XX hagi OÜ Bronx Wood Grupp vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.01.2019 määrus menetluskulude jaotuse kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
OÜ Bronx Wood Grupp määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Tamm Kostja: OÜ Bronx Wood Grupp (registrikood 10817742, Savi 27, Tartu linn, 50405 Tartu maakond) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Lepmets ja advokaat Tauri Tigasson
Menetluse liik
Ott
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 21.01.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Bronx Wood Grupp kanda.
3.Rahuldada XX avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata kindlaks ning mõista OÜ-lt Bronx Wood Grupp XX kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 462 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu).
5.Jätta rahuldamata XX avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 216 euro ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.14.12.2017 esitas XX (hageja) Pärnu Maakohtule hagi OÜ Bronx Wood (esialgne kostja) vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks.
2.Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 19.12.2017.
3.Esialgne kostja vaidles hagile vastu ja tõi vastuses hagile välja, et hagi on esitatud vale kostja vastu.
4.23.01.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule taotluse kostja asendamiseks ja menetluse peatamiseks, milles palus asendada esialgne kostja OÜ-ga Bronx Wood Grupp (registrikood 10817742) (kostja), kuna esimene kostja oli hagiavaldusse esitatud ekslikult ning peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17147 kuni tsiviilasjas nr 2-1716999 otsuse jõustumiseni.
5.24.01.2018 määrusega asendas Pärnu Maakohus kostja ja peatas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-16999 tehtava lahendi jõustumiseni.
6.02.10.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.
7.03.10.2018 määrusega võttis Pärnu Maakohus hageja loobumise hagist vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning määras tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (resolutsiooni punkt 3).
8.14.12.2018 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus Bronx Wood Grupp OÜ määruskaebuse osaliselt ja tühistas Pärnu Maakohtu 03.10.2018 määruse osas, millega kohus jättis menetluses kõik menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
9.11.01.2019 määrusega taastas Pärnu Maakohus menetluse XX hagis OÜ Bronx Wood Grupp vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ning toimetas hageja taotluse hagist loobumiseks kätte kostjale ja andis talle tähtaja oma seisukoha esitamiseks.
10.14.01.2019 esitas kostja kohtule seisukoha hagist loobumise taotluse osas ja menetluskulude nimekirja.
11.17.01.2019 esitas hageja kohtule arvamuse menetluse uuendamisele ja kostja seisukohale menetluskulude hüvitamiseks hagist loobumise korral. Esimese astme kohtu määrus
12.Pärnu Maakohtu 21.01.2019 määrusega võeti vastu hageja XX loobumise hagist OÜ Bronx Wood Grupp vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja lõpetati tsiviilasja nr. 217-17147 menetlus; tühistati 17.11.2017, 29.11.2017 ja 01.12.2017 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda.
13.Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulu väljamõistmine hagejalt oleks ebamõistlik ja ebaõiglane hageja suhtes. Kohus pidas silmas asjaolu, et hageja näol on tegemist piiratud teovõimega täisealise isikuga, kellele kohus on 20.03.2018 määrusega määranud eestkostja (ts. asi nr. 2-17-16999), eestkoste määramise avalduse esitas vald 14.11.2017 (tehing sõlmiti 13.09.2017) ehk siis paar kuud peale vaidlustatud tehingu tegemist seati XX üle eestkoste. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega piiratud teovõimega isiku suutmatust oma tegudest aru saada iseloomustab sellise seisundi kestvus. Kohtule teatavaks saanud teabest on alust arvata, et XX oli 13.09.2017 tehingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega.
14.Juhul, kui kohus mõistaks hagejalt välja kostja menetluskulud, oleks see siduv hagejale, kelleks on praegusel juhul piiratud teovõimega isik ja kelle tervisliku seisundi ekspertiis tuvastas, et tegu on nõrgamõistuslikkusega mõõduka vaimse alaarengu tasemel, mis avaldub tema juures sõnavara piiratuses, sotsiaalses abituses, suhtlemisraskustes, mõttekäigu primitiivsuses, üldistusabtraktsioonivõime puudulikkuses. Ekspert leidis, et XX oma vaimsest seisundist tulenevalt ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid ja teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab XX oma õiguste ja huvide kaitseks abi. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul TsMS § 162 lg 4 sätestatud erandlik asjaolu, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Määruskaebus
15.Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 21.01.2019 kohtumäärus osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda, teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda, määrata vastavalt määruskaebusele lisatud menetluskulude nimekirjale kindlaks määruskaebuse esitaja menetluskulud ja mõista need hagejalt välja. Kostja palub apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Pärnu Maakohus ületas oma tegevusega diskretsioonõiguse piire, rikkus TsMS § 168 lg-t 4 ning põhjendamiskohustust TsMS § 465 lg 2 p 8 valguses.
17.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, siis kannab ta kostja menetluskulud, v.a kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei rahuldanud kostja hageja nõuet, vaid hageja loobus hagist omal äranägemisel. Järelikult tulnuks kostja menetluskulud jätta hageja kanda ja need temalt välja mõista.
18.TsMS § 162 lg 4 järgi on kohtul õigus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus selgitas maakohtule, et kuigi TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on võimalik ka asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu, siis Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, kuna seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi. Selle järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu.
19.Ringkonna selgitustele vaatamata leidis maakohus (määruse p 11), et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest kostja menetluskulu väljamõistmine hagejalt oleks
ebamõistlik ja ebaõiglane hageja suhtes. Maakohus ületas kohtumääruses selgelt diskretsiooniõiguse piire, sest TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ei ole võimalik olukorras, kus kulude väljamõistmine on üksnes ebamõistlik või ebaõiglane, vaid säte eeldab erandlike asjaolude esinemist.
