2-18-131927
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Alan Biin
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-131927
Tsiviilasi
OÜ Castovanni hagi T R vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
291,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Castovanni (registrikood 12838168) Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post: [email protected]). Kostja T R (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 22.04.2019
Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue
1(4)
2-18-131927 Hageja OÜ Castovanni esitas 12.02.2019.a Harju Maakohtule hagi kostja T R vastu põhivõla 270 euro ja lisanduvate viiviste nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja õiguseellane BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha24 OÜ) kostjaga 17.08.2015.a laenulepingu nr 2101595447, millega hageja laenas kostjale 270 eurot tähtajaga kuni 15.12.2015.a. BB Finance OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale 23.02.2018.a. Kuivõrd tarbijakrediidilepingu sõlmimisel oli krediidikulukuse määraks 84,10%, siis loeb hageja VÕS § 4062 lg 1 alusel tarbijakrediidilepingu tühiseks. Hageja on seisukohal, et tal on õigus kostjalt tagasi nõuda tühise tarbijakrediidilepingu järgi üleantu. Põhinõudeks on 270 eurot. Hageja soovib kostjalt välja mõista TsMS § 367 alusel viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 13.02.2019.a kuni põhinõude 2700 euro täitmiseni. Lisaks eelnevale soovib hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 75 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot. Kostja vastus Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 14.03.2019.a. Kostja kinnitab oma kohustust summas 270 eurot, mis tuleneb tühisest tarbijakrediidilepingust. Kostja palub intresside ja menetluskulude vähendamist, sest info nõude loovutamise kohta erinevate isikute vahel ja sellest tulenev intresside kasvamine ei ole jõudnud kostjani. Selle tõttu ei osanud kostja maksekäsu kiirmenetluse puhul esialgset võlgnevust ka aktsepteerida ning esitas vastuväite nõudele. Kostja peab võlgnevust tänu sellele aegunuks ning tema õigeaegselt teavitamist puudulikuks, mistõttu on lastud intressidel kasvada maksimaalseks, et teenida „lollilt laenuvõtjalt“ maksimum. Kostja palub kohtul võtta arvesse tema head tahet ning lisaks seda, et kostja kasvatab tänasel päeval kahte väikest (1-aastane ja 3,5-aastane) last üksinda ning peab hetkel kohtuvaidlust laste isaga elatise saamiseks tsiviilasjas nr 2-18-124520 raames. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja esitas 28.03.2019.a vastuse kostja 14.03.2019.a vastusele. Hageja leiab, et pooled oleks saanud asja lahendada ka maksekäsu kiirmenetluses, kuivõrd kostja on makseettepaneku isiklikult kätte saanud. Kuna kostja esitas vastuväite kogu nõude osas, siis anti asi üle hagimenetlusse ja kostja on sellega tekitanud hagejale õigusabikulu, kuna hageja pidi koostama hagiavalduse. Hageja on seisukohal, et kostja ei tee midagi võlgnevuse tasumiseks ja tekitab hagejale täiendavat kulu õigusabile. Hageja on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda kuna kostja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu nr 2101595447. Hagiavalduse lisaks nr 1 olevast 17.08.2015.a laenulepingu põhitingimustest ega üldtingimustest lepingu numbrit ei nähtu. Samuti ei ole kohtule esitatud leping poolte vahel ei omakäeliselt ega digitaalselt allkirjastatud. Sellest tulenevalt on kohtul kahtlus sellise laenulepingu olemasolu kohta. Ainuke dokumentaalne tõend, kus on viidatud laenulepingu numbrile 2101595447, on hagiavalduse lisaks nr 3 olev konto väljavõte. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostjale 17.08.2015.a üle kantud 270 eurot. Samas ei selgu nimetatud konto väljavõttest, kellele nimetatud konto kuulub, mis on konto number, millises pangas see asub jne. Vaadates kahte 2(4)
2-18-131927 nimetatud tõendit koostoimes, on kohtul kahtlus, kas laenuleping on üldse sõlmitud nende isikute vahel nagu hagiavalduses märgitud. Samuti on kahtlus, kas raha kostjale on üle kandnud hageja õiguseellane või hoopis mõni kolmas isik. Samas on kostja 14.03.2019.a vastuses hagiavaldusele ja 02.04.2019.a vastuses kohtukutsele võtnud õigeks, et ta on hagejalt saanud 270 eurot tühise tarbijakrediidilepingu alusel. Kostja esitas 14.03.2019.a vastuses hagiavaldusele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eeldusel, et poolte vahel on sõlmitud hagiavaldusele lisaks nr 1 olev tarbijakrediidileping, pidi kostja tasuma saadud laenu nelja osamaksena 16.09.2015.a, 16.10.2015.a, 15.11.2015.a ja viimase osamakse 15.12.2015.a. Seega hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2016.a. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja 29.11.2018.a, seega on nõue esitatud tähtaegselt. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vaidleb intressinõudele vastu, väites, et info nõude loovutamise ja seeläbi intressi suurenemise kohta ei ole jõudnud temani. Kuna talle oli teadmata, et nõue on loovutatud hagejale, siis vaidles ta maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastu, kuna hageja oli talle tundmatu isik. Hageja väidab hagiavalduses, et omandas 23.02.2018.a BB Finance OÜ-lt nõude kostja vastu, mille kohta edastati kostjale hagiavalduse lisaks nr 2 olev teatis. Hagiavalduse lisaks nr 2 on 26.02.2018.a teatis nõude loovutamise kohta. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et see teatis on tegelikult kostjale ka edastatud, hagiavaldusele lisatud ei ole. Hagiavalduse tekstist ei nähtu ka millisel viisil see väidetavalt kostjale edastati. Kohtul on kahtlus, et nimetatud teatist kostjale edastatud ei ole. Hagejale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsejale, kes käib regulaarselt kohtus, ei saa olla teadmata TsMS § 230 lg 1 sisu, mis kohustab poolt oma väiteid tõendama. Väidet, et kostjale on edastatud teade nõude loovutamise kohta peab tõendama lisaks teate enda tekstile ka muude dokumentidega, millest nähtuks millisel viisil, millal ja kuhu on see teade edastatud. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. Kostja teate kättesaamist omaks võtnud või kinnitanud ei ole. Olukorras, kus kohtu hinnangul on tõendamata kostjale võlausaldaja vahetumisest teatamine, ei ole põhjendatud kostjalt viivise nõudmine. Kostjale ei olnud teada, et hageja on võlausaldajaks, mistõttu esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastuväite. Taoline käitumine on mõistetav, sest iga mõistlik inimene esitab vastuväite nõudele, mille esitab tema jaoks tundmatu isik. Kostja on teinud hagejale ettepaneku tasuda põhinõue kolmes osas, sest ta kasvatab üksi kahte väikest last. Hageja on 28.03.2019.a seisukohas põhimõtteliselt nõustunud põhinõude ajatamisega, aga nõuab lisaks põhivõlale ka poole riigilõivu ja hageja menetluskulude tasumist. Kompromisspakkumises ei nõua hageja intresside tasumist. VÕS § 6 ja § 7 järgi peavad pooled võlasuhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte järgi. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb ka TsÜS §-st 138. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendamata nõude loovutamisest teatamine kostjale, mistõttu puudub hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenev kostja kohustus tasuda viivisintressi. Juhul, kui kostjale oleks nõuetekohaselt teatatud võlausaldaja vahetumisest ja see asjaolu oleks tõendatud, võiks teoreetiliselt rääkida kostja kohustusest tasuda viivist. Praegu ei pea kohus võimalikuks kostjalt välja mõista viivist, sest võlausaldaja vahetus tuli kostjale üllatusena. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 3(4)
2-18-131927 163 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Lisaks eeltoodule oleks kostjalt menetluskulude väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kostja oleks saanud kohtumenetlust vältida kui hageja oleks talle nõuetekohaselt teatanud, et nõue on loovutatud hagejale. Käesoleval juhul tuli hageja nõue kostjale üllatusena, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kostjalt menetluskulude väljamõistmist hageja kasuks, sest hageja on need kulud oma käitumisega ise tekitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.