lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-17239/60

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-17239/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-19
Avaldus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-10-16
küsin
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-10-20
Eraisik
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-08-03
Vastus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-27
Taotlus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-09-24

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 4Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTMS § 19 lg 1Täitemenetluse algus tähtajalise või tingimusliku nõude puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 459 lg 1Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osasTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-17239/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.10.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-9515/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Themis Õigusbüroo OÜ12803543(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-17239

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Kohtuasi

C.B hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/5012

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.B apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): C.B XXX), lepinguline esindaja Erki Casar

(isikukood

Kostja (vastustaja): Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), lepingulised esindajad Tanel Riivits ja Kristel Kangilaski Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungil 06.11.2025

1.Jätta Harju Maakohtu 25.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

2-22-17239 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.C.B esitas 16.11.2022 Harju Maakohtule hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu täiteasjas nr 022/2022/5012 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Kohtutäitur esitas hagejale 09.08.2022 täitmisteate täitedokumendi sundtäitmiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.07.2021 kompromissi kinnitav määrus tsiviilasjas nr 2-21-652.
3.Kostja ei ole täitedokumendis näidatud nõuet omandanud, kuna nõude loovutamise lepingus on märgitud omandatud nõudeks 05.08.2021 kohtumäärus. Samuti ei tulene 30.07.2021 kohtumääruse p-st 2.2, et maksegraafiku mittetäitmisel muutuks kogu kompromissiga kinnitatud nõue sissenõutavaks. Kui kostja ütles kompromissi üles, siis oleks kostjal täitedokument vaid juhul, kui 30.07.2021 kohtumääruses oleks selgesõnaliselt kirjas, et kompromissijärgsete nõuete mittetasumise korral on sissenõudjal õigus kogu nõude rahuldamisele. Sellist sätet ei ole, seega peab kostja pöörduma oma nõude maksma panemiseks uuesti kohtu poole. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.05.07.2022 notariaalse aktiga on kostjale loovutatud 30.07.2021 tsiviilasjas nr 2-21-652 tehtud ja 05.08.2021 jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue. Pole oluline, kas ülesütlemise õigus oli kompromissis sätestatud või mitte. Loeb fakt, et normi alusel saab kompromissi üles öelda. Maksedistsipliini oluline rikkumine oli selleks piisav alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p 2 tähenduses. Endine võlausaldaja on esitanud avalduse sõnaselgelt kompromissis olnud maksegraafiku ülesütlemiseks. Pooled ei ole kohtulikus kompromissis sätestanud, et kokkulepet maksegraafiku osas ei oleks võimalik üles öelda. Seega ei ole ülesütlemise õigus välistatud.
6.Hageja ei eita, et ta on maksedistsipliini rikkunud regulaarselt. Hageja huvides on kolmas isik, s.o hageja enda juhitav EA18 OÜ, täitnud nõuet 28.06.2022 osaliselt, s.o 1000 euro ulatuses peale 21.06.2022 ülesütlemisavalduse kättesaamist. Seega ei olnud hagejal ülesütlemisavalduse osas pretensioone ja osamakse teostamisega võttis ta võlgnevuse olemasolu õigeks. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.