20.Kuivõrd maakohus on tuvastanud üksnes ebamõistlikkuse või ebaõigluse, siis ei ole asjas vaidlust, et puuduvad erandlikud asjaolud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Maakohtu diskretsiooniõigus on seega välistatud. Samuti ei saaks maakohus enam tuvastada erandlike asjaolude esinemist, sest see oleks otseselt vastuolus maakohtu enda varasemate järeldustega. Seetõttu tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 ning jätta menetluskulud hageja kanda hagist loobumise tõttu.
21.Ühtlasi ei ole maakohtu seisukohtade kujunemine jälgitav. Nimelt põhjendab maakohus menetluskulude poolte endi kanda jätmist asjaoluga, et kohus on 20.03.2018 määrusega määranud hagejale eestkostja tema piiratud teovõime tõttu. Kostja selgitab, et ainuüksi piiratud teovõime kui selline või eestkostja olemasolu ei saa konkreetselt juhul tähendada (äärmist) ebamõistlikkust või ebaõiglust, mille tulemusena võib menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kui seadusandja oleks nimetatut soovinud, siis oleks see seaduses ka selliselt sätestatud. Kuivõrd seadusandja seda teinud ei ole, siis on meelevaldne järeldada, et piiratud teovõime või eestkostja olemasolu toob iseenesest endaga kaasa erandlikud asjaolud, s.t äärmise ebamõistlikkuse või ebaõigluse. Kostja hinnangul võib menetluskulude poolte endi kanda jätmine olla lubatav juhul, kui nt piiratud teovõimega hageja esitab vaimuhaigusest tingituna hagiavalduse ja kostja lepingulisest esindajast advokaat sellele vastab (tekivad kulud) ning hagi jäetakse rahuldamata. Käesoleval juhul on aga alates hagiavalduse esitamisest esindanud hagejat vandeadvokaadist lepinguline esindaja ning hageja loobus hagist omal soovil ja eelduslikult just oma lepingulise esindaja nõustamisel. Seetõttu erandlikke asjaolusid kindlasti ei esine. Menetluse edasine käik
22.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.
25.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab tsiviilkolleegium maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
26.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.
27.Praeguses asjas loobus hageja hagist. Kostja oli seisukohal, et menetluskulud tulnuks jätta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja kanda, kuna hageja loobus hagist omal
28.Kuigi menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on TsMS §-s 168 ette nähtud menetluskulude jaotuse eriregulatsioon, on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine võimalik ka asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-2812, p 15 ja nr 3-2-1-63-11, p 14). Seega tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks TsMS § 168 lg-s 4 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4.
29.TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamise eelduseks on erandlike asjaolude olemasolu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 773).
30.Nagu nähtub asja materjalist on hageja näol tegemist juba lapseeast vaimse alarenguga isikuga, mis avaldub tema juures sõnavara piiratuses, sotsiaalses abituses, suhtlemisraskustes, mõttekäigu primitiivuses, üldistusabstraktsioonivõime puudulikkuses. Mõistlikult käituval inimesel on võimalik hageja vaimsest olukorrast koheselt tõene pilt ette saada. Metsamaa ja raieõiguse müümisel hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, on hageja vaimset seisundit teise poole poolt ära kasutatud. Need ongi erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Asjaolu, et hagejat esindas kohtumenetluses lepinguline esindaja, ei ole aluseks menetluskulude hageja kanda jätmiseks.
31.Hageja loobus hagist, sest hageja ja kostja poolt 13.09.2017 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping oli sõlmitud raieõiguse teostamiseks 1 aasta jooksul, metsateatis raiumiseks oli välja antud 28.09.2017 ning metsateatise tähtaeg oli möödunud. Seega ei saanud kostja selle lepingu alusel enam oma raieõigust teostada ja hageja saavutas enda soovitu, mistõttu puudus vajadus asja edasiseks menetlemiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
33.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.20.02.2019 on hageja esitanud määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja teostatud menetlustoiminguteks on: 1) määruskaebusega tutvumine – 1 h; 2) määruskaebuse seisukohtade selgitamine kliendile – 1 h; 3) määruskaebusele vastuse koostamine – 2,5 h. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 4,5 h ulatuses, tunnihinnaga 120 (lisandub käibemaks), kokku 648 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva menetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
35.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 2 tunni osas. Kostja esitatud määruskaebuse sisuline osa oli ca 1 lehekülg. On põhjendamatu, et hageja vandeadvokaadist esindaja tutvub ühe leheküljelise määruskaebusega 1 tund ja selgitab omakorda selle sisu kliendile veel 1 tund. Samuti on põhjendamatu 2,5 tundi määruskaebusele vastuse koostamiseks. Varasemate seisukohtade kopeerimine ja nende vähene muutmine ei ole sellise ajakuluga põhjendatud.
36.Tsiviilkolleegium, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hinnates määruskaebuse sisu ja mahtu on tsiviilkolleegiumi hinnangul põhjendatud
määruskaebuse tutvumise ajakulu 0,5 tundi ja kliendile määruskaebuse seisukohtade selgitamise ajakulu 0,5 tundi ning määruskaebusele vastuse esitamise ajakulu 2 tundi.
37.Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) võib arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks. Ka Riigikohus on nimetatud tunnitasu põhjendatuks pidanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-13).
38.Kogumis peab tsiviilkolleegium põhjendatuks hageja õigusabikulu määruskaebemenetluses 3 h (0,5 + 0,5 + 2) ulatuses. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 120 eurot (lisandub käibemaks) ja asjaolu, et hageja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on hageja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 432 eurot (3 h x 120 + käibemaks 72 eurot). Tsiviilkolleegium jätab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata 216 euro (648 - 432) ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.