Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-19-4019
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad) Kohtutäitur Risto Sepp Kohtutäitur Hille Kudu Kohtutäitur Kaire Põlts OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule X kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
4.Avaldada määruse jõustumisel teade väljaandes Ametlikud Teadaanded Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse tühistamise ja X kohustustest vabastamise menetluse jätkamise kohta. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-19-4019 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu 12.04.2019 määrusega kuulutati välja X (avaldaja, võlgnik) pankrot. Maakohtu 14.12.2020 määrusega lõpetati pankrotimenetlus ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.
2.11.11.2022 kirjaga andis maakohus võlgnikule tähtaja esitada teavet oma sissetulekute, varalise olukorra ja võlausaldajatele tasumise kohta. 15.11.2022 teatas võlgnik, et ta ei saa faili avada. 16.11.2022 edastas kohus dokumendid Wordi formaadis. Võlgnik ei ole teavet ega nõutud dokumente esitanud. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamisest, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud võlgniku kanda.
4.Maakohus keeldus kohustustest vabastamisest pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustusi, s.o kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda teavet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta. Võlgnik ei esitanud vastavat teavet vaatamata kohtu järelpärimisele, millega ta kahjustas võlausaldajate huve. Võlgniku rikkumine oli süüline, kuna võlgnik jättis kohustuse täitmata vaatamata sellele, et kohus hoiatas, et teabe esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada. Määruskaebus
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Määruskaebuse täpsustuses märgib võlgnik, et ta on maksejõuetu, tal puudub vara ja ta elab sõbra juures. Võlgnik on haige (diabeet). Võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ja on tööotsingul. Võlgnikule määratud pankrotihaldur ei ole temaga ühendust võtnud ega selgitanud olukorda. Menetluse edasine käik
7.Puudutatud isikud kohtutäitur Kaire Põlts ja OMEGA INVEST OÜ paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-19-4019
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi lähtuda asja lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist.
11.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumise alused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg 2 p 1) või et võlgnik oleks keeldunud andmast kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta (PankrS § 175 lg 4).
12.Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
13.Asja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks 15.03.2019 (tl 1–2). Maakohus algatas 14.12.2020 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (tl 95–96 pöördel). Maakohus edastas 11.11.2022 kirjaga nõude võlgnikule täiendava informatsiooni saamiseks (tl 117). Võlgnik teatas 15.11.2022 e-kirjas, et ta ei saa faili avada ning kohus edastas 16.11.2022 dokumendid Wordi formaadis (tl 118–119). Võlgnik maakohtule teavet ega nõutud dokumente ei esitanud.
14.Selleks, et kohus saaks keelduda võlgadest vabastamisest, tuleb kohtul teha kindlaks, kas võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult järeldanud, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada põhjusel, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust.
15.Maakohus määras PankrS § 172 lg 6 järgi võlgniku enda usaldusisikuks. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on rõhutanud, et PankrS § 172 lg-s 6 ettenähtud võimalus on seaduses ette nähtud siiski vaid mõjuva põhjuse esinemisel, ning kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames
2-19-4019 tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, nr 3-2-1-31-16, p 18). Maakohus on küll võlgnikule selgitanud usaldusisiku kohustusi menetluse algatamisel 14.12.2020 määruses ja seejärel 2 aasta möödumisel 11.11.2022 kirjas, kuid määruskaebuse väiteid arvesse võttes on siiski põhjendatud kahtlus, et võlgnik ei mõistnud talle pandud kohustuste sisu, mistõttu ei saa talle otseselt ette heita PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse süülist rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisav kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel üksnes ühe kirja saatmine. Kohtunõudele vastamata jätmine võlgniku poolt pidi panema maakohut kahtlema selles, kas võlgnik sai kohtu selgitustest aru ja kas ta suudab usaldusisiku kohustusi ise täita.
16.Lisaks selgitab ringkonnakohus, et PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. See tähendab, et PankrS § 175 lg-s 4 kohustuse rikkumine on eraldi alus menetluse lõpetamiseks ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumiseks, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et ärakuulamisele ilmumata jätmist ei saa võrdsustada PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumisega.
