Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2086,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 04.10.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2025161 tulenev 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 128 eurot, intressid 7,52 eurot, viivised 12,25 eurot ning viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt (128 eurolt) alates 26.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 04.10.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2025161 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 26,14 eurot ja intressid 0,16 eurot vastavalt alltoodud maksegraafikule ning viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maksetähtaeg Osamakse Põhiosa Intress suurus 20.05.2025 7,30 0,07 7,37 20.06.2025 7,43 0,05 7,48 20.07.2025 7,57 0,03 7,60 20.08.2025 3,84 0,01 3,85 Kokku 26,14 0,16 26,30
4.Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) ja kostja X vahel 23.01.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2080912 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 769,58 eurot, intressid 62,19 eurot, 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 205,97 eurot, võla sissenõudekulud 10 eurot ning viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt (769,58 eurolt) alates 26.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu 70 eurot tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja X ja 33% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 610 eurot ja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja 67% hageja menetluskuludest ehk 408,70 eurot. Kostja Xl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1922,77 euro saamiseks. Kohus tegi 19.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 09.04.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2
2-25-108135
2.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 25.04.2025 hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 25.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Telia Eesti AS ja kostja X vahel sõlmitud lepingutest tulenevat põhivõlgnevust 1167,63 eurot, intresse 65,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 579,51 eurot, võla sissenõudekulu 25 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1137,63) alates 26.04.2025 lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas.
4.Hageja nõuded tulenevad järgmisest lepingutest:
4.1.kostja ja Telia Eesti AS vahel 20.02.2017 sõlmitud kliendileping nr 27662397, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks;
4.2.kostja ja Telia Eesti AS vahel 04.10.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr 2025161, mille kohaselt sai kostja kauba (Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp) maksumusega 239 eurot: krediidisumma 239 eurot, krediidi kulukuse määr 29,23% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 48 kuud;
4.3.kostja ja Telia Eesti AS vahel 23.01.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr 2080912, mille alusel sai kostja kauba (Apple iPhone 13 Pro 128 GB hall) maksumusega 1179 eurot: krediidisumma 1179 eurot, krediidi kulukuse määr 24,90% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 30 kuud.
5.Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel.
6.Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved:
7.Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses:
7.1.järelmaksulepingust nr 2025161 tulenevalt alates 12. maksegraafikujärgsest osamaksest ning 27.12.2022 seisuga oli kostjal tasumata 20.10.2022 (8,14 eurot), 20.11.2022 (8,14 eurot) ja 20.12.2022 (8,14 eurot) osamaksed;
7.2.järelmaksulepingust nr 2080912 tulenevalt alates 9. maksegraafikujärgsest osamaksest ning 27.12.2022 seisuga oli kostjal tasumata 20.10.2022 (52,24 eurot), 20.11.2022 (52,24 eurot) ja 20.12.2022 (52,24 eurot) osamaksed.
8.Telia Eesti AS saatis kostjale 12.12.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 26.12.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges Telia kostjaga sõlmitud lepingud alates 27.12.2022 ülesöelduks.
9.Telia Eesti AS loovutas 18.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 3
2-25-108135
10.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järelmaksulepingutest järgmised nõuded:
10.1.põhivõlg kokku 1167,63 eurot (207,71+929,92+30): 10.1.1 järelmaksulepingu nr 2025161 põhivõlg 207,71 eurot (258,90-51,19), kuivõrd kostja sai kauba maksumusega 239 eurot, millele lisandus lepingutasu 19,90 eurot ning kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.11.2021 kuni 20.10.2025, kostja tegi tagasimakseid kokku 51,19 eurot; 10.1.2 järelmaksulepingu nr 2080912 põhivõlg 929,92 eurot (1198,90-268,98), kuivõrd kostja sai kauba maksumusega 1179 eurot, millele lisandus lepingutasu 19,90 eurot ning kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.02.2022 kuni 20.07.2024, kostja tegi tagasimakseid kokku 268,98 eurot; lisanduvad võla sissenõudekulud esitatud arvete alusel kokku 30 eurot (5+25 eurot);
10.2.intressid kokku 65,64 eurot (12,55+53,09): 10.2.1 järelmaksulepingu nr 2025161 intressid 12,55 eurot, kuivõrd lepingu ülesütlemise seisuga (s.o 27.12.2022) oli kostjal tasumata 20.10.2022 intress 3,97 eurot, 20.11.2022 intress 3,90 eurot, 20.12.2022 intress 3,81 eurot ja kuni 27.12.2022 intress 0,87 eurot; 10.2.2 järelmaksulepingu nr 2080912 intressid 53,09 eurot, kuivõrd lepingu ülesütlemise seisuga (s.o 27.12.2022) oli kostjal tasumata 20.10.2022 intress 17,16 eurot, 20.11.2022 intress 16,52 eurot, 20.12.2022 intress 15,86 eurot ja kuni 27.12.2022 intress 3,55 eurot;
10.3.sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku 579,51 eurot põhivõlgnevuselt 1137,63 eurot alates 28.12.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 25.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 21,90% aastas;
10.5.võla sissenõudmiskulud kokku 25 eurot VÕS § 113 2 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 27.12.2024 kiri 5 eurot; 03.01.2025 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
11.Hagiavalduse kohaselt on järelmaksulepingute puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses ja krediidianalüüsist saadud andmetest. Järelmaksulepingu nr 2025161 puhul teostati krediidianalüüs, milles võeti arvesse kostja laenutaotlust (sissetulek 800 eurot, kohustused 350 eurot) ja maksehäireregistris (creditinfo kohaselt maksehäired puudusid) avaldatud andmeid. Järelmaksulepingu nr 2080912 puhul võeti aluseks nii kostja laenutaotlus (kostja tegevusalaks ettevõtlus, sissetulek 1200 eurot ettevõtlustulu, kohustused 408,14 eurot) kui ka krediidiandja poolt teostatud krediidianalüüs (kostja tegevusalaks ettevõtlus, sisstulek 1200 eurot ettevõtlustulu, kohustused 408,14 eurot). Hageja selgitab, et eeltoodud krediidilepingute näol ei ole tegemist tavapäraste laenulepingutega, vaid väiksemahulise järelmaksulepingutega, mida iseloomustab tavapärastest laenulepingutest väiksem krediidisumma ja väiksemad igakuised kohustused (järelmaksulepingu nr 2025161 kuumakse 8,14 eurot ja järelmaksuleping nr 2080912 puhul kuumakse 52,24 eurot). 4
2-25-108135
12.Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüside tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav taotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Seega olemasolevate andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline (lepingujärgsed igakuised osamakse/tagasimakse olid jõukohased) ning esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingutest tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingute sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne krediidiandja jõudis eeltoodud andemete alusel veendumusele, et kostja on krediidivõimeline.
13.Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Hageja viitab veel, et lepingute sõlmimise ajal (s.o 2021 ja 2022) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 292 eurot ja 303,40 eurot.
14.Hageja märgib, et kohus ei saa astuda n-ö krediidiandja rolli ja asuda krediiditoimiku pinnalt hindama tarbija krediidivõimelisust, kuivõrd majanduslike ja äriliste otsuste tegemise ei allu kohtu kontrollile, vaid Finantsinspektsiooni järelevalvele. Olukorras, kus kostja esitas krediiditaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on kostja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada teist poolt asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Seega ei saa esialgsele võlausaldajale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist kui kostja esitas krediiditaotluse esitamisel ebaõigeid andmeid.
15.Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 04.10.2021 järelmaksu müügilepingu nr 2025161. Kostja kohustus järelmaksu müügilepingust nr 2025161 tulenevad kohustused täitma perioodil 20.11.2021 kuni 20.10.2025. Hageja taotleb pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostjalt on toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksu müügilepingule nr 2025161 kokku 87,02 eurot (põhiosa 36,79 eurot + intressid 45,83 eurot + lepingutasu 4,40 eurot).
16.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 23.01.2022 järelmaksu müügilepingu nr 2080912. Kostja kohustus järelmaksu müügilepingust nr 2080912 tulenevad kohustused täitma perioodil 20.02.2022 kuni 20.07.2024. Seega algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostjalt on toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksu müügilepingule nr 2080912 kokku 411,86 eurot (põhiosa 262,37 eurot + intressid 142,88 eurot + lepingutasu 6,61 eurot).
17.Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja lepingu nr 2025161 osas 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 128 eurot, 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud intressid 7,52 eurot, 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 12,25 eurot, viivis alates 26.04.2025 kuni põhiosa summas 128 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt uuele maksegraafikule kuni põhiosa 26 euro ja intresside 0,16 euro täitmiseni ja viivised alates 26.04.2025 osamakse põhiosalt kuni osamakse põhiosa täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5
2-25-108135
18.Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja lepingu nr 2080912 osas põhiosa 769,58 eurot, intressid 62,19 eurot, 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 205,97 eurot, võla sissenõudmiskulud 15 eurot ning viivised alates 26.04.2025 kuni 769,58 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Lisaks palub hageja tagastada enamtasutud riigilõiv 70 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX, kuivõrd uuelt hagi hinnalt 1300,59 eurot (897,58+69,71+218,22+100,08+15) kuulunuks tasumisele riigilõiv 280 eurot, kuid hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot.
20.Kostjale Xle on hagimaterjalid TsMS § 314 lg-s 2 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 12.05.2025. Kostjale Xle on hageja 06.05.2025 ümberarvutus TsMS § 314 lg-s 2 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 13.05.2025.
21.Kostja esitas 04.05.2025 e-kirja teel vastuse, milles soovis maksegraafiku sõlmimist. Kohus jättis 06.05.2025 määrusega kostja vastuse käiguta ning kohustas kostjat esitama nõuetekohane hagivastus 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kostjale oli 06.05.2025 kohtunõue TsMS § 314 lg-s 2 sätestatud korras e-postile xxx saatmisega kätte toimetatud 12.05.2025. Seega nõuetekohase hagiavastuse esitamise tähtaeg saabus 26.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 26.05.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt alternatiivse ümberarvutatud nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
23.Kohus tuvastab, et kostja X ja Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 20.02.2017 kliendilepingu nr 27662397, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks (dtl 41 jj).
24.Kohus tuvastab, et kostja X ja Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 04.10.2021 järelmaksulepingu nr 2025161, mille kohaselt sai kostja kauba (Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp) maksumusega 239 eurot (dtl 42 jj). Kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) loovutas 18.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 40).
25.Kohus tuvastab, et kostja X ja Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 23.01.2022 järelmaksulepingu nr 2080912, mille alusel sai kostja kauba (Apple iPhone 13 Pro 128 GB hall) maksumusega 1179 eurot (dtl 49 jj). Kostja ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Telia Eesti AS (esialgne krediidiandja) loovutas 18.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 40).
26.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
27.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 6
2-25-108135
28.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
29.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja krediidiandja krediidianalüüsis esitatud andmete alusel.
30.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
31.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
32.Hagiavalduse kohaselt on järelmaksulepingute puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses ja krediidianalüüsist saadud andmetest. Järelmaksulepingu nr 2025161 puhul teostati krediidianalüüs, milles võeti arvesse kostja laenutaotlust (sissetulek 800 eurot, kohustused 350 eurot) ja maksehäireregistris (creditinfo kohaselt maksehäired puudusid) avaldatud andmeid. Järelmaksuleping nr 2080912 puhul võeti aluseks nii kostja laenutaotlus (kostja tegevusalaks ettevõtlus, sisstulek 1200 eurot ettevõtlustulu, kohustused 408,14 eurot) kui ka krediidiandja poolt teostatud krediidianalüüs (kostja tegevusalaks ettevõtlus, sisstulek 1200 eurot ettevõtlustulu, kohustused 408,14 eurot). Hageja selgitab, et eeltoodud krediidilepingute näol ei ole tegemist tavapäraste laenulepingutega, vaid väiksemahulise järelmaksulepingutega, mida iseloomustab tavapärastest laenulepingutest väiksem krediidisumma ja väiksemad igakuised kohustused (järelmaksulepingu nr 2025161 kuumakse 8,14 eurot ja järelmaksuleping nr 2080912 puhul kuumakse 52,24 eurot).
33.Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüside tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav taotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Seega olemasolevate andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline (lepingujärgsed igakuised osamakse/tagasimakse olid jõukohased) ning esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingutest tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingute sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne krediidiandja jõudis eeltoodud andemete alusel veendumusele, et kostja on krediidivõimeline.
7
2-25-108135
34.Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Hageja viitab veel, et lepingute sõlmimise ajal (s.o 2021 ja 2022) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 292 eurot ja 303,40 eurot.
35.Hageja märgib, et kohus ei saa astuda n-ö krediidiandja rolli ja asuda krediiditoimiku pinnalt hindama tarbija krediidivõimelisust, kuivõrd majanduslike ja äriliste otsuste tegemise ei allu kohtu kontrollile, vaid Finantsinspektsiooni järelevalvele. Olukorras, kus kostja esitas krediiditaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on kostja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada teist poolt asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Seega ei saa esialgsele võlausaldajale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist kui kostja esitas krediiditaotluse esitamisel ebaõigeid andmeid.
36.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
37.Lisaks ei ole krediidiandja tõendanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamiseks oleks kogutud muud teavet (sh avalikud registrid jms). Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
38.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
39.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 36-38), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
40.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Järelmaksuleping nr 2025161
41.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 04.10.2021 järelmaksulepingu nr 2025161, mille kohaselt sai kostja kauba (Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp) 8
42.Hagiavalduse kohaselt on järelmaksulepingu nr 2025161 põhivõlg 207,71 eurot (258,9051,19), kuivõrd kostja sai kauba maksumusega 239 eurot, millele lisandus lepingutasu 19,90 eurot ning kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.11.2021 kuni 20.10.2025, kostja tegi tagasimakseid kokku 51,19 eurot
43.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 239 eurot (dtl 42 jj) ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 87,02 euro (dtl 144-145) ulatuses.
44.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Telia Eesti AS saatis kostjale 12.12.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 26.12.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges Telia kostjaga sõlmitud lepingud alates 27.12.2022 ülesöelduks.
45.Ümberarvutuse (dtl 141-143; dtl 148) kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr 2025161 alusel krediiti 239 eurot (dtl 42 jj) ning on teinud tagasimakseid kokku 87,02 eurot, millest põhiosa katteks on hageja arvestanud 84,86 eurot (s.o täielikult tasutud osamaksed perioodil 20.11.2021 kuni 20.06.2023 ja osaliselt 20.07.2023 osamakse 3,30 eurot), mistõttu tuleb kostjal tagastada põhivõlgnevus 154,14 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 48 osamaksena perioodil 20.11.2021 kuni 20.10.2025, seega VÕS § 403 4 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral uue maksegraafiku (dtl 146-147) kohaselt osamaksetega 3,42 kuni 7,60 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 20.08.2025.
46.Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai laenu 239 eurot ja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks 84,86 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud osamaksed 20.11.2021 kuni 20.06.2023 ja osaliselt 20.07.2023 osamakse (3,30 eurot), seega on tasumata osamaksed osaliselt 20.07.2023 osamaks 1,60 eurot ning täielikult 20.08.2023 kuni 20.08.2025 osamaksed, s.o kogusummas 154,14 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 12.12.2022 ja leping öeldi üles 27.12.2022. Hageja poolt 06.05.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 141-143) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 12.12.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal oli ettemaks kuni 20.07.2023 osamakseni.
