Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.märtsil 2019 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-18-8257
Kohtuasi
Aktsiaselts POOHTECH hagi Ridango AS-i vastu aktsionäride 28.05.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktsiaselts POOHTECH (registrikood 11257334, Akadeemia tee 15b 12618 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja: Ridango AS (registrikood 11717474, asukoht Järvevana tee 7b 10132 Tallinn) lepingulised esindajad vandeadvokaat Ramon Rask ja advokaat Karl Erik Esko
Kohtuistungi toimumise aeg
18. veebruar 2019
Resolutsioon
Aktsiaselts POOHTECH hagi Ridango AS-i vastu aktsionäride 28.05.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Aktsiaseltsi POOHTECH kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Edasikaebamise kord
Hageja nõue
1.Aktsiaselts POOHTECH (edaspidi ka hageja) palus kohtule Ridango AS-i (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis tuvastada Ridango AS-i 28.05.2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisus, millega otsustati määrata seltsi (Ridango AS-i) esindajaks tsiviilasjas nr 216-19598 Advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN OÜ (registrikood 12947348) ning volitada teda tegutsema seltsi (Ridango AS-i) parimates huvides koos edasivolitamise õigusega
advokaadibüroos tegutsevatele advokaatidele, otsustati kiita heaks Advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN OÜ hinnapakkumine, mille alusel osutatakse õigusteenust hinnaga 140/h eurot, millele lisandub käibemaks, otsustati võtta tagasi Advokaadibüroo COBALT OÜ-le (registrikood 10188708) antud volitus seltsi (Ridango AS-i) esindamiseks tsiviilasjas nr 216-19598 ja volitada Advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN OÜ-d ja ühingu (Ridango AS-i) juhatust tegema vajalikud toimingud Advokaadibüroo COBALT OÜ-ga õigussuhte lõpetamiseks, alternatiivselt, tunnistada hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 nimetatud otsused kehtetuks. Hagiavalduse asjaolud
2.Kostjal on 5 aktsionäri: hageja, kellele kuulub 42,5000% aktsiatest, Xxxx OÜ, kellele kuulub 42,5031% kostja aktsiatest, XxxxOÜ kellele kuulub 6,6656% aktsiatest, Xxxx OÜ kellele kuulub 3,3344% aktsiatest ja Xxxx OÜ kellele kuulub 5% aktsiatest. Kuni 26.04.2017 oli suuraktsionäridel AS-il Poohtech ja Xxxx OÜ-l võrdselt aktsiaid, kuid aprillis 2017.a omandas Xxxx OÜ XxxxOÜ-lt juurde 2 aktsiat ning omab seetõttu hagejast rohkem aktsiaid ja hääli üldkoosolekul. Kostja nõukogu liikmed on A J, H T ja A A. 29.12.2016 toimunud kostja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati esitada Ridango AS-i poolt nõuded mh OÜ Xxxxja A Je vastu kahju hüvitamiseks ja määrata Ridango AS esindajaks õigusvaidlustes Advokaadibüroo COBALT OÜ (edaspidi AB COBALT). A J oli kostja juhatuse liige perioodil 23.10.2009-06.09.2016 ja on täna kostja nõukogu liige. Ühtlasi on A.Järv Xxxx OÜ endine ja hageja seisukoha järgi ka praegune lõppomanik. Xxxx OÜ ainuosanikuks EVK andmetel kuni 27.12.2016 oli OÜ Xxxx, kelle osadest kuulub 50% A.Järvele ning 50% tema abikaasale. Kuivõrd ÄS § 303 lg 1 kohaselt ei või aktsionär hääletada, kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist, kohaldus Xxxx OÜ-le, kes oli A.J kontrolli all, 29.12.2016 üldkoosolekul hääleõiguse piirang. A.J üritas piirangust kõrvale hoiduda võõrandades kaks päeva enne 29.12.2016 üldkoosoleku toimumist 100% Xxxx OÜ osadest.
