Osaühingu Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co hagi XX vastu sõiduauto valduse saamiseks ning alusetult saadud kasutuseelise eest hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co ja XX määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja I) Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co (registrikood 10639559), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kostja (määruskaebuse esitaja II) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019. a määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud XX kanda.
2.3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, kandes selleks 350 eurot hageja arveldusarvele nr EE662200221014952965.
3.Rahuldada Osaühingu Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co määruskaebus.
4.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
5.Määruskaebusmenetluse kulud jätta XX kanda.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co (hageja) esitas kohtule hagi XX (kostja) vastu sõiduauto valduse saamiseks ning alusetult saadud kasutuseelise eest hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
Kostja võttis hagi kohe õigeks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, sest kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, lisaks on hageja käitunud hea usu vastaselt hagi esitamisel, sest ei teatanud kostjale hagi esitamisest, kuigi pooled pidasid sel ajal veel läbirääkimisi kompromissi sõlmimise eesmärgil.
17.12.2018 esitas hageja hagist loobumise avalduse, kuna kostja on hageja nõude 26.11.2018 täielikult täitnud. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohtu 28.01.2019 määrusega võttis kohus hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
Maakohus selgitas, et kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on hagist loobunud seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud (hageja on saavutanud sisulise eesmärgi, mille pärast ta kohtusse pöördus), ei saa kohus võtta seisukohta TsMS § 168 lg 6 osas, sest see norm käesoleval juhul ei kohaldu. Erinevalt TsMS § 168 lg-st 6 ei võimalda lg-d 4 ja 5 arvesse võtta seda, kas kostja andis või ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Järelikult peaksid menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel jääma tervikuna kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 näeb aga ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka hagist loobumise puhul. Kohus leidis, et olukorras, kus poolte vahel toimusid muu hulgas käesoleva vaidluse eset hõlmavad läbirääkimised, oleks hageja pidanud vähemasti menetluskulude hüvitamise aspektist vastaspoolele teatama (kostjat sellest üheselt hoiatama), et hageja on esitamas kohtule vastavat hagiavaldust. Seda isegi olukorras, kus hagejale võis tunduda, et läbirääkimiste perspektiiv on vähene. Toimiku materjali pinnalt ei ole kohtu hinnangul selgelt äratuntav, et kostja ei soovinudki kompromissi sõlmida või läbirääkimised oleksid silmanähtavalt lõppenud ning seetõttu ei olnud nn hagihoiatuse esitamine otstarbekas. Hagi esitamine ei olnud seotud ka hagi tagamise taotlemise vm kiireloomulise toiminguga. Kuigi hagejal ei olnud nõudega kohtusse pöördumine takistatud, asub kohus siiski seisukohale, et sellises olukorras hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine oleks TsMS § 162 lg 4 tähenduses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna kostja menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda ning kohus kostjalt hageja menetluskulusid välja ei mõista, jäävad kokkuvõtvalt menetluskulud poolte endi kanda. Osaühingu Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co määruskaebus
6.Hageja esitas Harju Maakohtu 28.01.2019 määrusele määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
Määruskaebuse kohaselt on maakohus sidunud menetluskulude jaotuse ebaõigesti nn hagi hoiatuse mitteesitamisega, sest sellist alust ei eksisteeri. Esiteks ei ole see seaduslik, sest ükski norm selle esitamist ei kohusta. Teiseks on hageja andnud kostjale selgesõnaliselt teada hagi esitamise soovist 10.10.2018 e-kirjaga. XX määruskaebus
7.Kostja esitas Harju Maakohtu 28.01.2019 määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Kostja hinnangul on kohus ebaõigesti asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei saa arvestada menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 tulenevat üldreeglit, mille kohaselt kannab kohtuasja kaotanud või alusetult põhjustanud pool teise poole menetluskulud. Alternatiivselt vaidlustab kostja ka hagist loobumise vastuvõtmist juhul, kui kohus ei näe võimalust jätta menetluskulusid hageja kanda hagist loobumise tõttu. Kuna kostja nõustus hagi õigeksvõtuga ainult siis, kui menetluskulud jäävad hageja kanda, siis pidi kohus hagist loobumisel sellega ka arvestama ning juhul, kui maakohus oleks leidnud, et puudub võimalus hagist loobumise vastuvõtmiseks ja menetluskulude hageja kanda jätmiseks, siis pidanuks maakohus tegema sisulise otsuse hagi õigeksvõtu alusel ning jätma TsMS § 168 lg 6 kohaselt menetluskulud hageja kanda. Vastused määruskaebustele ja edasine menetluse käik
8.Pooled vaidlevad teineteise määruskaebusele vastu, paludes jätta vastaspoole määruskaebus rahuldamata.
Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha asjas tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja määruskaebus rahuldatakse, kostja määruskaebus jääb rahuldamata.
11.TsMS § 654 lg 22 koosmõjus §-ga 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
12.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on küll arvestanud sellega, et kostja on võtnud hagi kohe õigeks, kuid lähtudes ebaõigluse kriteeriumist kohaldanud TsMS § 162 lg 4 põhjendades seda sellega, et pooled pidasid läbirääkimisi ning hageja ei hoiatanud kostjat üheselt hagi esitamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, sest ei ole tähtsust omavaid asjaolusid piisavalt hinnanud ja lähtunud menetluskulude jaotuse määramisel ebaõigetest kaalutlustest.
13.Praeguses asjas võttis kostja hagi kohe õigeks (26.11.2018 vastus hagiavaldusele, tl 21). Hageja loobus seejärel hagist, sest kostja täitis kohtumenetluse ajal hageja nõude täielikult (17.12.2018 menetlusdokument, tl 66-68). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigustatult lähtunud menetluskulude jaotuse otsustamisel TsMS § 168 lg-test 4 ja 5, mis reguleerivad olukorda hagist loobumisel seetõttu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Maakohus on asunud aga ekslikult seisukohale, et osundatud erinormide kohaldamisel ei saa arvesse võtta seda, kas hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud või mitte (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 795, p 3.5 b).
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 26.11.2018 hagivastuses avaldanud, et ta tunnistab hagi ning täidab hageja nõuded täiendavate kulutuste vältimise eesmärgil. Lisaks on kostja selgitanud, et pooled on hageja nõude täitmise üle pidanud sisulisi läbirääkimisi (tl 21-26). Kohtule esitatud tõenditest (poolte esindajate vaheline e-kirjavahetus [tl 40, 43, 45, 55, 56, 57]) selgub, et kompromissi korras lahenduse leidmiseks, mis puudutas lõpptulemuseni jõudmise asjaolusid (kas ja palju sõiduki võõrandamine kostjale maksab, kes kannab sõiduki võõrandamise kulud ja mille arvel neid kantakse jne), olid pooled liialt eri meelt ning mõlemat poolt rahuldavat kompromissi ei saavutatud. Kolleegiumi arusaama kohaselt nähtub kohtule esitatud tõenditest kostja soov leida kompromiss, kuid tõendid ei anna alust järeldada, et hageja oleks andnud mõista, et kavatseb enda konkreetsetest seisukohtadest, mis erinesid märgatavalt kostja kompromissi nägemusest, lõpptulemuse osas taganeda (vt nt 16.10.2018 e-kiri [tl 55]; 18.10.2018 e-kiri [tl 57]). Eelnevast saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja saavutas pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus ning kostja ei ole usutavaks teinud, et hageja nõue oleks rahuldatud sellisena ka kohtuvaidluseta. Seega leiab kolleegium, et kostja poolt hagi õigeksvõtt oli initsieeritud hagi esitamisest, mistõttu ei saa kolleegiumi arvates eelnevast järeldada, et hageja oleks kohtusse asjatult pöördunud.
15.TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamise eelduseks on erandlike asjaolude olemasolu (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 773, p 3.4.2 a). Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et kuna hageja ei ole läbirääkimiste käigus andnud kostjale teada soovist esitada hagi, on menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 mõttes. Kohtule esitatud tõenditest selgub, et hageja esindaja on andnud kostjale 10.10.2018 ekirjas teada, et hageja ei plaani sõiduauto tagastamata jätmisel vindikatsioonihagi esitamisega viivitada (tl 45). Kolleegiumi arvates saab hageja teadet pidada hoiatuse mõttes piisavaks, kuid maakohus on jätnud sellega arvestamata ning sellega on kaasnenud TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel motiveerimisviga. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole esitatud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 4 alusel.
16.Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et käesolevas asjas tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 ja 5, sest kostja on hagi õigeks võtnud ja täitnud kohtumenetluse ajal hageja nõude täielikult ning kohtu ette toodud asjaolud kinnitavad, et hageja oli õigustatud kohtusse pöörduma. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Kolleegium ei pea põhjendatuks ka kostja määruskaebuse alternatiivset taotlust, mille põhjenduste kohaselt ei oleks kohus tohtinud hagist loobumist vastu võtta, kui seadus ei võimalda menetluskulude hageja kanda jätmist olukorras, kus kostja võtab hagi kohe õigeks. Nagu kolleegium eelpool selgitas (vt määruse p 13) võimaldavad nii TsMS § 168 lg 4 kui ka lg 5 arvestada sellega, kas kostja käitumine andis hagejale põhjuse kohtusse pöördumiseks sarnaselt sama paragrahvi 6. lõikega. Seega on hagist loobumise korral võimalik jätta menetluskulusid hageja kanda, kuid seda vaid tingimusel, ei kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Lisaks märgib kolleegium, et õige on kostja seisukoht, mille kohaselt olukorras, kus kostja on hagi võtnud kohe õigeks ja lisaks täitnud ka hageja nõude täielikult, ei saa kohus rahuldada hagi sisuliselt õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 alusel, sest kostja poolt kohtumenetluse ajal hageja nõude täitmise tõttu puudub nõude rahuldamiseks alus.
18.Hageja määruskaebuse rahuldamise ja kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohtus puudus vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks, ei ole maakohus hageja menetluskulusid analüüsinud, mistõttu ei saa ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks määrata. Seega määratakse menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist maakohtu poolt vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.