47.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 12.12.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 27.12.2022 üles öelda ning leping kehtib.
48.Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuse (dtl 141-143), mille kohaselt palub mõista kostjalt välja 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus 128 eurot.
49.Arvestades kostja tagasimakseid põhiosa katteks 84,86 eurot ja uut 06.05.2025 maksegraafikut (dtl 146-147), tekkis kostjal põhiosa 154,14 eurot (239-84,86) tagasimaksete kohustus alates 20.07.2023 osamaksest (1,60 eurot). Hageja palub mõista välja põhivõlgnevus 25.04.2025 seisuga 128 eurot. Vastavalt 06.05.2025 maksegraafikule on muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed perioodil 20.07.2023 kuni 20.04.2025 ehk 128 euro ulatuses. Seega kuulub kostjalt 9
2-25-108135 väljamõistmisele 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 128 eurot. Seega kohus rahuldab hageja alternatiivse sissenõutavaks muutunud põhinõude 128 euro ulatuses.
50.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja intressid 12,55 eurot, kuivõrd lepingu ülesütlemise seisuga (s.o 27.12.2022) oli kostjal tasumata 20.10.2022 intress 3,97 eurot, 20.11.2022 intress 3,90 eurot, 20.12.2022 intress 3,81 eurot ja kuni 27.12.2022 intress 0,87 eurot. Hageja on intresse arvestanud lepingujärgses intressimääras 21,90% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 0% alates 01.07.2022, 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa.
51.Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuses ka intresside arvestuse, mille kohaselt hageja on arvestanud seadusjärgseid intresse 20.04.2025 seisuga kokku 7,52 eurot (dtl 150-151). Kohus rahuldab hageja alternatiivse seadusjärgse intressinõude 7,52 euro ulatuses.
52.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 105,81 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 207,71 eurot alates 28.12.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 25.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 21,90%. Viivis on arvestatud kuni 25.04.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 8% alates 01.07.2022, 10,5% alates 01.01.2023, 12% alates 01.07.2023, 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuses ka viiviste arvestuse, mille kohaselt hageja on arvestanud seadusjärgseid viiviseid 25.04.2025 seisuga kokku 12,25 eurot (dtl 150-151). Kohus rahuldab hageja alternatiivse sissenõutavaks muutunud seadusjärgsete viiviste nõude 12,25 euro ulatuses. 53. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva põhi- ja seadusjärgsete intresside nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole alates 2022 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
54.Alates 20.05.2025 muutub hageja põhinõue 26,14 eurot (239-84,86-128) ja seadusjärgsed intressid 0,16 eurot sissenõutavaks järgmiselt: Maksetähtaeg Osamakse Põhiosa Intress suurus 20.05.2025 7,30 0,07 7,37 20.06.2025 7,43 0,05 7,48 20.07.2025 7,57 0,03 7,60 20.08.2025 3,84 0,01 3,85 Kokku 26,14 0,16 26,30
55.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja seadusjärgsete intresside tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
56.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt (128 eurot) alates 26.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 10
2-25-108135 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates 26.04.2025 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Järelmaksulepingu nr 2080912
57.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 23.01.2022 järelmaksulepingu nr 2080912, mille alusel sai kostja kauba (Apple iPhone 13 Pro 128 GB hall) maksumusega 1179 eurot; krediidisumma 1179 eurot, krediidi kulukuse määr 24,90% aastas, intressimäär 21,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 30 kuud.
58.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja põhivõlga 929,92 eurot (1198,90-268,98), kuivõrd kostja sai kauba maksumusega 1179 eurot, millele lisandus lepingutasu 19,90 eurot ning kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.02.2022 kuni 20.07.2024, kostja tegi tagasimakseid kokku 268,98 eurot; võla sissenõudekulud esitatud arvete alusel kokku 30 eurot (5+25 eurot).
59.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1179 eurot(dtl 49 jj) ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 411,86 euro (dtl 144-145) ulatuses.