17.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamast keeldumiseks peab kohus muu hulgas selgitama, millise teabe vande all andmata jätmise või tähtajaks andmata jätmise tõttu kohus menetluse lõpetab (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16). See tähendab, et menetlusdokumendis, millega kohus kohustab võlgnikku ilmuma kohtusse ärakuulamisele ja hoiatab, et ärakuulamisele ilmumata jätmise korral keeldub kohus teda kohustustest vabastamast, peab ühtlasi nähtuma, millise teabe osas võlgnikku plaanitakse ära kuulata ja millise teabe vande all andmata jätmise korral kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetab.
18.Asja materjalidest nähtuvalt kohustas maakohus 12.04.2019 kirjas võlgnikku ilmuma kohtusse (tl 46) ja 09.05.2019 on võlgnik andnud vande, kinnitades, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on õiged (tl 52). Nimetatud võlgniku vanne on antud enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja kohtukutsest ei nähtu hoiatust, et kas ja millise teabe vande all andmata jätmisega võib kohus seostada PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetamist. Seega tuleb järeldada, et maakohus ei ole kohustanud võlgnikku andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest PankrS § 175 lg 4 mõttes.
19.PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 16).
20.Asja materjalidest nähtuvalt otsustas maakohus omal algatusel menetluse lõpetamise, s.t ilma võlausaldaja või usaldusisiku taotluseta. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka sellisel juhul
2-19-4019 enne kohustustest vabastamise otsustamist anda võlausaldajatele võimalus olla ärakuulatud. Kuigi osad võlausaldajad esitasid määruskaebusele vastused, ei saa alles määruskaebusele vastuse esitamist pidada PankrS § 175 lg-s 3 sätestatud ärakuulamisena.
21.Maakohus viitas vaidlustatud määruses PankrS § 175 lg-le 5, mille esimese lause kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus. Alates 01.07.2022 kehtiva PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 01.07.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seaduse seletuskirja kohaselt on säte vajalik tagamaks isikute võrdne kohtlemine võrreldes nende isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood. Praegusel juhul on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 14.12.2020 ja seega PankrS § 1933 lg 1 järgi vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Maakohus on otsustanud kohustustest vabastamise üle enne kolmeaastase perioodi täis saamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ei alates 01.07.2022 kehtiva PankrS § 1933 lg-st 1 ega kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-st 5 kohtule alust vähendada kohustustest vabastamise üle otsustamise perioodi alla kolme aasta.
22.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuigi alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks võib olla olemas, on maakohus ennatlikult pärast üksnes ühe aruandenõude täitmata jätmist otsustanud menetluse lõpetada, seejuures enne kolmeaastase perioodi täitumist. Maakohus ei ole võlgnikku nõuetekohaselt ärakuulamisele kutsunud ja seetõttu puudus maakohtul võimalus kõiki asjaolusid välja selgitada. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel selgitada täiendavalt võlgnikule tema usaldusisiku kohustusi ja nõuda võlgnikult vande all teabe andmist oma kohustuste täitmisest ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (PankrS § 175 lg 4). Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus jätkub maakohtus, tuleb võlgnikul jätkata usaldusisiku kohustuste täitmist.
23.Maakohus on jätnud määruse pealdises võlausaldajad menetlusosalistena märkimata. Ringkonnakohus leiab, et määruse sissejuhatavas osas tuleb kajastada nii avaldaja kui ka võlausaldajad puudutatud isikutena. Kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi kohustustest vabastamise menetlusega mõjutatakse, tuleb määrus kätte toimetada (PankrS § 175 lg 6). Ringkonnakohus saab toimikust nähtuva pinnalt järeldada, et puudutatud isikud käesolevas menetlusetapis on kohtutäitur Risto Sepp, kohtutäitur Hille Kudu, kohtutäitur Kaire Põlts ja
OMEGA INVEST OÜ.
24.Seoses maakohtu määruse tühistamisega tuleb ringkonnakohtu määruse jõustumisel avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade maakohtu määruse tühistamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta.
25.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.
26.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on nõudnud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-tele 10 ja 15 tuleb praeguses asjas määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega on võlgnik tasunud riigilõivu 55 eurot nõutavast enam. Võlgnikul on õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4
2-19-4019 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.
27.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.