Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-18-12488 1.3 Kostja MxxxAxxxxxx kohustub kompromissi punktis 1.1 märgitud summa 2750 eurot tasuma hageja Hooneühistu Kuuse 22 arvelduskontole nr EE702200221019219535 Swedbank AS-is hiljemalt 3 (kolme) pangapäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. 1.4 Juhul, kui kostja Mxxx Axxxxxx ei täida käesoleva kompromissi punktis 1.3 sätestatud maksekohustust, on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% (null koma kaks) protsenti võlasummalt päevas arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 1.5 Hageja Hooneühistu Kuuse 22 kohustub 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates kompromissi punktis 1.1 märgitud summa laekumisest tema arvelduskontole teostama toimingud Hooneühistu dokumentatsioonis ja Äriregistris registrikannete muutmiseks, s.o kostja Mxxx Axxxxxx kandmiseks Hooneühistu Kuuse 22 liikmete nimekirja. 1.6 Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi sõlmimist ja kohast täitmist ei oma pooled teineteise vastu garaažiboksi nr 100 varasemast valdamisest ja kasutamisest tulenevaid muid asja- või võlaõiguslikke nõudeid, kui käesolevast kompromissilepingust tulenevad nõuded.

2-18-12488 Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 300 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 150 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.