Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Kohtujurist
Terje Vahemäe
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2019, Pärnu
Tsiviilasja number
2-19-5008
Tsiviilasi
Võlgniku Rüütli Vara OÜ pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-võlgnik: Rüütli Vara OÜ (registrikood 10083062, asukoht Rüütli tn 28, Pärnu linn), seaduslik esindaja juhatuse liige V.M. (e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Peep Lillemäe (Lillemäe Õigusbüroo OÜ, Vesivärava 36-13, 10126 Tallinn, tel 5656 7676; e-post: [email protected])
Kohtuistung
12.04.2019, osalesid Peep Lillemäe ja V.M.
Tsiviilasi nr 2-19-5008 arvelduskonto nr EE417700771001862408, LHV Pank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
02.04.2019 määrusega kohus võttis menetlusse Rüütli Vara OÜ pankrotiavalduse ja nimetas ajutiseks halduriks Peep Lillemäe. Ajutine haldur 11.04.2019 aruandes andis arvamuse, võlgniku avaldus pankrotimenetluse algatamiseks on põhjendatud. Võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pankotiavalduse kohtule esitamine nõudis võlgnikult ajutise halduri hinnangul tugevat tahtejõudu ja närvikava, sest tegemist on üle 22-aastase ajalooga elutöö ja perefirma lõpetamisega. Väljaselgitatud vara - Ford Sierra Universaal, reg. aasta 1991. Teadaolevad võlad on kokku 17 226,00 eurot: V.M. 14 669,15 eurot, Sauga 28 korteriühistu; Tori vald, Sauga alevik, Lepalinnu tn 6 korteriühistu (Nõude alus Pärnu Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-17109257) 1656,87 eurot ja P.P. 900,00 eurot. Võlgade tasumise võimalused puuduvad. Vara pankrotimenetluse katteks ei ole. Juhul, kui võlgniku esindaja ise, keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib menetluskulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Haldur teeb ettepaneku Rüütli Vara OÜ pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 12.04.2019 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Raugemise vältimiseks deposiiti makstava vajaliku summa suuruseks hindas haldur 1000 -1500 eurot. Rüütli Vara OÜ juhatuse liige kohtuistungil jäi pankrotiavalduse juurde, ajutise halduri aruande kohta võlgniku esindajal märkusi ega täiendusi ei ole. Võlgniku esindaja selgitas, et maksejõuetus on tekkinud pikaajaliselt, osanikud on äriühingu tegevuses hoidmiseks kogu aeg raha juurde maksnud ja on praegu võlgniku suurimad võlausaldajad, ettevõttel endal igasugune vara puudub, kasutati teise ettevõtte kontorit. Raha ajutise halduri tasu maksmiseks avaldajal puudub. 12.04.2019 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ja tasumise tähtajaks 22.04.2019. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.04.2019. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-19-5008 deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid ning ei ole võimalik saavutada pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et osaühingu maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Aruande kohaselt Rüütli Vara OÜ püsiv maksejõuetus tekkis 10 aastat tagasi seoses üldise majanduslangusega. Võlgnikul on kohustusi üle 17 226,00 euro, kuid vara, millele saaks pöörata sissenõuet, puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.
Tsiviilasi nr 2-19-5008 PankrS § 23 lg 4 võimaldab sellisel juhul määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused riigi vahenditest, kuid mitte suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutisel halduril polnud vajadust valitseda võlgniku vara, ajutise halduri ülesannete peamine sisu oli võlgniku pankrotiavalduses esitatud andmete, sh vara puudumise ja kohustuste suuruse, kontrollimiseks päringute tegemine (mis ei nõua kutsealast kõrgkvalifikatsiooni), saadud vastuste analüüsimine ning kohtule kirjaliku aruande vormistamine. Arvestades, et ajutisel halduril tuleb korraldada ka osaühingu likvideerimine likvideerimismenetluseta, on kohtu hinnangul kõikide täidetud ülesannete keskmisena selles asjas põhjendatud tunnitasu x eurot. Seega määrab kohus ajutise halduri tasuks x eurot (lisandub käibemaks, kuna ajutine haldur taotleb tasu ja kulud välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb).
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.