2-22-17239

8.Kostja on omandanud nõude hageja vastu 05.07.2022 notariaalselt tõestatud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel, millise kohaselt loovutas C kostjale tsiviilasjas nr 2-21652 Harju Maakohtu 05.08.2021 jõustunud kohtumäärusest tuleneva nõude. Nõude loovutamise lepingus on viide 05.08.2021 jõustunud Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas 221-652, millisega on kinnitatud hageja ja loovutaja vahel sõlmitud kompromiss võlgnevuse tasumiseks. Vaidlust ei ole, et 30.07.2021 maakohtu määrus, millisega kohus kinnitas kompromissi, jõustus 05.08.2021.
9.30.07.2021 maakohtu määrusega kinnitatud kompromissis on kokku lepitud, et hageja tasub võlgnevuse (41 400 eurot) 42 kalendrikuu jooksul, so 41 esimese kuu jooksul võrdsete 1000 euro suuruste maksetena ja viimane makse 400 eurot. Esimene maksetähtaeg oli 10.05.2021 ning järgnevad maksed tuli teha iga järgneva kuu 10. kuupäeval. Kohtumääruse p 2.6 kohaselt ei nõua võlausaldaja intressi ega viivise tasumist, kui hageja tasub maksed tähtaegselt. Seega on pooled kokku leppinud regulaarsetes maksetes, millest esimese maksetähtaeg oli 10.05.2021 ning kogu võlgnevus tuleb tasuda 10.10.2024.
10.Vaidlust ei ole, et hageja ei ole vastavalt kokkuleppele võlgnevust tasunud. Tõendatud ei ole, et võlgnevuse osas oleks sõlmitud täiendavaid ajatamise kokkuleppeid. Hageja on tasunud 21.06.2022 seisuga võlausaldajale kokku 3050 eurot ning 28.06.2022 täiendavalt 1000 eurot.
11.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et võlausaldaja sai kokkuleppe maksegraafiku osas üles öelda. Kohtuliku kompromissi saab üles öelda täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 8). Seega saab antud juhul kõne alla tulla üksnes uue hagi esitamine võlausaldaja poolt maksete suuruse ja tähtaegade muutmiseks kooskõlas TsMS § 459 lg 1.
12.Kuna nõue on kehtivalt loovutatud ja võlgnevust ei ole maksegraafiku järgselt tasutud, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist vastavalt kokkulepitud ja kohtumäärusega kinnitatud maksetähtaegadele ja korrale. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
14.Hageja on endiselt seisukohal, et nõude loovutamise lepingus on loovutatud nõue, mida kostjal pole hageja vastu kunagi olnud.
15.Maakohus on ebaõigesti hinnanud Harju Maakohtu 30.07.2021 kompromissimäärust asjas nr 2-21-652. Küsitav on, kas osaliselt oli kompromissi üldse võimalik üles öelda. Samuti on küsimus selles, kas sundtäidetav kohtulahend on üldse olemas olukorras, kus tegelikult on see sundtäidetav lahend üles öeldud. Maksegraafiku eraldi ülesütlemine ei ole ka loogiline, sest esialgne sissenõudja on hakanud kogu nõuet nõudma, aga kompromissi kinnitav määrus ei võimalda kogu nõuet sisse nõuda. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2-22-17239

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2022/5012 on lubatav ja hagi tuleb rahuldamata jätta. Maakohus leidis õigesti, et võlausaldajal tuleb kompromissis kokkulepitud maksegraafiku rikkumise korral uuesti hagiga kohtusse pöörduda. Samas leidis maakohus, et sundtäitmine on siiski lubatav, kuna täitedokumendiks olevas 30.07.2021 kohtumääruses sätestatud maksegraafiku kohaselt oli viimaseks makse tähtpäevaks 10.10.2024 ja maksegraafiku kohaselt võlgnevust tasutud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lgs 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Siiski on vajalik maakohtu otsuse põhjendavat osa täiendada põhjendustega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 4 5 kohaldumise kohta.
19.Kõigepealt märgib ringkonnakohus vastuseks hageja väitele nõude loovutamata jätmise kohta, et 05.07.2022 nõudeõiguse loovutamise lepingust nähtub, et kostjale on loovutatud Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega kinnitatud kompromissist võlausaldajale kuuluv nõue. Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652 kinnitati võlausaldaja C ja võlgniku C.B vahel kompromiss põhivõla 41 400 eurot tasumiseks 42 kuu jooksul võrdsetes 1000 euro suurustest maksetes ning viimane makse oli 400 eurot (dtl 45– 47). Vaidlust ei ole selle üle, et see kohtumäärus jõustus 05.08.2021. 05.07.2022 nõudeõiguse loovutamise lepingus on märgitud, et kostjale on loovutatud nõue, mis tuleneb 05.08.2021 jõustunud kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-21-652 ning nõudeks on kompromissist tulenev põhivõla nõue 41 400 eurot ning intressi ja viivise nõuded (dtl 11–13). Üksnes nõude loovutamise lepingus kompromissimääruse kuupäeva märkimata jätmisest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tegemist ei ole kompromissiga tekkinud nõude loovutamisega kostjale. Määruse jõustumise kuupäev ning võlausaldajal võlgniku vastu oleva nõude sisu ja summa viitavad sellele, et tegemist on Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega kinnitatud kompromissist tuleneva võlausaldajale kuuluva nõude loovutamisega kostjale.
20.Pooled ei vaidle, et võlgnik (hageja) on tasunud 21.06.2022 seisuga võlausaldajale kokku 3050 eurot ning 28.06.2022 täiendavalt 1000 eurot. Kohtutäituri poolt 09.08.2022 koostatud täitmisteatest täiteasjas nr 022/2022/5012 nähtub, et sissenõudja (kostja) nõude sisuks on 30.07.2021 kohtumäärusest tulenev põhivõlg 41 547,58 eurot (dtl 7–10). Seega esitas kostja kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega kinnitatud kompromissist tuleneva võlausaldajale kuuluva põhinõude täies ulatuses koos kõrvalnõuetega. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 23 lg 4 5 kohaselt on see võimalik ja selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga.
20.1.Alates 01.01.2017 kehtiv TMS § 23 lg 4 5 sätestab, et kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kui sissenõudja on andnud täitmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded, kohustub ta viivitamata teavitama kohtutäiturit, kui võlgnik täidab need nõuded otse sissenõudjale. Seega võimaldab TMS § 23 lg 45 täitemenetlust alustada ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete osas, sealhulgas juhul, kui kohtutäiturile on esitatud täitedokumendina kohtulik kompromiss, milles sätestatud maksegraafikust nähtub kogu põhinõude sissenõutavaks muutumine konkreetse perioodi jooksul. Seega sai

2-22-17239 kostja kui uus võlausaldaja esitada kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652 kinnitatud võlausaldaja C ja võlgniku C.B vahelise kompromissi põhivõla 41 400 eurot tasumiseks 42 kuu jooksul.

20.2.Kuna Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652 kinnitati võlausaldaja ja võlgniku vahel kompromiss põhivõla 41 400 eurot tasumiseks ning enne täitemenetluse alustamist oli tasutud põhivõlga 4050 eurot, oli täitemenetlus täiteasjas nr 022/2022/5012 alustatud ka kõrvanõuete osas (täitemenetluse alustamisel oli põhivõlaks märgitud 41 547,58 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul oli võimalik antud juhul täitemenetlust alustada ka sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete osas. 30.07.2021 kohtumäärusest nähtub, et pooled on kokku leppinud, et võlgnik maksab alates kokkuleppe sõlmimisest kuni kogu rahalise kohustuse täitmiseni võlausaldajale intressi 4% aastas tasumata põhivõla jäägilt (p 2.4) ning võlgnik tasub viivist 0,06% kalendripäevas õigeaegselt tasumata summalt (p 2.6). Kompromissi p-s 2.7 leppisid pooled kokku, et juhul, kui võlgnik tasub kõik maksed tähtaegselt, ei nõua võlausaldaja intressi ega viiviste tasumist (dtl 45–47). Seega sai võlausaldaja võlgniku kohustuse täitmata jätmise korral nõuda intressi ja viivist. Vaidlust ei ole, et enne täitemenetluse alustamist oli põhivõlga tasutud üksnes 4050 eurot. Võlausaldaja poolt hagejale 21.06.2022 saadetud nõudekirja kohaselt oli põhivõla jääk 38 350 eurot ning 21.06.2022 kuupäeva seisuga olid muutunud sissenõutavaks intressid 1788,60 eurot ja viivised 1420,83 eurot. Nõudekirja kohaselt moodustas võlgnevus kokku 41 559,43 eurot (dtl 15). Seega sai kostja esitada täitmiseks ka viivise ja intressi nõude.
20.3.Eeltoodust tulenevalt ei saanud täitemenetluse alustamine olla lubamatu, kuid kohtutäituril tuli TMS § 19 lg 1 kohaselt arvestada sellega, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. TMS § 19 lg 1 ei oma praegusel juhul aga määravat tähtsust, kuna tegemist on olukorraga, kus sissenõudja nõue muutus kohtumenetluses kohtulahendi tegemise ajaks terves ulatuses sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et Harju Maakohtu 30.07.2021 määrusega kinnitatud kompromissis oli kokku lepitud, et kogu võlgnevus tuli tasuda hiljemalt 10.10.2024. Seega tekkis käesoleval juhul olukord, kus maakohtu otsuse tegemise ajaks (25.10.2024) oli viimase makse tähtaeg saabunud, mistõttu oli otsuse tegemise ajaks muutunud kogu nõue sissenõutavaks. Riigikohus on selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Riigikohtu seisukohast tuleneb, et asja lahendamisel saab arvestada sellega, et kogu nõue muutus menetluse kestel sissenõutavaks (RKTKo, 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 21).
20.4.Eelnevast tulenevalt oli sundtäitmine tervikuna lubatav olenemata sellest, et kostja esitas sundtäitmiseks kohtumääruse põhivõla osas, mis täitemenetluse alustamise hetkel veel sissenõutav ei olnud.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma apellatsioonkaebuse väide maksegraafiku eraldiseisva ülesütlemise võimatuse kohta antud juhul tähtsust, kuna olenemata maksegraafiku ülesütlemisest ei esinenud aluseid täiteasjas nr 022/2022/5012 alustatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.
22.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

2-22-17239 (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium