Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

V A’il ilmuda võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 9.05.2019, kell 11:30.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 9.05.2019, kell 11:30.

Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja täitmise tähtpäevast.

Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 11 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule, ajutisele haldurile ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad 13.03.2019 esitas V A võlgniku pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik avaldab, et tema sissetulek on alla seadusega sätestatud palga alammäära kuus, ta on võtnud end arvele Eesti Töötukassas ning on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik võttis laenu kahe korteri ostmiseks ja renoveerimiseks, kuid ei suutnud kohustusi täita. Korterid realiseeris kohtutäitur võlgnevuste katteks, kuid võlgnevused ei saanud täielikult tasutud. Võlgnik võttis ka väike- ja kiirlaene, mis tema kohustusi veelgi suurendasid. Võlgnik ei suuda võlajääki ja kasvavaid intresse tasuda.

2(5)

2-19-4019 20.03.2019 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i, kes esitas 8.04.2019 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt võlgnikul puudub igasugune vara, sh pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul on kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summa 223 926,85 eurot, millele lisanduvad viivised ja intressid. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus süvenev. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes, eelkõige vastutustundetu finantskäitumine. Võlgnik on kergekäeliselt võtnud laenukohustusi, arvestamata sealjuures oma sissetulekute suuruse ja stabiilsusega. Võlgniku maksejõuetus oli väljakujunenud juba 2009. aasta oktoobris, kui võlgniku suhtes algatati esimene ja siiani menetluses olev täitemenetlus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ajutine haldur palub kuulutada välja V A’i pankrot ning nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp. Kuivõrd võlgnik on varatu, palub ajutine haldur määrata riigi menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri tasu taotlus Haldur palub määrata ajutise halduri tasu Xxx OÜ, registrikood xxx, kasuks (arvelduskonto nr XXX Swedbank AS). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1296 eurot, sh käibemaks. Ajutine haldur palub eelnimetatud tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476.40 eurot, tasuda riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lõikele 4. Ajutine haldur hindab tehtud toimingute ajakuluks 12 tundi, mille jooksul teostas järgmised toimingud: -

koostas ja lähetas teabenõude võlgnikule – 0,25 tundi; koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse – 0,5 tundi; töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid – 4,75 tundi ; analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ja koostas ajutise pankrotihalduri aruande – 6 tundi; osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks – 0,5 tundi.

Ajutine haldur kandis järgmisi vajalikke kulutusi: 62 fotokoopiat maksumusega 19.84 eurot, 1 tasuline äriregistri päring maksumusega 2.00 eurot, 1 tasuline kinnistusraamatu päring maksumusega 3.00 eurot, 1 päeva ulatuses kontoriruumide ja –tehnika kasutamine, sh elekter ja kommunaalkulud, maksumusega 19.37 eurot, kokku 44.21 eurot. Ajutine haldur palub summa 44.21 eurot välja mõista Xxx OÜ kasuks. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3(5)

2-19-4019 Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puudub ka kindel igakuine issetulek ning ta on võtnud end Eesti Töötukassa töötuna arvele. Võlausaldajate nõudeid on vähemalt summas 223 926.85 eurot. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid nõutud ulatuses, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb pankrot välja kuulutada. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Martin Krupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 9.05.2019, kell 11:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuivõrd need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 1 1

4(5)

2-19-4019 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutise pankrotihalduri tasu 1296 eurot kuulub ajutisele haldurile väljamõistmisele. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus V A’i ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 9.05.2019, kell 11:30.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.