksejõuetust ületada. Esiteks ei ole teada, millal see võiks juhtuda; eeldatavasti kulub lõpplahendini jõudmiseni veel aastaid. Teiseks ei ole selge, kas üldse ja kuidas võimaldaks kinnistu omandiõiguse tagasisaamine tekitada võlgnikule kiiresti kohustuste täitmiseks piisava rahavoo. Kolmandaks, kinnistu omandiõiguse tagasisaamine tooks suure tõenäosusega kaasa võlgnikule täiendavate suuremahuliste kohustuste tekkimise. Aktsionäride ja seotud osapoolte vaidluste struktuur on selline, et asjas nr 2-20-16086 põhihagi rahuldamise korral tuleb tõenäoliselt vähemalt mingis ulatuses rahuldada ka vastuhagid (vt vaidluste lühikirjeldus dtl 411-413). Kohus peab tõenäoliseks, et kinnistu RBH-le tagastamise korral peab RBH vähemalt mingis osas hüvitama vahepealsel ajal kinnistuga seoses kantud kulud ja tehtud parendused.
20.Kirjeldatud nõudeõigusi ei ole võimalik realiseerida likviidseks peetava 20 päeva jooksul.1 Võlgniku suhtes esineb seega nn likviidsusmaksejõuetus.
21.Usutavaks ei saa pidada vastuväidet, et olukord on ajutine ning vajadusel aktsionärid finantseerivad ettevõtet. Aktsionäride vaidluste ning patiseisu tõttu ei ole eeltoodut toimunud mitmete aastate vältel. Ülejäänud kaks aktsionäri, OÜ Viker (pankrotis) ja OÜ Neticom, ei ole sellega nõustunud ning on valinud pankrotiavalduse esitamise tee. Kohtuasjas nr 2-19-19435 aktsionäride omavaheliste suhete osas langetatud otsuse tõttu ei saa realiseeruda stsenaarium, kus P. K. kontrollitavad aktsionärid saaksid valitseva enamuse aktsiakapitalist ning üksinda otsustada ettevõtte tegevuse ja finantseerimise üle. Asjas nr 2-19-19435 on tuvastatud, et võrdsetes 1/3 osades on aktsionärideks OÜ Viker (pankrotis), OÜ Linaleo ja OÜ Neticom. Igal juhul ei saaks selliste lahenduste leidmist toimuda piisavalt lühikese ajavahemiku vältel, mis võimaldaks pidada RBH-d täna likviidseks.
22.Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ka selles osas, et RBH on bilansiliselt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 3). Sellisel juhul arvestatakse kohustustena ka veel sissenõutavaks muutumata kohustusi.
23.Võlgnikul on vara koguväärtuses 22 737 732,08 eurot, millest 1 525,40 eurot on raha, 5 391 727,61 eurot nõue OÜ Milestone (pankrotis) vastu, 13 000 000 eurot Rävala 2 kinnistu tagasinõudeõiguse eeldatav väärtus ja 4 344 479,07 eurot nõue OÜ Nordland Kapital vastu kinnistust saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Võib eeldada, et vara väärtus on tegelikkuses märkimisväärselt väiksem, kuna OÜ Milestone (pankrotis) ja OÜ Nordland Kapital vastu nõuete täies ulatuses realiseerimine on enam kui kaheldav. Kohustuste hulk sõltub suures osas võlgniku ja temaga seotud osapoolte vaidlustest. Kui RBH võidab kohtuasja nr 2-20-16086 ja saab kinnistu tagasi, on kohustusi kokku 24 406 103,60 eurot, sh OÜ Nordland Kapital kohtuasjas nr 2-20-16086 esitatud nõuded 6 175 063,68 ja 7 297 504,90 eurot, OÜ Ratimetsa nõue 10 790 000 eurot, OÜ Linaleo nõue 22 536,68 eurot2, OÜ Sininõmme Võrgud nõue 114 905,80 eurot, Advokaadibüroo Palmits & Partnerid nõue 5 000 eurot ja OÜ Viker (pankrotis) nõue asja nr 2-21-18220 menetluskulude hüvitamiseks summas 1 092,56 eurot. Seega isegi eeltoodud konservatiivse hinnangu puhul kohustused ületavad varasid vähemalt 1 668 371,52 euro võrra. Tegelik defitsiit on kohtu hinnangul märkimisväärselt suurem, kuna eelnevast bilansitestist on välja jäetud suur hulk hetkel vaieldavaid kohustusi ning võlgniku vara tegelik väärtus on eeldatavasti oluliselt väiksem kui 22,7 miljonit eurot. RBH on PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. 1 2
Vt nt kohtuasi nr 2-23-6206, p 16. Summa aruandega võrreeldes vähendatud
6(8)
24.Kui RBH kaotab kohtuasja nr 2-20-16086 ja ei saa kinnistut tagasi, on kohustusi kokku 143 535,04 eurot, sh OÜ Linaleo nõue 22 536,68 eurot 3, OÜ Sininõmme Võrgud nõue 114 905,80 eurot, Advokaadibüroo Palmits & Partnerid nõue 5 000 eurot ja OÜ Viker (pankrotis) nõue asja nr 2-21-18220 menetluskulude hüvitamiseks summas 1 092,56 eurot. Kuid samal ajal muutuks ka vara koosseis. Varaks oleks üksnes raha kontodel ning nõue OÜ Milestone (pankrotis) vastu. Eelnevalt kirjeldatu kohaselt on OÜ Milestone (pankrotis) vastu nõude rahuldamine ebatõenäoline. Seega tegelik vara väärtus ei ületa tõenäoliselt kohustusi. Igal juhul puudub RBH aga siis likviidsus (PankrS § 1 lg 2), kuna nõudeõigust ei saa kasutada isegi oluliselt vähenenud kohustuste finantseerimiseks. Taaskord, ka selle stsenaariumi puhul on kohtu hinnang konservatiivne. Tegelik kohustuste hulk sellise stsenaariumi realiseerumisel on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem (nt kohtuvaidluste kaotamise tõttu tekkiv menetluskulude hüvitamise kohustus jms).
25.Eeltoodu alusel kuulutab kohus kuulutab RBH pankroti. Nii PankrS § 1 lg 2 kui ka § 1 lg 3 eeldused on täidetud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
26.Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Oliver Ennoki. Kohus ei rahulda OÜ Linaleo ja P. K. poolt 11.04.2025 esitatud vastuväidet O. Ennoki halduriks määramisele (dtl 776). Avalduses ja istungil ei ole esile toodud asjaolusid, mis viitaksid halduri sobimatusele või kohustuste rikkumisele. Asjaolu, et ajutine haldur ei nõustu ühe seotud osapoole välja pakutud narratiiviga, ei saa tuua kaasa halduri sobimatust. Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate ning ka võlgniku õigusi ja huve (PankrS § 55 lg 1). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda O. Ennoki tegevuses.
27.PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha.
28.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
29.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41).
30.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste 3
Summa aruandega võrreldes vähendatud tasaarvestuse vastuväite tõttu.
7(8)
hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
31.Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 5 563,20 eurot (4 560 eurot, millele lisandub käibemaks 1 003,20 eurot). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 38 tundi tunnitasuga 120 eurot, sh pankrotiavalduste materjalidega tutvumine ja tegevusplaani kujundamine ning ajutise halduri toimiku koostamine; päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatele isikutele ning asutustele sh. taotlus käsutuskeelu kohaldamiseks; võlgnikuga seotud kohtumenetluste asjaoludega tutvumine ja analüüs; võlgniku aktsionäri OÜ Linaleo poolt esitatud andmetega tutvumine ja analüüs; võlgniku registriandmetega tutvumine ja avalikult kättesaadavate andmete analüüs ning võlgniku praeguse ja varasema varalise olukorra välja selgitamine; päringute vastuste ja kogutud dokumentide analüüs kogumis, sh finantsandmete ja tagasivõitmise tehingute kontrollimine; ajutise pankrotihalduri aruande koostamine koos maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamisega ning koos lisadega kohtule esitamine.
32.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulud põhjendatud. Halduri poolt esile toodud toimingud on kohtu hinnangul olnud antud asjaoludel põhjendatud ja vajalikud. Ajutisel halduril lasub seadusest ja kohtumäärusest tulenev kohustus välja selgitada kõik asjas tähendust omavad asjaolud ning võlgniku vara puudutavad küsimused. Haldur ei saa seda ülesannet täita dokumente ja vara üksikasjalikult uurimata. Antud pankrotimenetlus on olnud tavapärasest keerukam suure hulga RBH-d puudutavate vaidluste ning seotud osapoolte tülide tõttu. Erinevad seotud isikud on ajutisele haldurile andnud erinevat ja vastuolulist informatsiooni, mille haldur on pidanud läbi töötama ning aruandes analüüsima. Asja suur keerukus õigustab tavapärasest suuremat ajakulu ning ajutise halduri tasu. tunnitasu (120 eurot) ei ületa PankrS§ 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).
33.Ajutisele pankrothaldurile kuulub seega välja maksmisele tasu 5 563,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3, 65 lg 11).
34.PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.