60.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 12.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 108), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 26.12.2022. Lepingu ülesütlemise 27.12.2022 seisuga oli kostjal tasumata 20.10.2022 (52,24 eurot), 20.11.2022 (52,24 eurot) ja 20.12.2022 (52,24 eurot) osamaksed, s.o kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega. Esialgne võlausaldaja ütles luges alates 27.12.2022 lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
61.Ümberarvutuse (dtl 141-143; dtl 154) kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr 2080912 alusel krediiti 1179 eurot ning on teinud tagasimakseid 411,86 eurot, millest hageja on arvestanud põhiosa katteks 409,42 eurot (s.o osamaksed perioodil 20.02.2022 kuni 20.01.2023 ja osaliselt 20.02.2023 osamakse 6,21 eurot), mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 769,58 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 30 osamaksena, seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral vastavalt uuele maksegraafikule osamaksetega 30,36 kuni 54,20 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 20.07.2024.
62.Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai laenu 1179 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku 411,86 eurot (sh põhiosa katteks 409,42 eurot), siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud täielikult osamaksed 20.02.2022 kuni 20.01.2023 ja osaliselt 20.02.2023 osamakse (6,21 eurot), seega on tasumata osamaksed alates osaliselt 20.02.2023 osamaks (31,51 eurot) ning täielikult osamaksed perioodil 20.03.2023 kuni 20.07.2024 kogusummas 769,58 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 12.12.2022 ja leping öeldi üles 27.12.2022. Uue 06.05.2025 maksegraafiku järgi oli kostjal ettemaks kuni 20.02.2023 osamakseni.
63.Hageja poolt 06.05.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 141-143) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 12.12.2022, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal oli ettemaks kuni 20.02.2023 osamakseni. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 12.12.2022 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust 11
2-25-108135 tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 27.12.2022 üles öelda. Samas Telia Eesti AS ja kostja vahel 23.01.2022 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 2080912 kohaselt kohustus kostja lepingust tulenevad kohustused täitma perioodil 20.02.2022 kuni 20.07.2024. Seega nii algse kui ka 06.05.2025 esitatud laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
64.Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuse (dtl 141-143), mille kohaselt palub mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud võlgnevus 769,58 eurot.
65.Arvestades kostja tagasimakseid põhiosa katteks 409,42 eurot ja uut 06.05.2025 maksegraafikut (dtl 153-156), tekkis kostjal põhiosa 769,58 eurot (1179-409,42) tagasimaksete kohustus alates 20.02.2023 osamaksest (31,51 eurot). Hageja palub mõista välja põhivõlgnevus 769,58 eurot. Vastavalt 06.05.2025 maksegraafikule on muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed perioodil 20.02.2023 kuni 20.07.2024 ehk 769,58 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 769,58 eurot. Seega kohus rahuldab hageja alternatiivse põhinõude 769,58 euro ulatuses.
66.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja intressid 53,09 eurot, kuivõrd lepingu ülesütlemise seisuga (s.o 27.12.2022) oli kostjal tasumata 20.10.2022 intress 17,16 eurot, 20.11.2022 intress 16,52 eurot, 20.12.2022 intress 15,86 eurot ja kuni 27.12.2022 intress 3,55 eurot. Hageja on intresse arvestanud lepingujärgses intressimääras 21,90% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 0% alates 01.07.2022, 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa.
67.Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuses ka intresside arvestuse, mille kohaselt hageja on arvestanud seadusjärgseid intresse perioodi 20.02.2023 kuni 20.07.2024 eest kokku 62,19 eurot (dtl 153-156). Kohus rahuldab hageja alternatiivse seadusjärgse intressinõude 62,19 euro ulatuses.
68.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 473,70 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 929,92 eurot alates 28.12.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 25.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 21,90%. Viivis on arvestatud kuni 25.04.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 8% alates 01.07.2022, 10,5% alates 01.01.2023, 12% alates 01.07.2023, 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuses ka viiviste arvestuse, mille kohaselt hageja on arvestanud seadusjärgseid viiviseid perioodi 20.02.2023 kuni 20.07.2024 eest 25.04.2025 seisuga kokku 205,97 eurot (dtl 153-156). Kohus rahuldab hageja alternatiivse 25.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgsete viiviste nõude 205,97 euro ulatuses ja jätab rahuldamata viiviste nõue 267,73 euro (473,70-205,97) ulatuses.
69.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised sissenõutavaks muutunud põhiosalt (769,58 eurot) alates 26.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud 12
2-25-108135 määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates 26.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
70.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingutest nr 2025161 ja nr 2080912 tulenevat võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 25 eurot VÕS § 113 2 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 27.12.2024 kiri 5 eurot; 03.01.2025 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kuivõrd hagejal ei olnud järelmaksulepingute nr 2025161 ja nr 2080912 osas meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõudeid. Kohus jätab võla sissenõudmiskulude nõude 25 eurot järelmaksulepingu nr 2025161 ja nr 2080912 osas rahuldamata.
71.Hageja esitas 06.05.2025 ümberarvutuses järelmaksulepingu nr 2080912 osas ka võla sissenõudekulude hüvitamise nõude 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kirjad 27.12.2024 ja 03.01.2025.
72.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
73.Järelmaksulepingust nr 2080912 tulenevalt on hageja nõuete suuruseks 1456,71 eurot (929,92+53,09+473,70). Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 3.
74.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
75.Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue järelmaksulepingu nr 2080912 puhul põhjendatud 10 euro ulatuses: kiri 27.12.2024 5 eurot ja 03.01.2025 kiri 5 eurot. Kohus jätab võla sissenõudekulu nõude rahuldamata 5 euro ulatuses.
76.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi osaliselt üksnes alternatiivse nõuete osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
77.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise 13
2-25-108135 rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
78.Hageja nõuete kogusummaks oli 1837,78 eurot (1167,63+65,64+579,51+25). Kohus rahuldas hageja nõude 1221,81 euro (s.o 128+26,14+7,52+0,16+12,25+769,58+62,19+205,97+10) ehk ca 67% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 67% ulatuses kostja ja 33% ulatuses hageja kanda.
79.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 507 eurot (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 169 eurot).
80.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot.
81.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
82.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
83.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x 120).
14
2-25-108135
84.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 610 eurot (350 + 20 + 240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 67% hageja menetluskuludest ehk 408,70 eurot.
85.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
86.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
87.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
88.Hageja esitas 06.05.2025 menetlusdokumendis taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv 70 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX, kuivõrd uuelt hagi hinnalt 1300,59 eurot (897,58+69,71+218,22+100,08+15) kuulunuks tasumisele riigilõiv 280 eurot, kuid hageja on tasunud esialgselt hagiavalduselt riigilõivu 350 eurot.
89.Hageja on küll 06.05.2025 menetlusdokumentides esitanud enam tasutud riigilõivu (70 eurot) tagastamise taotluse, kuid seejuures ei ole hageja esitanud kohtule avaldust hagiavalduses toodud nõuetest (osaliseks) loobumiseks, vaid hageja on 06.05.2025 menetlusdokumentides, nagu hageja isegi on märkinud (dtl 141-143), esitanud VÕS § 403 4 lg 7 kohase täpsustuse/ümberarvutuse, milles määras tagasimaksed uuesti arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega on tegemist hagiavalduses esitatud nõuete kõrval alternatiivsete nõuetega juhuks, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
90.Kohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata, kuivõrd 25.04.2025 esitatud hagiavalduselt hinnaga 2086,92 eurot kuulus vastavalt RLS § 59 lg 1 ja Lisale 1 tasumisele riigilõiv 350 eurot.
91.TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus jätab taotluse rahuldamata ja seejuures ei ületa hageja taotletav summa 100 eurot, ei saa määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.