5.Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku A P (pankrotis) kanda.
6.Määrata A P (pankrotis) pankrotihalduri Maire Arm tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40, kokku 476,40 eurot.
7.Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr xxx.
8.Jätta A P (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
9.Avaldada teade võlgniku A P (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 04.11.2014.a määrusega kuulutati välja A P’i pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Maire Arm. Pankrotihaldur esitas 19.01.2016.a kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 02.02.2016.a määrusega, mis jõustus edasikaebamata 26.02.2019.
2.Pankrotihaldur esitas kohtule 06.11.2018 lõpparuande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotihaldur on pöördunud korduvalt võlgniku poole ettepanekuga asuda vabatahtlikult kasvõi osaliselt oma võlgasid tasuma. Võlgnik on vastuseks pankrotihaldurile iga kord kinnitanud, et ta soovib sõlmida kõiki võlausaldajaid rahuldavat kompromissi, millega ta on valmis sobivate vahendite tekkimisel võlausaldajate ja halduri ette astuma. Võlgnik on kirjeldanud haldurile oma loodetud rahalisi allikaid erinevatena, ühel korral kirjeldas ta peatselt realiseeruvat äriprojekti, millega on plaanis arendama hakata ühte sadama ala piirkonda Tallinnas. Teiseks, et võib saada lähedastelt sõpradelt rahalist abi. Viimasena on ta kirjeldanud, et on leidnud endale filminduse valdkonnas tasuvat tööd ja sõlmib peatselt lepingud. Pankrotihaldur leiab, et kui võlgnik väga tungivalt soovib saavutada kompromisssi ja asuda võlgasid kasvõi osaliselt tasuma, siis tuleb talle see võimalus ka anda, mistõttu nõustus haldur korduvalt antud selgituste ja ootamisega. Käesolevaks on kahjuks üheselt selge, et võlgniku teave on olnud paljasõnaline, kohati ka eksitav ja vale. Pankrotihaldur on korduvalt ühenduses olnud võlgniku suurima võlausaldajaga, kelleks on endine abikaasa A P ja kelle ees on võlgnikul tasumata kohustus summas umbes 138 000 eurot. Võlausaldaja on tulenevalt isiklikest suhetest ja läbikäimisest võlgnikuga järeldanud, et võlgniku elustandard ei vasta tema poolt kohtule ja pankrotihaldurile antud andmetele tema sissetuleku ja sellest tuleneva elustiili osas. Nii võlausaldajatele, pankrotihaldurile kui tõenäoliselt kohtule on olnud kättesaadavad avalikes kanalites ja eelkõige seltskonnameedias avaldatud rohked fotod A Pi osavõtul toimunud seltskonnaüritustest, kallitest ja luksuslikest reisidest ja muust temaga seonduvast kõrge elustandardi näidetest. Pankrotihaldur on palunud võlgnikul toimuvat korduvalt selgitada ja avaldada rahalised allikad mille abil kulusid kantakse, mille peale võlgnik on iga kord vastanud, et ta saab oma naiselt ja sõpradelt toetust ja kingitusi seltskonnaüritustel osalemiseks, reisimiseks ja muuks, tema kulud makstakse kinni. Pankrotihaldur leiab, et esitatud põhjendus ei ole usaldusväärne. Ei ole eluliselt usutav, et arvukad avalikult tuntud inimesed on otsustanud tasuda võlgniku arveid luksusliku elustiili tarbeks, samas puudub neil väidetavatel kinkijatest sõpradel või arveid maksval abikaasal vähimigi soov aidata võlgnikul näiteks tema kohustusi võlausaldajate ees kasvõi osaliselt täita. Ei ole eluliselt usutav, et keegi tõepoolest sooviks pidevalt kellegi kulusid tasuda. A P ei ole oma sõnade kinnituseks pankrotihaldurile esitanud mitte ühtegi tõendit, isegi mitte selle kohta, et tema abikaasa on nende ühiste reiside eest tasunud.