3.Hääleõiguse piirangu üle toimus vaidlus tsiviilasjas nr 2-16-19598, kus kostja Ridango AS-i juhatus vaidlustas XXXXesindusõiguse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist 100% Xxxx OÜ osade võõrandamine OÜ Xxxxpoolt, ei saanud avaldada õiguslikku mõju Xxxx OÜ häälepiirangule. Ringkonnakohus märkis lahendi punktis 24, et A.Jga seonduva õigusvaidluse pidamiseks on xxxx esindusõigus tõendatud 29.12.2016 üldkoosoleku protokolliga ning, et kliendilepingu puudumine ei takista nõude esitamist, kui volitused advokaadibüroole on andnud seaduses ettenähtud korras äriühingu selleks õigustatud juhtorgan.
4.28.05.2018 toimunud kostja aktsionäride üldkoosolekul loeti Xxxx OÜ häältega vastu võetuks otsus, millega lõpetati XXXXvolitused ning määrati Ridango AS-i esindajaks tsiviilasjas nr 2-16-19598 xxxx, mis esindab samaaegselt tsiviilasjas nr 2-17-10563 Xxxx OÜ-d, kelle lõppomanik on tsiviilasjas nr 2-16-19598 kostjaks olev A.J. Seega esindab üks advokaadibüroo kaht vastandlike huvidega klienti korraga. Üldkoosoleku otsusega lõpetati XXXXvolitused, kes on aktsionäri AS-i Poohtech esindajana soovinud tsiviilasja nr 2-1619598 menetlemist ja selle tulemusena Ridango AS-ile raha tagastamist. Hageja on kindel, et
xxxx teeb pärast otsuse vastuvõtmist koheselt toiminguid, et hagi tsiviilasjas nr 2-16-19598 ei menetletaks, nt võtab hagi tagasi või loobub sellest või menetleks hagi viisil, mille tulemusena jääb Ridango AS-i hagi A Je ja XxxxOÜ vastu rahuldamata, kuna esiteks volitatakse xxxx ja ühingu juhatust tegema vajalikud toimingud xxxx õigussuhte lõpetamiseks ja teiseks peab advokaadibüroo niigi tegutsema oma kliendi parimates huvides ning selle eraldi rõhutamine eelnõus näitab, et antud juhul on küsimuse all, kelle huvides xxxx tegutseks.
5.Aktsionäride otsus on tühine, kui on täidetud otsuse tühisuse formaalsed ja materiaalsed eeldused s.o hageja on esitanud aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks kohtusse hagi ning lasi oma vastuväite otsusele protokollida. ÄS § 3011 lg 1 p 2 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja on seisukohal, et Xxxx OÜ-le kohaldub ka täna esindaja uuesti määramisel hääleõiguse piirang nagu Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-16-19598. Hageja ei nõustu, et esindaja uuesti määramine seaduse kohaselt üleüldse lubatav oleks, sest vastasel juhul muutuks hääleõiguse piirang seaduses sisutühjaks, kuna sellest saaks kõrvale hoiduda, otsustades hiljem sama küsimust uuesti ja nullides sellega algse otsuse nõuded esitada ja neid kohtus menetleda. Tegemist on oma õiguste teostamisega seadusvastasel viisil, kuna see oleks vastuolus äriseadustiku mõttega ja TsÜS § 138 lg-st 2 ja VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega. Vastav käitumine ei ole heade kommetega kooskõlas. Et xxxx on huvide konfliktis Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 13 lg 1 järgi, muudab otsuse heade kommetega vastuolus olevaks. Hageja on seisukohal, et Xxxx OÜ on endiselt A.J kontrolli all, kes on tema tegelik lõppomanik.
6.Hageja leiab alternatiivselt, et 28.05.2018 aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kehtetuks tunnistatavad. Otsus on vastuolus seadusega, sest tsiviilasjas nr 2-16-19598 esindamiseks on Ridango AS-ile esindaja juba määratud 29.12.2016 üldkoosoleku otsusega ning seadus ei näe ette võimalust esindajat uuesti määrata. Kostja 29.12.2016 üldkoosoleku otsuse, millega esindaja on määratud, kehtetuks tunnistamise hagi pole esitatud ja otsused on kehtivad. Katsed vahetada 28.05.2018 üldkoosolekul välja Ridango AS esindaja on otseses vastuolus ka Ringkonnakohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-19598.
7.Hageja leiab, et kui nõustuda, et seadus võimaldab esindajat hiljem välja vahetada, siis sellisel juhul peaks tsiviilasjas nr 2-16-19598 esindaja väljavahetamise otsusele kohalduma samasugune hääleõiguse piirang, nagu kohaldus Xxxx OÜ-le 29.12.2016 aktsionäride üldkoosolekul. Vastuvõetud otsused on seega kehtetud ka hääleõiguse piirangu rikkumise tõttu (ÄS § 303 lg 1). 28.05.2018 üldkoosoleku juhataja jättis aktsionärile Xxxx OÜ kohalduva hääleõiguse piirangu aga vääralt kohaldamata ning luges vääralt Xxxx OÜ häältega otsused vastuvõetuks. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et seadus ei näe ette võimalust uut esindajat määrata ja esindaja vahetus oleks vastuolus tsiviilasjas nr 2-16-19598
tehtud ringkonnakohtu lahendiga. Aktsionäride vastav pädevus tuleb samast sättest (ÄS § 298 lg 1 p 9), millele hageja rajaneb, kui põhistab enda volituste olemasolu tsiviilasjas nr 216-19598 hagi esitamisel. Esindaja määramine hõlmab endast nii vana õigussuhte lõpetamist kui uue loomist, aga ka selle suhte tingimuste määramist. TsÜS § 126 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et esindataval on õigus igal ajal volitus tagasi võtta. Hageja ei põhjenda, miks peaks kostjal see õigus puuduma. Hageja käsitlus „igavikulisest“ esindussuhtest ei haaku ka eraõiguse aluspõhimõtetega (dispositivsuse pm, lepinguvabaduse pm). Väide, et esindaja vahetus oleks vastuolus tsiviilasjas nr 2-16-19598 tehtud ringkonnakohtu lahendiga, on teadlikult kohut eksitav. Ringkonnakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-16-19598 analüüsinud muud, kui seda, kas hagi esitamise hetkel oli xxxx volitus kostjat esindada või mitte. Kohus ei ole piiranud aktsionäride õigust valida uut esindajat või andnud xxxx „igavikulisi“ volitusi Ridango AS-i esindamiseks. Seega on kostja seisukohal, et hageja väide esindussuhte „igavikulisuse“ osas on põhistamata ning Ridango AS-l ei ole keelatud tsiviilasjas nr 2-1619598 esindajat vahetada.
9.Kostja hageja väidetega, et Xxxx OÜ hääled tuli 28.05.2018 koosolekul kvoorumist välistada, kuna koosolekul hääletama õigustatud aktsionäride ring tuli määrata mitte 20.05.2018 seisuga ehk 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, vaid 21.12.2016 seisuga (s.o ca 1,5 aastat enne koosoleku toimumist) ning sel hetkel oli Xxxx OÜ A Je kontrolli all ja seega seotud isikuks ja, et Xxxx on tänaseni A Je kontrolli all ja seega seotud isikuks, ei nõustu. Hageja väited on paljasõnalised ega rajane kehtivale õigusele. Kvoorumi määramiseks 1,5 aasta taguse seisuga puudub õiguslik alus. ÄS § 297 lg 5 kohaselt määratakse koosolekul hääletama õigustatud isikute 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Hageja viidatud ringkonnakohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-16-19598 asub kohus seisukohale, et selle hetke seisuga tuleb kontrollida ka häälepiiranguid ehk siis 28.05.2018 üldkoosoleku puhul on see hetk 20.05.2018 (mitte 21.12.16).
10.Hageja väited seonduvalt sellega, et Xxxx OÜ on jätkuvalt A Je kontrolli all, on paljasõnalised. Xxxx on viimased poolteist aastat Ivo Remmelga kontrolli all olev ühing. Kostja juhatusel ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tegelikult kontrollib Xxxxt A J. Sellist tõendit ei ole esitanud ka hageja. Samas on kostja juhatusel viimasest pooleteistkümnest aastast olemas vahetu ja „reaalne“ suhtluskogemus Ivo Remmelga kui Xxxx OÜ faktilise esindajaga (üldkoosolekutel osalemine, teabepäringud, teabega tutvumine). Lisaks, hageja heidab Advokaadibüroole xxxx ette, et viimasel on kavatsus tegutseda Ridango AS-i huvide vastaselt. Kostja juhatuse hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et Advokaadibüroo xxxx on teistes menetlustes esindanud Xxxx OÜ-d alust arvata, et advokaadibüroo kuritarvitab käsundussuhet kostjaga. Kostja on ka seisukohal, et olukorras, kus xxxx keeldub esitamast pakkumust Ridango esindamiseks tsiviilasjas nr 2-16-19598 ja keeldub ka avaldamast, mis on seni menetluses tekkinud kulu suurus, ei ole esindaja poolt heauskne käitumine ja välistab sellise esindajaga esindussuhte jätkamise. Kohtuotsuse põhjendused
11.Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on 5 aktsionäri: hageja, kellele kuulub 42,5000% aktsiatest, Xxxx OÜ, kellele kuulub 42,5031% kostja aktsiatest, XxxxOÜ, kellele kuulub
6,6656% aktsiatest, Xxxx OÜ kellele kuulub 3,3344% aktsiatest ja Xxxx OÜ kellele kuulub 5% aktsiatest; et 28.05.2018 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek kahe aktsionäri osavõtul, kus Xxxx poolthäältega otsustati määrata kostjale uus esindaja tsiviilasjas nr 2-1619598, kelleks oli xxxx ning volitada teda tegutsema seltsi parimates huvides, edasivolitamise õigusega advokaadibüroos tegutsevatele advokaatidele, otsustati kiita heaks xxxx hinnapakkumine, mille alusel osutatakse õigusteenust hinnaga 140/h eurot (käibemaksuta), otsustati võtta tagasi xxxx antud volitus seltsi esindamiseks tsiviilasjas nr 216-19598 ja volitada xxxx tegema vajalikud toimingud xxxx õigussuhte lõpetamiseks; et tuvastushagi on esitatud õige isiku poolt.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kehtivad.
13.ÄS § 298 lg 1 p 9 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine.
14.ÄS § 303 lg 1 kohaselt ei või aktsionär hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata.
15.TsÜS § 126 lg 1 kohaselt võib esindatav volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. TsÜS § 125 lg 2 p 5 sätestab, et volitus lõppeb, kui esindatav võtab volituse tagasi.
16.ÄS § 3011 lg 1 p 2 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele.
17.TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib aktsionäride otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka juhul, kui aktsionär kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste aktsionäride kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
18.Eelnimetatud sätete koostoimest tuleneb, et aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on nii nõukogu liikmega peetavates õigusvaidluses esindaja määramine, volituse andmine kui ka volituse tagasivõtmine. TsÜS § 126 lg 1 ei sätesta volituse tagasivõtmiseks mingisuguseid piiranguid ega mõjuva põhjuse olemasolu vajadust. Hageja väited, et õigusvaidluses juba määratud esindaja tagasikutsumine ja uue esindaja määramine on seadusega vastuolus, ei põhine viidatud sätetel. Samuti on hageja seisukoht ÄS § 298 lg 1 p 9 kohaldamisest aktsiaseltsile esindaja ümbermääramisega seonduvalt vastuolus dispositiivsuse ja lepinguvabaduse põhimõttega ning aktsionäride õigusi põhjendamatult ja oluliselt piiravad.
19.Esindaja vahetus ei ole vastuolus tsiviilasjas nr 2-16-19598 19.03.2018 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga (I kd lk 51-56), kuna ringkonnakohus ei ole piiranud aktsionäride õigust määrata tsiviilasja nr 2-16-19598 lahendamisel üldkoosolekul aktsiaseltsile uut esindajat. Kohus on antud asjas võtnud seisukoha selles, et xxxx piisab aktsiaseltsi esindamiseks 29.12.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsusest esindaja määramise kohta ning asjaolu, et aktsiaseltsi juhatus ei ole allkirjastanud kirjalikku kliendilepingut, ei saa olla takistuseks nõude esitamisele, kui volitused advokaadibüroole on andnud seaduses ettenähtud korras äriühingu selleks õigustatud juhtorgan. Seega ei põhine hageja väide nagu oleks Ringkonnakohus keelanud kostjal tsiviilasjas nr 2-16-19598 esindajat vahetada, antud kohtumäärusel. Järelikult oli aktsionäride 28.05.2018 üldkoosolekul õigus xxxx antud volitus kostja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-16-19598 tagasi võtta ning määrata uus esindaja.
20.ÄS § 297 lg 5 kohaselt määratakse üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring seisuga seitse kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-16-19598 asus kohus seisukohale, et vastavalt ÄS § 297 lõikele 5 tuleb üldkoosolekul hääletama õigustatud aktsionäride ring määrata seitse päeva enne üldkoosolekut ja selle hetke seisuga tuleb kontrollida häälepiiranguid. Järelikult tuleb 28.05.2018 üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määrata 20.05.2018 seisuga.
21.28.05.2018 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et koosolekul määrati hääletama õigustatud aktsionäride ring aktsiaraamatu 20.05.2018 kl 23:59 seisu alusel. E-äriregistri teabesüsteemi andmete, aktsiaraamatu väljavõtetega, Xxxx OÜ registreerimisnimekirjaga 27.12.2016, EVK e-registri väljavõttega, on tõendatud, et Xxxx OÜ osanikuks on alates 22.12.2017 OÜ Remmelg & Pojad, juhatuse liikmeks on alates 21.12.2016 Ivo Remmelg ning 20.05.2018 seisuga oli Xxxx OÜ ainuosanikuks OÜ xxxx, mille ainus juhatuse liige oli I R ja ainuosanik samuti I R (I kd lk 17, 36, II kd lk 13-27, 49-51, 69-70). Tulenevalt ÄS §dest 226 ja 236 lg 2 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ja võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad võrdse häältearvu. Seega on aktsionäril õigus oma aktsiast tulenevaid õigusi realiseerida, õigus osaleda üldkoosolekul ja kasutada oma hääleõigust otsuste vastuvõtmisel.
22.Hageja väited selle kohta, et Xxxx OÜ oli ja on tänasel päeval A Je kontrolli all, mistõttu oli alus ÄS § 303 lg-s 1 toodud piirangu kohaldamiseks, ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendatud. Lisaks eelpool käsitletud tõenditele nähtub täiendavalt esitatud tõenditest, milleks on e-äriregistri teabesüsteemi väljavõte selle kohta, et Xxxx tegeliku kasusaajana on näidatud I R, AS-i Ridango üldkoosolekute protokollidest, et I R on osalenud isiklikult kõigil AS-i Ridango üldkoosolekutel, esitanud taotlusi päevakorra täiendamiseks ja otsuse eelnõusid, käinud tutvumas aktsionäridele avaldatud teabega ja e-kirjadega, et ta on tundnud huvi ettevõtte käekäigu vastu, mis tõendab tegelikku, mitte näilikku juhatuse liiget või osanikku (II kd lk 155, III kd lk 6-20, 32-33, 55-62, 63-71, 92-93, 94-99).
23.Asjaolu, et xxxx OÜ ja XxxxOÜ leppisid Xxxx OÜ osa müügilepingus kokku müügihinna maksumuse muutuva komponendi suuruse määratlemisel lähtuvalt osaühingu saadavatest 30%-st dividendidest, ei tee A Je OÜ Xxxx tegelikuks kasusaajaks, sest tegemist on poolte
vahel osa müügihinna kujundamisega, mitte tulevikus õiguse andmisega häältele ega õigusega osaleda üldkoosolekutel. Seega puudus alus piirata üldkoosolekul aktsionäri Xxxx OÜ hääleõigust.
24.Otsused ei ole eeltoodust tulenevalt vastuolus ka heade kommetega ÄS § 3011 lg 1 p 2 ega TsÜS §§-de 38 lg 1 ja 138 lg 2 järgi, sest ei ole toimunud õiguste teostamist seadusvastasel viisil ega eesmärgiga teisele isikule kahju tekitada ega vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega. Hageja arvamus, et xxxx kahjustab Ridango huve kohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-16-19598, on oletuslik, kuivõrd hageja viidatud vaidlusaluste tehingute õiguspärasusele ja kostjale hagiavalduses esile toodud kahju tekitamisele antakse hinnang kohtu poolt antud tsiviilasja raames.
25.Kohtu arvates ei anna asjaolu, et xxxx on teistes menetlustes esindanud aktsionäri Xxxx OÜd alust arvata, et advokaadibüroo kahjustab kostjat esindades tema huve. Sarnaselt xxxx esindab ja on esindanud xxxx lisaks AS-ile Poohtech teises menetluses ka AS-i Ridango huve, kusjuures xxxx ei ole pidanud ennast tegutsevaks huvide konfliktis. Kostjat esindab kohtus vandeadvokaat L G, Xxxx OÜ ja xxxx huve esindab kohtumenetluses vandeadvokaat Paul Keres, seega ei ole isikute tasandil tegemist samade esindajatega, mida tõendab ka kinnitus G A büroosisese koostöö välistamise osas. xxxx on kinnituskirjas kinnitanud, et käitub kostja esindajana viimase parimates huvides, järgides advokatuuriseadust ja Advokatuuri eetikakoodeksit ega eelista AS-i Ridango huvidele ühegi seltsi aktsionäri huve. Samas kinnituskirjas on kinnitanud ka Xxxx OÜ, et ta ei kohusta xxxx kostja esindajana tsiviilasjas nr 2-16-19598 hagist loobuma, oma nõuet vähendama ega mõjuta muul viisil xxxx teatud viisil käituma (II kd lk 71-73). Kohus on seisukohal, et huvide konflikt tekiks olukorras, kus sama esindaja nõustaks samas asjas vastaspooli nagu kohus ennatlikult eeldas ka käesolevas asjas 05.06.2018 hagi tagamise taotluse lahendamisel. Seega ei saa 28.05.2018 otsuseid pidada heade kommetega vastuolus olevateks ka seetõttu, et AS-i Ridango esindab tsiviilasjas 2-16-19598 määratud esindaja Leon Glikman.
26.E-kirjaga pakkumise küsimise kohta xxxx on tõendatud, et kostja juhatus küsis enne 28.05.2018 koosoleku toimumist pakkumust lisaks xxxx ka xxxx (II kd lk 74), kuid pakkumine jäeti esitamata ega nõustutud kostja juhatusele küsitud teavet esitama (II kd lk 74). Samale seisukohale jäi XXXX28.05.18 koosolekul, mistõttu jättis XXXXkasutamata võimaluse kaaluda tema kandidatuuri kostja esindajana jätkamiseks tsiviilasjas nr 2-1619598 (II kd lk 14-15).
27.Kohus on seisukohal, et vastuolus seadusega ega heade kommetega ei ole ka otsus kiita heaks xxxx hinnapakkumine, mille alusel osutatakse õigusteenust hinnaga 140/h eurot, millele lisandub käibemaks, kuivõrd õigusteenuse osutamise hind on kooskõlas lepinguvabaduse põhimõtte ja väljakujunenud kohtupraktikaga.
28.Kohus jätab kohtuotsuses esile toomata asjaolud, väited ja vastuväited ning nimetamata tõendid tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
29.Seega tuleb jätta hagi rahuldamata nii esmase kui ka alternatiivse nõude osas, sest 28.05.2018 üldkoosolekul jäeti õigesti kohaldamata hääleõiguse piirang Xxxx OÜ suhtes,
otsused ei ole vastuolus ÄS § 303 lg-ga 1 ega teiste seadustega, kuna aktsionäride üldkoosoleku poolt õigusvaidluse pidamiseks määratud esindajalt võib volituse igal ajal ilma põhjuseta tagasi võtta ja samas asjas uue esindaja määrata ning otsused ei ole eelpool esile toodud põhjendustel vastuolus heade kommetega ÄS § 3011 lg 1 p 2 järgi ega VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega ning õigusi ei ole teostatud seadusvastasel viisil ega teise aktsionäri kahjustamiseks TsÜS §§-de 38 lg 1, 138 lg 2 tähenduses. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et menetluskulud on otstarbekas kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.