QULAMO OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi hagi H Hi vastu nõude tunnustamiseks H Hi pankrotimenetluses. Hagi hind 3 500 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: QULAMO OÜ (enne Aviplus OÜ, pankrotis; registrikood 12516306) pankrotihaldur Kalev Mägi (Purje 9, Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (Cavere Õigusbüroo OÜ, asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: H H (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
esindaja
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 14. märts 2019. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada QULAMO OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi hagi H Hi vastu nõude tunnustamiseks H Hi pankrotimenetluses.
2.Tunnustada QULAMO OÜ (pankrotis) nõuet H Hi pankrotimenetluses summas 255 287,80 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulude jaotus
4.Määrata kindlaks QULAMO OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi menetluskulud summas 732 eurot. Määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded H Hi pankrotimenetluses on PankrS § 168 tähenduses täitedokument QULAMO OÜ (pankrotis) nõude, summas 255 287,80 eurot, osas.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-17-2233 17.maist 2017 kuulutati välja OÜ Qulamo (endine ärinimi OÜ Aviplus) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Kalev Mägi. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-17487 12.veebruarist 2018 kuulutati välja H H pankrot. 26.veebruaril 2018 on hageja esitanud nõudeavalduse H H (pankrotis) pankrotimenetluses, millega palus tunnustada nõuet II rahuldamisjärgu nõudena summas 255 287,80 eurot. Nõudeavaldus oli esitatud tähtaegselt ning hageja nõue tulenes kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust 140905. Kostja esitas 11.juuli 2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ( nõuete kaitsmise koosolek) vastuväite hageja nõudele kogu summas.
05.septembril 2014. a sõlmisid QULAMO OÜ (endise ärinimega Aviplus OÜ, edaspidi Laenuandja) ja H H laenulepingu nr 140905, mille kohaselt andis Laenuandja Laenusaajale laenu summas 200 000 eurot. Lepingu kohaselt oli Laenu tagasimaksmise tähtaeg 15.06.2016. a ning intress 8% aastas. Laenusaaja on kinnitanud 12. märtsil 2016, et ta on laenu summas 200 000 eurot kätte saanud ning kohustub selle tagastama 15.06.2016. a. Kostja on väljastanud 12.03.2016 viidatud laenu summas EUR 200 000 saamise kohta digitaalselt allkirjastatud kinnituse, mis on käsitletav VÕS § 30 kohase deklaratiivse võlatunnistusena, mistõttu puudub kahtlus Kostja poolt vastavas ulatuses laenu saamises. Seega puudub vaidlus laenu üleandmise üle. Laenusaaja ei ole nimetatud laenusummat Laenuandjale tähtaegselt tagastanud, vaatamata edastatud meeldetuletusele. Kostja pankrotimenetluse käigus on ajutine haldur muuhulgas viidanud asjaolule, et Kostja/võlgniku 18.12.2017 vastuses ajutise halduri teabenõudele lisab Võlgnik enda poolt allkirjastatud 29-30.12.2016 sularahakviitungid kokku EUR 229 000 tasumise kohta Võlausaldajale, kuid Võlgnik ei selgita raha päritolu ega nähtu Võlgniku poolt vastavas ulatuses tulu deklareerimine või liikumised Võlgnikule kuulunud arvelduskontodel. Mainitust saab järeldada, et Võlgnikule laenu andmine vähemalt summas EUR 200 000 on selge, kuid tõendamata on laenu ja kõrvalnõuete Võlgniku poolt tagastamine/tasumine. Samale seisukohale on asunud ka Harju Maakohus 12.02.2018 kohtumääruses, mille kohaselt: Põhjendamatu on võlgniku väide, et tal puudub kohustus võlausaldaja ees. Seisuga 21.11.2017 on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 251 423 eurot, millest 200 000 eurot on põhivõlgnevus, 28 473,15 eurot intressid ja 22 950,13 eurot viivised. Võlgnik ei ole eitanud sularaha enda valdusse saamist ning tema selgitused sularaha edasi laenamise kohta on vastuolulised ja väheveenvad. Võlgniku 18.12.2017 vastuses ajutise halduri teabenõudele lisab võlgnik enda poolt allkirjastatud 29-30.12.2016 sularahakviitungid kokku 229 000 euro tasumise kohta võlausaldajale, kuid võlgnik ei ole kohtule veenvalt selgitanud raha päritolu. Ebausutavad on võlgniku selgitused, et ta on 229 000 eurot juhatuse liikmena edasi laenanud. Seejuures ei suutnud võlgnik kogu pankrotimenetluse kestel meenutada, kellele ta raha laenas. Samuti ei ole võlgnik esitanud dokumente raha välja laenamise kohta. Seega ei ole Kostja oma kohustusi Hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning sissenõutavaks muutunud nõue Kostja vastu on summas 255 287,80 eurot. Hageja nõudesumma H H (pankrotis) pankrotimenetluses kokku on 255 287,80 eurot.