Avalikult on olnud kättesaadav info võlgniku tegevuste kohta televisoonis, kus ta on 2017.a. hooajal olnud x meelahutuslikule sarjale „x“. Pankrotihaldur tegi TV3-le teabenõude A P’i tegevuse ja sellest saadud tasu kohta, kuid ei saanud sellele vastust. Pankrotihalduri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et selline loominguline ja mitte lühiajaline töö on võlgniku poolt tehtud tasuta. Pigem on antud juhul tegu oma sissetulekute varjamisega pankrotimenetluses. Avalikult on olnud kättesaadav info selle kohta, et võlgnik A P on tegutsenud x E A lühifilmis „x“. Kõnealuse filmi toetajaks on märgitud x (x Kinnisvara kuulub R S ), seega võib sellest tuletada, et võlgniku üks sõpradest on maksnud filmi kulusid. Pankrotihaldur tegi teabenõude filmi tootjale x Films muuhulgas A Pi tasu osas, kuid saadud vastuses kinnitab filmitootja, et A P on töötanud filmi juures tasuta. Kõnealune väide ei ole pankrotihalduri hinnangul siiski eluliselt usutav või vähemalt täies ulatuses usutav. Avalikult on teada, et võlgnik A P on olnud elustiili ajakirja xvastutav väljaandja ja x OÜ osanik. A P on selgitanud pankrotihaldurile, et ta teeb nimetatud väljaande vastutava toimetaja tööd tasuta. Nimetatud väide ei ole eluliselt usutav, ehkki äriühingu majandusaasta aruannetes on kirjas, et juhtkonnale tasusid makstud ei ole. Avalikult on olnud võimalik lugeda infot A Pi tegevuse kohta x nõukogu liikmena. Nimetatud äriühingust saab võlgnik miinimumpalka, mis on olnud menetluse jooksul tema ainuke sissetulek. Sissetuleku suurus jääb alla seaduses ettenähtud miinimumi, seega sellest ei ole olnud võimalik võlausaldajatele kinnipidamisi teha. Kõnealuse äriühingu kasusaaja on avalikkusele tundmatu isik. Pankrotihaldur on teinud pankadele korduvalt värskeid päringuid ega ole tuvastanud võlgnikul muid tasusid, kui see, mis on saadud x nõukogu liikme töö eest. A P on taotlenud kohtult luba äritegevuse jätkamiseks, kohus on seda ka võimaldanud. Samas ei ole äritegevuse jätkamine võimaldanud rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, mistõttu ei ole see olnud tagantjärele vaadatuna põhjendatud. Pankrotihaldur on regulaarselt kontrollinud A Pi poolt esitatud versioone tema väidetavate peatselt tekkivate rahaliste vahendite tõepärasuse kohta ja üldiselt ei ole need osutunud tõeseks. Täiesti alusetuks osutusid väited peatselt sadama piirkonnas algava arendustegevuse osas. Tõeseks võib lugeda selgitusi tema töötamise kohta filminduse ja televisooni valdkonnas, kuid peale pankrotihalduri poolt teostatud päringuid on selgunud, et siiski töötab A P nimetatud loomingulistes projektides tasuta või infot tema tasu kohta ei väljastata. Praeguse seisuga ei ole võlgnikul sellist läbipaistvat tegevust, millest saadud tasudest jääks võlausaldajatele midagi üle nõuete rahuldamiseks ning selle olukorra muutumist ei ole ette näha. Halduri hinnangul tuleb möönda ja nõustuda kõige üldisemas mõttes, et isikutel on tõepoolest võimalik töötada ja tegutseda ka vabatahtlikkuse alusel, kuid seda muidugi eelkõige tavaolukorras. Samas, olukorras, kus isikul on välja kuulutatud pankrot, kus nõuded on pikka aega rahuldamata, ei ole kindlasti kohane tasustava tegevuse mitteotsimine ja väidetavalt tasuta loomingulise töö tegemine. Lisaks eeltoodule on pankrotihalduril tekkinud kahtlused töötasu varajamises ka seetõttu, et võlgnik ise kirjeldas, et tal on plaanis sõlmida tasuv(ad) leping(ud) filmindusega seotud tegevusega. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 lg. 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 3 000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike edasiste menetluskulude ning halduri tasu katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust igal juhul perspektiivituks. Võlgnikul ei ole vara, mida müüa, temale kuuluvad äriühingud on varatud. Eeltoodust tulenevalt leiab pankrotihaldur, et esitatud asjaolud võivad võlgniku kohustustest vabastamise välistada. Antud asjaolude pinnalt saab teha järelduse, et võlgnik ei ole avalikustanud oma sissetulekuid ega ole kaasa aidanud pankrotimenetluse läbiviimisele, et saavutada oma võlgadest vabastamise algatamine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine kasvõi osaliselt. PankrS § 171 lg 2 kohaselt jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise algatamata p5 kohaselt kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta,
samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Käesolevaga teeb pankrotihaldur kohtule ettepaneku võlgniku A Pi pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega olles kohut teavitanud, et menetluse jätkamiseks puuduvad vahendid. Antud pankrotimenetluses igasugune pankrotivara puudub, tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutise halduri ettekandes märgitud kinnistu x ei saanud lugeda tagasivõidetava vara hulka. Võlgnikule kuuluvad äriühingute osalused on väärtusetud. Pankrotimenetluses väljamakseid tehtud ei ole. Jaotise alusel ei ole võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud menetlustoimingud. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa eurodes, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Rahuldamata nõude jääk Võlausaldaja (eurodes) x 138 487,42 x 24 038,32 x 17 998,89 x 1 298,05 x 1 479,06 x 2 876,43 x 12 710,73 x 255,92 x 1 100,33 Läbi vaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Pankrotihaldur taotleb seoses igasuguste rahaliste vahendite puudumisega eraldi taotlusega menetlusabi andmist riigi vahenditest. Muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua, haldur tuvastanud ei ole. Maksejõuetuse põhjuste juures nõustub pankrotihaldur ajutise halduri ettekandes toodud maksejõuetuse põhjusega, mis kvalifitseeruvad vastavalt pankrotiseaduse liigitusele kui „muud põhjused“. A Pi maksejõuetuse põhjuseks olid ärilised ebaõnnestumised ja piisavate sissetulekute puudumine. Lähtudes eelpool toodust ja juhindudes PankrS § 158 lg 4 palub pankrotihaldur lõpetada A P’i (pankrotis, isikukood x) pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 3000,00 eurot ning jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
Kohtumääruse põhjendused
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded
võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.11.2018.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku A P (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot tähtajaga 26. november 2018.a, mida pikendas võlgniku taotlusel kuni 25. detsember 2018.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole.
