Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

OK Incure OÜ esitas 10. jaanuaril 2019. a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse Helle Saksingult võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 28. jaanuaril 2019. a kostjale makseettepaneku. Makseettepanek on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 16. veebruaril 2019. a. Kostja esitas 28. veebruaril 2019. a nõudele vastuväite. Vastuväites tunnistas kostja nõuet osaliselt, so põhinõuet summas 1500 eurot. Kostja ei tunnistanud nõuet kõrvalnõuete osas. Pärnu Maakohus andis 13. märtsi 2019. a määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus tegi 14. märtsil 2019. a põhivõla osas maksekäsu. Kohus mõistis Helle Saksingult OK Incure OÜ kasuks IPF Digital Estonia OÜ ja Helle Saksingu vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel välja põhivõla 1500 eurot. Kohus jätkas ülejäänud nõude osas menetlust hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 14. märtsil 2019. a avalduse käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja on Tartu Maakohtu 14. märtsi 2019. a määruse e-toimiku vahendusel kätte saanud

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõla 1500 euro ja kõrvalnõuete, so intressi 282,77 euro, võla sissenõudmiskulude 60 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 409,32 euro ning alates 10. jaanuarist 2019. a jooksva viivise 0,06575% päevas, väljamõistmiseks. Kuna kostja tunnistas põhivõlga 1500 eurot, tegi kohus maksekäsu ja mõistis põhivõla 1500 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätkas kõrvalnõuete osas asja menetlemist hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 järgi kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud oma kõrvalnõuete põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohus keeldub TsMS § 487 lg 3 alusel seega hageja kõrvalnõuete menetlusse võtmisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse TsMS § 147 lg 5 järgi hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja TsMS §-de 124 lg 1, 133, 134 lg 1 järgi on hageja kõrvalnõuete hind 1112,07 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 kohaselt tuleb kuni 1500 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 200 eurot. Kohus leiab, et juhul, kui kostja tunnistab nõuet osaliselt ning maksekäsu kiirmenetlusest läheb hagimenetlusse üle ainult kostja poolt tunnistamata nõude osa, tuleb TsMS § 147 lõikest 5 juhinduvalt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses tunnistamata nõudeosale vastava riigilõivuga. Kostja on tunnistanud nõuet 1500 euro ehk ligikaudu 57% ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 78,36 eurost kuulub seega 57% arvestamisele kostja poolt tunnistatud ja maksekäsuga välja mõistatud nõudeosa katteks ning 43% kostja poolt tunnistamata ja hagimenetluses menetletava nõudeosa katteks. Hageja on seega tasunud maksekäsu kiirmenetluses selle nõude osalt, mida kostja ei ole tunnistanud ning millega seoses jätkatakse hagimenetlust, so kõrvalnõuetelt, riigilõivu 33 eurot 69 senti. Hageja ei ole riigilõivu juurde tasunud. Hageja kõrvalnõuded tuleb seega jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus tegi põhivõla osas maksekäsu, tuleb põhivõlaga seotud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 9 järgi kostja kanda. Kuna kohus jättis hageja kõrvalnõuded menetlusse võtmata, tuleb hageja kõrvalnõuetaga seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja enda kanda.

Asja materjalide kohaselt on hageja tasunud maksekäru kiirmenetluses riigilõivu 78,36 eurot. Hageja nõudest 57% ulatuses on tehtud maksekäsk ning 43% ulatuses on jäetud nõue maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku järgselt menetlusse võtmata. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 57% tuleb seega jätta kostja kanda ja 43% hageja enda kanda. Lisaks riigilõivule määrab kohus TsMS § 4842 järgi maksekäsus hageja menetluskulude katteks 20 eurot. Arvestades maksekäsuga rahuldatud nõude ulatust, määrab kohus hageja menetluskulude katteks 11,40 (20*0,57) eurot. Muid menetluskulusid TsMS § 4842 viimase lause järgi ei hüvitata. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 56,07 [(78,36* 0,57) + 11,40] eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.