Avaldaja-võlgnik: Rüütli Vara OÜ (registrikood 10083062, asukoht Rüütli tn 28, Pärnu linn), seaduslik esindaja juhatuse liige V.M. (e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Peep Lillemäe (Lillemäe Õigusbüroo OÜ, Vesivärava 36-13, 10126 Tallinn, tel 5656 7676; e-post: [email protected])
Kohtuistung
12.04.2019, osalesid Peep Lillemäe ja V.M.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Rüütli Vara OÜ (registrikood 10083062) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
2.Ajutisel pankrotihalduril Peep Lillemäel likvideerida Rüütli Vara OÜ likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul ja korraldada osaühingu äriregistrist kustutamine.
3.Pärast Rüütli Vara OÜ äriregistrist kustutamist vabastatakse Peep Lillemäe ajutise pankrotihalduri kohustustest.
Likvideeritud Rüütli Vara OÜ dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige V.M. (isikukood xxxxxxxxxxx).
5.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu.
6.PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastada määruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulude jaotus
7.Menetluskulud jätta võlgniku Rüütli Vara OÜ kanda.
8.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Peep Lillemäe tasuks x eurot ja kulude suuruseks 77,00 eurot (summadele lisandub käibemaks).
9.Võlgnikul vara puudumise tõttu ning PankrS § 23 lg-te 4 ja 6 alusel maksta ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le (registrikood 11558053,
Tsiviilasi nr 2-19-5008 arvelduskonto nr EE417700771001862408, LHV Pank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
10.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
MENETLUSE KÄIK
02.04.2019 määrusega kohus võttis menetlusse Rüütli Vara OÜ pankrotiavalduse ja nimetas ajutiseks halduriks Peep Lillemäe. Ajutine haldur 11.04.2019 aruandes andis arvamuse, võlgniku avaldus pankrotimenetluse algatamiseks on põhjendatud. Võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pankotiavalduse kohtule esitamine nõudis võlgnikult ajutise halduri hinnangul tugevat tahtejõudu ja närvikava, sest tegemist on üle 22-aastase ajalooga elutöö ja perefirma lõpetamisega. Väljaselgitatud vara - Ford Sierra Universaal, reg. aasta 1991. Teadaolevad võlad on kokku 17 226,00 eurot: V.M. 14 669,15 eurot, Sauga 28 korteriühistu; Tori vald, Sauga alevik, Lepalinnu tn 6 korteriühistu (Nõude alus Pärnu Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-17109257) 1656,87 eurot ja P.P. 900,00 eurot. Võlgade tasumise võimalused puuduvad. Vara pankrotimenetluse katteks ei ole. Juhul, kui võlgniku esindaja ise, keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib menetluskulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Haldur teeb ettepaneku Rüütli Vara OÜ pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 12.04.2019 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Raugemise vältimiseks deposiiti makstava vajaliku summa suuruseks hindas haldur 1000 -1500 eurot. Rüütli Vara OÜ juhatuse liige kohtuistungil jäi pankrotiavalduse juurde, ajutise halduri aruande kohta võlgniku esindajal märkusi ega täiendusi ei ole. Võlgniku esindaja selgitas, et maksejõuetus on tekkinud pikaajaliselt, osanikud on äriühingu tegevuses hoidmiseks kogu aeg raha juurde maksnud ja on praegu võlgniku suurimad võlausaldajad, ettevõttel endal igasugune vara puudub, kasutati teise ettevõtte kontorit. Raha ajutise halduri tasu maksmiseks avaldajal puudub. 12.04.2019 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ja tasumise tähtajaks 22.04.2019. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.04.2019. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha kohtuistungil ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub realiseeritav vara, mis võimaldaks katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks.
2.Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-19-5008 deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid ning ei ole võimalik saavutada pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et osaühingu maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Aruande kohaselt Rüütli Vara OÜ püsiv maksejõuetus tekkis 10 aastat tagasi seoses üldise majanduslangusega. Võlgnikul on kohustusi üle 17 226,00 euro, kuid vara, millele saaks pöörata sissenõuet, puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.
3.PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Eeltoodu alusel kohus lõpetab Rüütli Vara OÜ menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks kahe kuu jooksul ettevõte likvideerida likvideerimismenetluseta ning kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest.
4.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab Rüütli Vara OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme V.M.. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu
5.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks).
6.Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas Peep Lillemäel selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestusega x €/tund on ajutise halduri tasu x eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot ja ajavahemikul 02.04.-11.04.2019 kantud vajalike kulude suuruseks 100 eurot (büroo,-administratiiv- ja esinduskuud, sh bürooruumide kasutamine; tehniliste vahendite kasutamine (arvuti, printer, telefon, koopiamasin), kontoritarbed, internet, transpordikulud, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja igakuine liikmemaks, pankrotihalduri kohustuslik vastutuskindlustus, õigus- ja majandusalased koolitused). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le.
7.Kohus leiab, et maksimaalne tasumäär x eurot/tund võib küll vastata ajutise halduri kvalifikatsioonile, kuid on täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades selles asjas ülemäära suur. Ajutise halduri tasu aruandes näidatud ajakulu (x tundi) erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud ning selles asjas vajalik. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt ajutise halduri tasu ja kulusid oleks võimalik katta, ükski võlausaldaja ei ole samuti soovinud teha täiendavaid kulutusi pankrotimenetlusele. 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-19-5008 PankrS § 23 lg 4 võimaldab sellisel juhul määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused riigi vahenditest, kuid mitte suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutisel halduril polnud vajadust valitseda võlgniku vara, ajutise halduri ülesannete peamine sisu oli võlgniku pankrotiavalduses esitatud andmete, sh vara puudumise ja kohustuste suuruse, kontrollimiseks päringute tegemine (mis ei nõua kutsealast kõrgkvalifikatsiooni), saadud vastuste analüüsimine ning kohtule kirjaliku aruande vormistamine. Arvestades, et ajutisel halduril tuleb korraldada ka osaühingu likvideerimine likvideerimismenetluseta, on kohtu hinnangul kõikide täidetud ülesannete keskmisena selles asjas põhjendatud tunnitasu x eurot. Seega määrab kohus ajutise halduri tasuks x eurot (lisandub käibemaks, kuna ajutine haldur taotleb tasu ja kulud välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb).
7.Kohus leiab, et ajutise halduri kulud 100 eurot on samuti ülemäärane. Pankrotihalduri kohustuslik kutsekindlustus, koja liikmemaks ning oma kvalifikatsiooni ja kutseoskuste säilitamiseks-parandamiseks vajaliku enesetäiendamise kulud sisalduvad halduri tunnitasus ning ajutine haldur ei saa täiendavalt taotleda nende hüvitamist halduri kuluna. Ajutine haldur kohtuistungil möönis, et kindlustus ja liikmemaks tuleks kuludest välja arvata. Kohtu hinnangul on ajutise halduri kulud bürooruumide, tehniliste vahendite ja kontoritarvete kasutamiseks, sidekulud ja transpordikulud selles asjas vajalikud ja põhjendatud summas 77 eurot (lisandub käibemaks).
8.Seega ajutise halduri tasu ja kulud kokku x eurot (lisandub käibemaks x eurot), mille ulatuses on ajutise halduri tasu ja kulud võimalik hüvitada riigivahenditest. TsMS § 23 lg 6 alusel kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.