Kostja vastus 2.Kohtule 25.10.2018. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu Hageja väitele, mille kohaselt on tegu Hagejale tagastamata laenuga. Kostja jääb oma 18.12.2017 pankrotihaldurile antud selgituste juurde– eelmainitud laen on tasutud 29-30.12.2016 Hagejale sularahas kokku 229 000 eurot. Kostja on esitanud kohtule ka sellekohased sularahakviitungid. Kuivõrd ka osa laenust väljastati sularahas, oli ka igati ootuspärane selle tagastamine sularahas. Kostja sai Hageja juhatuse liikmeks 02.09.2016. Perioodil kui Kostja laenu tagastas ei töötanud Kostjas ühtki isikut, kes oleks saanud sularaha vastu võtta, mistõttu allkirjastas Kostja sularahakviitungi ise kui Hageja juhatuse liige ja ainuke seaduslik esindaja. Nagu Kostja on korduvalt kohtule antud tsiviilasja raames tõendanud, on ta alates 02.05.2014 Xxxxide resident (kolides sinna elama koos kogu perega) ja on seda tänase päevani, mistõttu ei ole ta kohustatud Eestis oma tulusid deklareerima ja ei ole seda ka teinud. Kostjat tulusid ei saa seada kahtluse alla, põhjusel et tema näol ei ole tegemist Eesti maksuresidendiga ja sellest asjaolust tulenevalt ei nähtu tema poolt vastavas ulatuses tulude deklareerimine Eestis. Kostja esitab käesolevaga koopia residentsuse viisast, residendi isikutunnistuse, koopia Xxxxide juhilubadest, elamisloa ja Eesti maksuameti tõendi residentsuse kohta. Antud dokumendid peaksid olema kohtu jaoks piisavaks tõendiks Kostja residentsuse kinnitamiseks. Samuti on alusetu halduri väide, et Kostja ei ole selgitanud raha päritolu. Kostja on selgitanud juba varasemalt, et tema tulud pärinevad tema elukohariigist xxxx, kus ta on tegutsenud pikalt ettevõtjana firmas Xxxx L.L.CM, registrikood xxxx, olles ettevõtte omanik ja tegevjuht. Selle tõenduseks on varasemalt ka kohtule esitatud näiteks järgnevad dokumendid: Xxxx äriregistri kinnitus, tegevusloa koopia ja Kostja visiitkaart. Kuivõrd Kostja on kõik laenulepingust tulenevad kohustused Hageja ees täitnud, puudub Hagejal nõue Kostja vastu. Märkimisväärne on asjaolu, et Hageja 2014. aasta majandusaasta aruanne ei kajasta üldse 200 000 euro suurust laenu ega nõudeid. Seega vastavalt majandusaasta aruandele Hageja ise ei tunnista sellise laenu andmist ega sissenõudmist. Kui Hageja laenu olemasolu tunnistab, on Hageja pahatahtlikult esitanud Maksu- ja Tolliametile vale sisuga majandusaasta aruande, mis aga ei ole eluliselt usutav. Kostja meenutab kohtule, et andis kõik Hageja raamatupidamist puudutavad dokumendid ja sularaha kassa üle Hageja uuele juhatuse liikmele E J M G’ile 12.04.2017., mille kohta on vormistatud ka vastavasisuline akt. Nimetatud dokumentidest nähtub ka tagastatud summa edasine liikumine. Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 17. mai 2017. a määrusega välja H H’i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Tarmo Repp’i. Hageja esitas haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 255 287,80 euro tunnustamiseks (tl 7). Nõue tuleneb OÜ Qulamo (endine ärinimi OÜ Aviplus) ning H H’i vahel 5.09.2014. a sõlmitud laenulepingust nr 140905 (tl 11). 5.Kostja esitas 11. juuli 2018. a toimunud H H’i võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek) vastuväite OÜ Qulamo nõudele kogu ulatuses (tl 9). PankrS § 104 lg 1 kohaselt võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.
6.Kostja vastuväite kohaselt puudub Qulamo OÜ-l kostja vastu nõue, kuivõrd laen on tagastatud 29.-30.12.2016. a Qulamo OÜ-le sularahas kokku summas 229 000 eurot. Kostja on alates 02.05.2014 xxxx resident, mistõttu ei ole ta kohustatud Eestis oma tulusid deklareerima. Kostja tulusid ei saa seada kahtluse alla, põhjusel et tema näol ei ole tegemist Eesti maksuresidendiga ja sellest asjaolust tulenevalt ei nähtu tema poolt vastavas ulatuses tulude deklareerimine Eestis (tl 33-34). 7.Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-17-10282 10.2.2018. a tehtud otsuse punktides 13, 14 ja 17 leidnud, et märkimisväärses summas sularaha maksete tegemisel peab ka välismaine füüsiline isik oma raha päritolu selliselt tõendama, et hajutada mõistlikus isikus põhjendatud kahtlused ning andma ka kohtule raha päritolu kohta mõistlikke selgitusi, mis kahtlused hajutaks.
8.Kohtu hinnangul ei saa 229 000 euro maksmist sularahas tavapäraseks pidada. Käesolevas menetluses ei ole kostja selgitanud, kust ta märkimisväärselt suure summa sularaha sai ning kuidas ja millal rahasumma riigipiire ületas. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kostja enda poolt allkirjastatud kviitungid, mis kostja hinnangul tõendavad ka laenu sularahas tagastamist (tl 35-36). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja koostatud kassa kviitungid kohustuse täitmist Qulamo OÜ ees. Hageja on esile toonud, et kui kostjal on täitmata 2015. a kohtuotsusest tulenev kohustus summas 1 332 eurot, ei ole usutav kostjal suures summas raha olemasolu. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudtavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja ei ole kohtu hinnangul kohtumenetlustes tõeseid avaldusi teinud. Võlgniku vande andmisel 30.05.2017. a kinnitas kostja, et tema Qulamo OÜ juhatuse liikmena ei ole andnud ega võtnud laenu selle ettevõttega (tl 63-64). Tsiviilasjas 2-17-11850 on kostja väitnud, et 200 000 eurot läks laenuks ühes tükis ühele äriühingule viieks aastaks. Mis äriühingu nimi oli, ei mäleta (tl 56-57). 9.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-17-10282 10.2.2018. a tehtud otsuse punktis 16 asunud seisukohale, et menetlusosalise väidete hindamisel saab ja tuleb arvesse võtta ka menetlusosalise käitumist konkreetses kohtumenetluses, mille raames asjaolud ja tõendid hindamisele kuuluvad. Hageja hinnangul on kassa kviitungite näol tegemist intellektuaalse võltsinguga, mis ei tõenda kostja väiteid laenu tagastamise kohta. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja ei ole tõendanud, et kviitungid oleks ehtsad, st et nad tõendaks raha sissemaksete tegemist OÜ Qulamo kassasse. Kostja käitumine erinevates kohtumenetlustes üksnes kinnitab hageja seisukohta, et mingit raha tagastamist ei ole tegelikkuses toimunud ning kõik kostja sellekohased väiteid on jäänud paljasõnalisteks ja kohtumenetluses tõendamata. 10.Eeltoodu alusel on Qulamo OÜ (pankrotis) laenulepingust nr 140905 tulenev nõue H H’i vastu sissenõutav ning nõuet tuleb H H’i pankrotimenetluses tunnustada summas 255 287,80 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
12.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv tsiviilasja hinna 3 500 puhul on vastavalt riigilõivuseadusele 300 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot.
13.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad õigusabikulud 432 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse (3 tundi) loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 732 eurot.
14.Hageja on palunud menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Kostja suhtes on käimas pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-17-17487). Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja poolt TsMS § 177 lg 4 alusel esitatud menetluskuludelt viiviste väljamõistmise taotlus. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb hagejal pöörduda kostja pankrotihalduri poole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.