A.M hagi Bronx Wood Grupp OÜ vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.10.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Bronx Wood Grupp OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): A.M (isikukood XXX, elukoht esindajad XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm (e-post XXX ) Kostja (määruskaebuse esitaja): Bronx Wood Grupp OÜ (registrikood 10817742, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Savi tn 27, 50405), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Lepmets (e-post XXX ) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada Bronx Wood OÜ määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 03.10.2018 määrus osas, millega kohus jättis menetluses kõik menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates Asjaolud
1.14.12.2017 esitas A.M (hageja) Pärnu Maakohtule hagi OÜ Bronx Wood (esialgne kostja) vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks.
2.Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 19.12.2017.
3.Esialgne kostja vaidles hagile vastu ja tõi vastuses hagile välja, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei ole hagejaga viidatud lepingut sõlminud. Kasvava metsa raieõiguse lepingu sõlmisid hageja ja Bronx Wood Grupp OÜ. 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-17147
4.23.01.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule taotluse kostja asendamiseks ja menetluse peatamiseks, milles palus asendada esialgne kostja OÜ-ga Bronx Wood Grupp (registrikood 10817742) (kostja), kuna esimene kostja oli hagiavaldusse esitatud ekslikult ning peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17147 kuni tsiviilasjas nr 2-1716999 otsuse jõustumiseni.
5.24.01.2018 määrusega asendas Pärnu Maakohus kostja ja peatas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-16999 tehtava lahendi jõustumiseni.
6.02.10.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.
7.Taotluse kohaselt tegi Pärnu Maakohus 20.03.2018 määruse, millega seati hageja üle ning määrati hageja eestkostjaks C (isikukood XXXXXXXXXX) tähtajaga kuni 20.03.2023. Kohtumäärus jõustus 04.04.2018. Juhindudes TsMS §-le 361 tuleb menetlus uuendada. Hageja ja kostja poolt 13.09.2017 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping oli sõlmitud raieõiguse teostamiseks ühe aasta jooksul. Metsateatis Valjala valla Jaani-Jurna kinnistu nr 24196634 eraldis 2 ja 3 raiumiseks oli välja antud 28.09.2017. Seega on metsateatise tähtaeg möödunud. Kuna kostja on loobunud metsa raiumisest, tähtaeg on selleks möödunud, loobub hageja hagist tsiviilasjas nr 2-17-17147. TsMS § 428 lg.1 p.3 kohaselt tuleb menetlus lõpetada, kui hageja on hagist loobunud. Menetluse lõpetamise tagajärjed on hagejale teada. Maakohtu määrus
8.Pärnu Maakohus võttis 03.10.2018 kohtumäärusega hageja loobumise hagist vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning määras tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (resolutsiooni punkt 3).
9.Määruse põhjendustest nähtuvalt TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
10.Kohus leidis, et menetluskulu tuleb poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulu väljamõistmine hagejalt oleks ebamõistlik ja ebaõiglane hageja suhtes. Määruskaebus
11.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, mille vaidlustas menetluskulusid puudutavas osas ning palus teha uue lahendi, millega määrata kindlaks menetluskulude suurus, hagejalt kostja kasuks välja mõista kõik kohtumenetluses kostjale tekkinud menetluskulud vastavalt kaebusele lisatud menetluskulude nimekirjale.
12.Määruskaebuse kohaselt rikkus kohus TsMS § 429 lg 3, TsMS § 168 lg 4 ja TsMS § 386 lg 4.
13.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
14.Käesolevas asjas esitas hageja hagist loobumise avalduse 2.10.2018 AET-i kaudu. Kuivõrd maakohus rikkus TsMS §-st 429 lg 3 tulenevat kohustust teatada enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, puudus kostjal
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-17147 võimalus anda kohtule teada, et kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt. TsMS § 168 lg 4 sätestab üheselt, et käesoleval juhul peab hageja kandma kostja menetluskulud. Kostja avaldab sellekohast soovi määruskaebuses ning palub menetluskulude väljamõistmist hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale.
15.Kummastav on hageja väide, et kostja on lepingu täitmisest loobunud. Kostja ei saanud lepingut tähtaegselt täita, sest lepingu täitmine oli maakohtu kohtumäärusega hagi tagamise korras keelatud. Samade dokumentidega oli keelatud raielubade menetlemine ka Keskkonnaametil. Seega oli lepingu täitmine kostja jaoks võimatu. Hageja on käitunud äärmiselt pahauskselt. Olles suutnud muuta hagi tagamise korras lepingu täitmise võimatuks, taotles hageja menetluse peatamist. Seejärel ootas hageja õigust lõpetava tähtaja saabumist lepingus ning loobus hagist, püüdes kohtule jätta muljet justkui oleks kostja lepingu täitmisest loobunud. Sellise pahauskse tegevusega on hageja tekitanud kostjale suurt majanduslikku kahju.
16.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtumäärusega kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus ei ole seda teinud. Kostja taotleb tsiviilasja raames tehtud hagi tagamiste tühistamist. Menetluse edasine käik
17.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas hagejale seisukoha andmiseks.
18.Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kostja jätab märkimata, et enne hageja käitumist käitus ta ise äärmiselt pahauskselt, võiks öelda, et kelmuslikult. Saanud teada, et A.M-i näol on tegemist vaimse puudega invaliidiga lapseeast, kelle omanduses on väärtuslikku metsa, sõlmis temaga lepingu 4,41 ha kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks väidetavalt 2000 euro eest, kuigi eksperdi arvates oleks võõrandatud metsa minimaalne maksumus võinud olla alates 30 000 eurost. Kostja ei ole vaidlustanud hagi tagamist. Veelgi enam, ta on 18.09.2017. (s.o. 5 päeva pärast metsa raieõiguse omandamist) kasvava metsa raieõiguse võõrandanud omakorda A&P Mets AS-ile, mille kohta ta on esitanud Keskkonnaametile vastava lepingu ärakirja.
19.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
20.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, tuleb vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus vaidlustatud osas (resolutsiooni punkt 2) menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga esmalt selles, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust.
22.TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
23.Vaidlustatud määruses on maakohus küll märkinud, et jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulu väljamõistmine hagejalt oleks hageja suhtes ebamõistlik ja ebaõiglane, kuid ei ole põhjendanud, milles ebamõistlikkus ja ebaõiglus
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-17147 seisnevad. Kuna maakohtu diskretsiooni kujunemine ei ole jälgitav, ei ole selle kontrollimine ringkonnakohtu poolt võimalik.
24.Maakohus ei ole ka märkinud, millisel õiguslikul alusel kohus eelnimetatud otsustuse teinud on.
25.Arvestades määruse põhjendusi, on eelduslikult silmas peetud TsMS § 162 lg 4, mis annab kohtule õiguse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
26.Kuigi menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on TsMS § 168 ette nähtud menetluskulude jaotuse eriregulatsioon, on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine võimalik ka asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-2812, p 15 ja nr 3-2-1-63-11, p 14).
27.Samas ei piisa Riigikohtu seisukohtade kohaselt TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, kuna seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-10, p 10). TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-14, p 16).
28.Juhul, kui ringkonnakohtu poolne eeldus on õige, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel arvestada ka eeltoodud kohtupraktikaga.
29.Lõpuks tuleb nõustuda ka selle määruskaebuse väitega, et maakohtu poolsed menetlusnormi rikkumised said alguse enne menetlust lõpetava lahendi tegemist.
30.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
31.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostjalt hageja taotlusele vastust küsinud. Seega ei ole maakohus otsustuse tegemisel menetluse lõpetamise kohta saanud arvestada kostja seisukohaga. Lisaks ei ole maakohus hageja poolt esitatud menetluse lõpetamise taotluse menetlemisel tähele pannud ka seda, et taotluses puudub menetluskulude jaotamise tahteavaldus hoopiski.
32.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelviidatud menetlusõiguse normide rikkumised kõrvaldada.
33.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt on lahendamata ka määruskaebuses esitatud taotlus asjas kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamiseks TsMS § 386 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik