Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud Harju Maakohus 12.03.2019 kohtumäärusega võttis T T ́i (edaspidi võlgnik) 19.11.2018 esitatud pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi ajutine haldur) Rein Vaiksaar ́e, määras kohtuistungi aja, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise, keelas võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. 20.03.2019 esitas võlgnik taotluse peale tema pankroti väljakuulutamist alustada tema suhtes võlgadest vabastamise menetlust. Võlgnik on nõus täitma menetlusega kaasnevad kohustused. 21.03.2019 esitas ajutine haldur kohtule ajutise halduri aruande ja saatis aruande postiga võlgnikule. 26.03.2019 toimus pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung. Võlgnik osales kohtuistungil läbi videokonverentsi. Võlgnik jäi avalduse juurde, ajutise halduri aruannet ei olnud veel kätte saanud. Kohus tegi ajutise halduri aruandest kokkuvõtte. Võlgniku sõnul vabaneb ta 2027.aastal, ei oska öelda kas on lootust varem vabaneda. Vara puudub, võlgnik oli nõus täitmata kohustustega ja ajutise halduri tasuga. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada T T ́i pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Rein Vaiksaar ́e kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara 10,58 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 25 aktiivset täitemenetlust, nõuete kogusummaga 16 317,47 eurot (14.03.19 seisuga). Esialgselt kogutud andmetele tuginedes tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Võlgniku varaline seisund on iseloomulik alalisele maksejõuetusele. Võlgnik ei ole võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub ka vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust ja tal puudub võimalus piisavalt teenida selleks, et oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu: puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna võlgnik on

esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 05.04.2019 kell 10.00. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Rein Vaiksaar`e ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 24.04.2019 kell 10.30 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 2004. Võlgnik osaleb üldkoosolekul läbi videokonverentsi. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar on esitanud tasunõude 8 töötunni eest 600 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 75 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 600 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Sama §-i lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, välja riigi vahenditest Causa Õigusbüroo OÜ kasuks (SEB Panga arveldusarve nr xxx). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.