4.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.
5.Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. A P (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
6.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Maire Arm võlgniku A P (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
7.Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Maire Arm töötasuks 476,40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku A P’i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi. PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
8.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
9.Võlgnik A P (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
10.Pankrotihaldur on aruandes välja toonud, et võlgik A P ei ole ei ole avalikustanud oma sissetulekuid ega ole kaasa aidanud pankrotimenetluse läbiviimisele, et saavutada enda kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine kasvõi osaliselt. Võlgniku korduvad selgitused peatselt tekkivate rahaliste vahendite osas, millega ta saaks võlausaldajatega rahuldava kompromissi sõlmida, on olnud paljasõnalised, eksitavad ja valed. Avalikes kanalites ja seltskonnameedias avaldatud uudistelt ja fotodelt nähtub võlgniku luksuslik elustiil. Avalikult kättesaadava info kohaselt on võlgnik tegutsenud viimastel aastatel nii TV3 saate “x” x, lühifilmi “x” x ja ajakirja x vastutava väljaandjana. Pankrotihaldur leiab, et ei ole usutav, et võlgnik viidatud töid tasuta tegi. Samuti ei ole usutav võlgniku väide, mille kohaselt saab ta oma elukaaslaselt ja sõpradelt rahalisi vahendeid ja kingitusi seltskonnaüritustel osalemiseks, reisimiseks ja muuks. Võlgnik on saanud kohtult loa äritegevuse jätkamiseks, kuid see ei ole võimaldanud isegi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid.
11.Võlausaldaja A P on kohtule 22.03.2019.a esitatud seisukohas palunud jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole näidanud üles mingit initsiatiivi oma kohustuste täitmiseks, vaid on vastupidiselt esitanud ebaõigeid andmeid oma varalise olukorra kohta ja varjanud oma sissetulekuid. Võlgniku väide, mille kohaselt peab teda ja nende perekonda ülal võlgniku elukaaslane, ei ole eluliselt usutav arvestades nende luksuslikku elustiili ja eluaset Tallinna vanalinnas. Võlgniku elukaaslasele J K kuulub x, milles ta on juhatuse liige ja mille 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt maksti juhatuse liikmele tasu summas 7066 eurot, 2016. aastal 5970 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnik varjab oma sissetulekuid ja hoiab tahtlikult kõrvale kohustuste täitmisest. Võlausaldajale teadaolevalt kuulub võlgnikule mitmeid hinnalisi maale ja hinnaliste käekellade kogu, mille kasvõi osalisel võõrandamisel oleks tal võimalik oma kohustusi täita.
12.PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt välja toodud informatsiooni põhjal saab järeldada, et võlgnik ei ole esitanud oma vara ja sissetulekute osas täielikke ja tõeseid andmeid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgniku ainsaks sissetulekuks on miinimumpalk AS x nõukogu liikme kohustuste eest arvestades tema eelpool kirjeldatud ja avalikkusele nähtuvat luksuslikku elustiili. Samuti ei ole usutav, et võlgnik, kelle ainsaks sissetulekuks on miinimumpalk ja kellel on võlausaldajate ees suured kohustused, on eelpool nimetatud kaasprodutsendi, stsenaristi ja vastutava toimetaja töid teinud ilma tasuta. Ebausutav on ka võlgniku väide, mille kohaselt saab ta sellise elustiili jaoks toetust ja kingitusi oma elukaaslaselt ja sõpradelt. Võlgnik on maksejõuetu ning tema eesmärgiks on läbi pankrotimenetluse jõuda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseni. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 171 lg 2 p 5 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13, p-d 10-11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on vara ja sissetulekute varjamine võlgniku poolne tahtlik tegevus, mille puhul võlgnik teab ja saab aru, et sellisel viisil käitudes kahjustab ta võlausaldajate huve. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis võlgniku senisel viisil käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga.
13.Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud alus ning kohus jätab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
14.PankrS § 175 lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.