lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-133990/9

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 17.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-133990/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1006
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistu80414023(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-133990

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2019.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-133990

Tsiviilasi

Kristiina Kruuse avaldus Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistult võla väljamõistmiseks  Avaldaja Kristiina Kruuse (isikukood XXX)  Puudutatud isik Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistu (registrikood 80414023)

Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.
2.Mõista Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistult Kristiina Kruuse kasuks välja käsunduslepingu alusel 300 eurot (brutosumma).
3.Mõista Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistult Kristiina Kruuse kasuks välja viivis resolutsiooni punktis 2 nimetatud põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 03.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistu kanda.
5.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Mõista Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistult Kristiina Kruuse kasuks välja menetluskulud 50 eurot. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest.

AVALDAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.14.12.2018 ja 05.03.2019 esitas Kristiina Kruuse avalduse Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistult võla 300 euro ning viivise väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt määrati korteriühistu 01.07.2017 asutamiskoosolekul avaldajale kui juhatuse esimehele töötasu XXX eurot. Töötasu määrati ka XX.XX.XXXX üldkoosoleku otsusega, välja makseks protokollitud summa on XXX eurot. Sellest on laekunud XXX eurot, tasumata on 300 eurot. Avaldaja palus jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD

2.Tartu linn, Paju tn 11 korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata.

Avaldaja ja puudutatud isiku seisukohtadest, tegelikust tahtest ja 01.02.2017 üldkoosoleku otsusest nähtuvalt on tegemist töötasu nõudega. Avaldaja oli kogu selle aja jooksul, mil tal väidetavalt oli õigus saada töötasu, puudutatud isiku juhatuse esimees. Puudutatud isiku arvates on Kristiina Kruuse nõue aegunud, kuna tulenevalt töölepingu seaduse §-st 31 on kohtusse pöördumise tähtaeg 4 kuud. Avaldaja tegi 03.07.2018 juhatuse esimehena tegutsedes endale puudutatud isiku arvelt ülekande 300 eurot ning sellest ajast hakkas kulgema aegumine. Makseettepaneku tegi avaldaja kohtule 31.12.2018. Puudutatud isik ei ole teadlik, et avaldajaga oleks olnud sõlmitud käsundusleping ning seega ei sõlmitud puudutatud isikule teadaolevalt avaldajale tasu maksmiseks ühtegi lepingut. Lisaks on avaldaja valesti arvestanud töötasu suuruse. Töötasult tuleb tasuda seadusega ettenähtud maksud. Üldkoosoleku otsusega määratud töötasu on brutotulu ning avaldaja pidi ise füüsilise isikuna maksud tasuma, kuid eeldatavasti ta seda ei teinud. Kui tegemist oli käsunduslepinguga, siis oleks tulnud tasult arvestada nii tulumaks kui sotsiaalmaks. Seejuures oleks tulumaks tulnud kinni pidada juba ka avaldaja poolt endale üle kantud 300 eurost.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus loeb avaldaja esitatud korteriühistu 01.02.2017 üldkoosoleku protokolliga tõendatuks, et Kristiina Kruuse valiti korteriühistu juhatuse esimeheks ning ühistu esimehe töötasuks määrati XXX eurot kuus. Korteriühistu XX.XX.XXXX üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et esimehe töötasu on XXX eurot kuus. Samas otsustas üldkoosolek maksta Kristiina Kruusele tagantjärgi XXX eurot perioodi „jaanuar-juuni 2018.a.“ eest. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt astus avaldaja 03.07.2018 juhatuse esimehe kohalt tagasi. Äriregistrist nähtuvalt on juhatuse liikmena alates 12.07.2018 registrisse kantud ainult Roland Lääne. Asjas ei ole vaidlust, et avaldaja on XX.XX.XXXX üldkoosolekul vastu võetud otsuse alusel kätte saanud 300 eurot. Seega soovib avaldaja saada 2018. a jaanuarist juunini ette nähtud tasust veel 300 eurot.
4.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 24 lg 1 sätestab, et juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 281 lg 1 kohaselt kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Kohus on kontrollinud, et kehtiv korteriühistu põhikiri ei välista juhatuse liikmele tasu maksmist. Kehtiva üldkoosoleku otsuse alusel tuli avaldajale maksta juhatuse liikme tasu kokku XXX eurot 2018.a jaanuarist juunini. Üldkoosoleku otsust ei ole kohtule teadaolevalt vaidlustatud.
5.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 5 sätestab otsesõnu, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Kohus leiab, et kuna seadus selle otseselt välistab, ei saa pooled ka kokkuleppel sõlmida juhatuse liikmega töölepingut. Isegi siis, kui nii avaldaja kui korteriühistu nimetavad juhatuse liikme lepingut töölepinguks, on töölepingu seaduse kohaldamine sellele õigussuhtele välistatud. Lepingu ebaõige nimetus ei muuda selle olemust. Riigikohus on 07.03.2018 otsuses nr 2-16-11889 p 14 ning varasemates lahendites selgitanud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku (antud juhul mittetulundusühingute seaduse) sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634).
6.Kohus leiab, et avaldaja nõue tasu saamiseks ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, kusjuures TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algas 2018. a eest tasu sissenõudmise aegumine 01.01.2019. Seega ei ole puudutatud isiku viide nõude aegumisele õige. Kohus selgitab lisaks puudutatud isikule, et TLS § 29 lg 9 kohaselt on töötasu nõude aegumise tähtaeg 3 aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Tulumaksuseaduse (TuMS) kohaselt tuleb käsunduslepingu alusel makstavatelt summadelt kinni pidada tulumaks, arvestades seejuures TuMS § 42 nimetatud mahaarvamisi. Maksumaksja peaks esitama avalduse, milles näitab ära kinnipeetava tulumaksu summa. Kui avaldaja vastavat avaldust ei esitanud, tuleb kogu summalt kinni pidada tulumaks. Samas ei saa tulumaks XXX euro saamisel olla 300 eurot. Üldine tulumaksumäär (eeldades, et avaldaja saab ka mujalt tulu), on 20%. Kohus mõistab saamata tasu välja netosummana ning sellelt tuleb kinni pidada seaduse alusel käsunduslepingult maksmisele kuuluvad summad. Samas ei saa puudutatud isik väljamakstavalt summalt kinni pidada sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksuseaduse § 4 kohaselt on maksu maksmise kohustus juriidilisel isikul, seega ei saa seda summat pidada kinni füüsilisele isikule lepingu alusel väljamakstavast summast. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt tuleb puudutatud isikult lisaks põhivõlale välja nõuda ka viivis seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 2. lause) alates 03.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni.
7.TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kuivõrd korteriomandi asju lahendatakse seadusest tulenevalt hagita menetluses, tuli avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult välja mõista. Avaldajal on õigus nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Toimikust ei nähtu, et avaldajal oleks olnud menetluses rohkem kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium