Aktsiaselts POOHTECH hagi Ridango AS-i vastu aktsionäride 28.05.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi POOHTECH apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts
POOHTECH
(registrikood 11257334), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja Ridango AS (registrikood 11717474), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ramon Rask ja advokaat Karl Erik Esko
Menetluse liik
13.01.2020, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 29.03.2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Aktsiaseltsi POOHTECH kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Aktsiaselts POOHTECH (hageja) esitas Harju Maakohtule 29.05.2018 hagi Ridango AS-i (kostja) vastu aktsionäride 28.05.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt otsustati 28.05.2018 aktsionäride üldkoosolekul määrata kostja esindajaks tsiviilasjas nr 2-16-19598 Advokaadibüroo GLIKMAN ALVIN LEVIN OÜ (edaspidi AB Glikman Alvin Levin) koos edasivolitamise õigusega advokaadibüroos tegutsevatele advokaatidele; kiita heaks AB Glikman Alvin Levin hinnapakkumine, mille alusel osutatakse õigusteenust hinnaga €140/h, millele lisandub käibemaks, võtta tagasi Advokaadibüroo COBALT OÜ-le (edaspidi AB COBALT) antud volitus kostja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-16-19598 ja volitada AB-d Glikman Alvin Levin ja kostja juhatust tegema vajalikud toimingud AB-ga COBALT õigussuhte lõpetamiseks.
2.Kostjal on 5 aktsionäri: hageja, kellele kuulub 42,5000% aktsiatest, Andmelogistika OÜ, kellele kuulub 42,5031% aktsiatest, ARV Valdus OÜ, kellele kuulub 6,6656% aktsiatest, LipCap OÜ, kellele kuulub 3,3344% aktsiatest ja Softbox OÜ, kellele kuulub 5% aktsiatest. Kuni 26.04.2017 oli suuraktsionäridel hagejal ja Andmelogistika OÜ-l võrdselt aktsiaid, kuid 2017. a aprillis omandas Andmelogistika OÜ ARV Valdus OÜ-lt juurde 2 aktsiat ning omab seetõttu hagejast rohkem aktsiaid ja hääli üldkoosolekul. Kostja nõukogu liikmed on AJ, HT ja AA. 29.12.2016 toimunud kostja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati esitada kostja poolt nõuded mh OÜ Salong HOP ja AJ vastu. AJ on Andmelogistika OÜ endine ja hageja seisukoha järgi ka praegune lõppomanik. Andmelogistika OÜ ainuosanikuks EVK andmetel kuni 27.12.2016 oli OÜ Salong Hop, kelle osadest kuulub 50% AJ-le ning 50% tema abikaasale.
3.Tsiviilasjas nr 2-16-19598 menetletakse kostja hagi OÜ Salong Hop ja AJ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. 28.05.2018 toimunud kostja aktsionäride üldkoosolekul loeti Andmelogistika OÜ häältega vastu võetuks otsus, millega lõpetati AB COBALT volitused ning määrati kostja esindajaks tsiviilasjas nr 2-16-19598 AB Glikman Alvin Levin, mis esindab samaaegselt tsiviilasjas nr 2-17-10563 Andmelogistika OÜ-d, kelle lõppomanik on AJ. Seega esindab üks advokaadibüroo kaht vastandlike huvidega klienti korraga. Hageja on kindel, et AB Glikman Alvin Levin teeb pärast otsuse vastuvõtmist koheselt toiminguid, et hagi tsiviilasjas nr 2-16-19598 ei menetletaks.
4.Äriseadustiku (ÄS) § 303 lg 1 kohaselt ei või aktsionär hääletada, kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist. 28.05.2018 üldkoosoleku otsused on tühised ÄS § 3011 lg 1 p 2 kohaselt, kuna ei vasta headele kommetele. Hageja on seisukohal, et Andmelogistika OÜ-le kohaldub esindaja
uuesti määramisel hääleõiguse piirang nagu Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-16-19598. Hageja ei nõustu, et esindaja uuesti määramine oleks seaduse kohaselt lubatav, sest vastasel juhul muutuks hääleõiguse piirang seaduses sisutühjaks, kuna sellest saaks kõrvale hoiduda, otsustades hiljem sama küsimust uuesti ja nullides sellega algse otsuse. Tegemist on oma õiguste teostamisega seadusvastasel viisil, kuna see oleks vastuolus äriseadustiku mõttega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-st 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega. Vastav käitumine ei ole heade kommetega kooskõlas. Kuna AB Glikman Alvin Levin on huvide konfliktis, siis muudab see otsuse heade kommetega vastuolus olevaks.
5.Täidetud on otsuse kehtetuks tunnistamise materiaalsed eeldused TsÜS § 38 lg 1, ÄS § 302 ja § 298 lg 1 p 9 järgi. Tsiviilasjas nr 2-16-19598 esindamiseks on kostjale esindaja juba määratud 29.12.2016 üldkoosoleku otsusega ning seadus ei näe ette võimalust esindajat uuesti määrata. Hageja leiab, et kui nõustuda, et seadus võimaldab esindajat hiljem välja vahetada, siis sellisel juhul kohaldus 28.05.2018 üldkoosolekul Andmelogistika OÜ-le hääleõiguse piirang ÄS § 303 lg 1 järgi. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
7.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et seadus ei näe ette võimalust uut esindajat määrata ja et esindaja vahetus oleks vastuolus tsiviilasjas nr 2-16-19598 tehtud ringkonnakohtu lahendiga. Aktsionäride vastav pädevus tuleb ÄS § 298 lg 1 p-st 9. Esindaja määramine hõlmab endas nii vana õigussuhte lõpetamist kui uue loomist ning selle suhte tingimuste määramist. TsÜS § 126 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et esindataval on õigus igal ajal volitus tagasi võtta. Hageja ei põhjenda, miks peaks kostjal see õigus puuduma. Hageja käsitlus „igavikulisest“ esindussuhtest ei haaku ka eraõiguse aluspõhimõtetega (dispositiivsus, lepinguvabadus). Väide, et esindaja vahetus oleks vastuolus tsiviilasjas nr 2-16-19598 tehtud ringkonnakohtu lahendiga, on teadlikult kohut eksitav. Ringkonnakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-16-19598 analüüsinud muud, kui seda, kas hagi esitamise hetkel oli AB-l COBALT volitus kostjat esindada või mitte. Kohus ei ole piiranud aktsionäride õigust valida uut esindajat või andnud AB-le COBALT „igavikulisi“ volitusi kostja esindamiseks.
8.28.05.2018 üldkoosoleku häälepiiranguid tuli kontrollida 20.05.2018 seisuga (ÄS § 297 lg 5), mitte 21.12.2016 seisuga. Hageja väited seonduvalt sellega, et Andmelogistika OÜ on AJ kontrolli all, on paljasõnalised. Lähtuvalt andmetest, mis on kostja juhatusele kättesaadavad (registriandmed ja aktsiaraamat) on Andmelogistika OÜ viimased poolteist aastat IR kontrolli all olev ühing. Kostja juhatusel ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tegelikult kontrollib Andmelogistika OÜ-d AJ. Sellist tõendit ei ole esitanud ka hageja. Kostja juhatuse hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et AB Glikman Alvin Levin on teistes menetlustes esindanud Andmelogistika OÜ-d, alust arvata, et advokaadibüroo kuritarvitab käsundussuhet kostjaga. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 29.03.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
10.Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: kostjal on 5 aktsionäri: hageja, kellele kuulub 42,5000% aktsiatest, Andmelogistika OÜ, kellele kuulub 42,5031%
aktsiatest, ARV Valdus OÜ, kellele kuulub 6,6656% aktsiatest, LipCap OÜ, kellele kuulub 3,3344% aktsiatest ja Softbox OÜ, kellele kuulub 5% aktsiatest; 28.05.2018 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek kahe aktsionäri osavõtul, kus Andmelogistika OÜ poolthäältega otsustati määrata kostjale uueks esindajaks tsiviilasjas nr 2-16-19598 AB Glikman Alvin Levin edasivolitamise õigusega advokaadibüroos tegutsevatele advokaatidele, otsustati kiita heaks AB Glikman Alvin Levin hinnapakkumine, mille alusel osutatakse õigusteenust hinnaga 140/h eurot (käibemaksuta), otsustati võtta tagasi AB-le COBALT antud volitus seltsi esindamiseks tsiviilasjas nr 2-16-19598 ja volitada AB-d Glikman Alvin Levin tegema vajalikud toimingud AB-ga COBALT õigussuhte lõpetamiseks.
11.Maakohus oli seisukohal, et ÄS §-de 298 lg 1 p 9, 303 lg 1, 3011 lg 1 p 2, TsÜS §-de 126 lg 1, 125 lg 2 p 5, 38 lg 1 ja 138 lg 2 koostoimest tuleneb, et aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on nõukogu liikmega peetavas õigusvaidluses nii esindaja määramine, volituse andmine kui ka volituse tagasivõtmine. TsÜS § 126 lg 1 ei sätesta volituse tagasivõtmiseks mingisuguseid piiranguid ega mõjuva põhjuse olemasolu vajadust. Hageja väited, et õigusvaidluses juba määratud esindaja tagasikutsumine ja uue esindaja määramine on seadusega vastuolus, ei põhine viidatud sätetel. Samuti on hageja seisukoht ÄS § 298 lg 1 p 9 kohaldamisest aktsiaseltsile esindaja ümbermääramisega seonduvalt vastuolus dispositiivsuse ja lepinguvabaduse põhimõttega ning aktsionäride õigusi põhjendamatult ja oluliselt piirav. Esindaja vahetus ei ole vastuolus tsiviilasjas nr 2-16-19598 19.03.2018 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga (I kd lk 51-56), kuna ringkonnakohus ei ole piiranud aktsionäride õigust määrata tsiviilasja nr 2-16-19598 lahendamisel üldkoosolekul aktsiaseltsile uut esindajat. Aktsionäridel oli 28.05.2018 üldkoosolekul õigus AB-le COBALT antud volitus kostja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-16-19598 tagasi võtta ning määrata uus esindaja.
12.Maakohus tugines Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-19598, kus ringkonnakohus asus seisukohale, et vastavalt ÄS § 297 lõikele 5 tuleb üldkoosolekul hääletama õigustatud aktsionäride ring määrata seitse päeva enne üldkoosolekut ja selle hetke seisuga tuleb kontrollida häälepiiranguid. Järelikult tuleb 28.05.2018 üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määrata 20.05.2018 seisuga. 28.05.2018 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et koosolekul määrati hääletama õigustatud aktsionäride ring aktsiaraamatu 20.05.2018 kl 23:59 seisu alusel. 20.05.2018 seisuga oli Andmelogistika OÜ ainuosanikuks OÜ Remmelg & Pojad, mille ainus juhatuse liige oli IR ja ainuosanik samuti IR (I kd lk 17, 36, II kd lk 13-27, 49-51, 69-70).
13.Maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud hageja väited selle kohta, et Andmelogistika OÜ oli ja on tänasel päeval AJ kontrolli all. Lisaks maakohtu eelpool käsitletud tõenditele nähtub täiendavalt e-äriregistri teabesüsteemi väljavõttest, et Andmelogistika OÜ tegeliku kasusaajana on näidatud IR. Kohtule esitatud kostja üldkoosolekute protokollidest nähtub, et IR on osalenud isiklikult kõigil kostja üldkoosolekutel, esitanud taotlusi päevakorra täiendamiseks ja otsuse eelnõusid, käinud tutvumas aktsionäridele avaldatud teabega ja ekirjadega, ta on tundnud huvi ettevõtte käekäigu vastu, mis tõendab tegelikku, mitte näilikku juhatuse liiget või osanikku (II kd lk 155, III kd lk 6-20, 32-33, 55-62, 63-71, 9293, 94-99). Maakohus asus seisukohale, et asjaolu, et Remmelg & Pojad OÜ ja Salong Hop OÜ leppisid Andmelogistika OÜ osa müügilepingus kokku müügihinna maksumuses, mis kujuneb muuhulgas saadavatest dividendidest, ei tee AJ Andmelogistika OÜ tegelikuks kasusaajaks, sest tegemist on poolte vahel osa müügihinna kujundamisega, mitte tulevikus
õiguse andmisega häältele ega õigusega osaleda üldkoosolekutel. Seega puudus alus piirata üldkoosolekul aktsionäri Andmelogistika OÜ hääleõigust.
14.Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt ei ole otsused vastuolus ka heade kommetega ÄS § 3011 lg 1 p 2 ega TsÜS §-de 38 lg 1 ja 138 lg 2 järgi, sest ei ole toimunud õiguste teostamist seadusvastasel viisil ega eesmärgiga teisele isikule kahju tekitada. Samuti ei ole otsused vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega. Hageja arvamus, et AB Glikman Alvin Levin kahjustab kostja huve tsiviilasjas nr 2-16-19598, on oletuslik, kuivõrd kostjale kahju tekitamisele antakse hinnang kohtu poolt selle tsiviilasja raames. Maakohtu arvates ei anna asjaolu, et AB Glikman Alvin Levin on teistes menetlustes esindanud aktsionäri Andmelogistika OÜ alust arvata, et advokaadibüroo kahjustab kostjat esindades tema huve. Sarnaselt AB-le Glikman Alvin Levin, esindab ja on esindanud AB COBALT lisaks hagejale teises menetluses ka kostja huve, kusjuures AB COBALT ei ole pidanud ennast tegutsevaks huvide konfliktis. Kostjat esindab kohtus vandeadvokaat Leon Glikman, Andmelogistika OÜ ja Remmelg & Pojad OÜ huve esindab kohtumenetluses vandeadvokaat Paul Keres, seega ei ole isikute tasandil tegemist samade esindajatega, mida tõendab ka kinnitus AB Glikman Alvin Levin büroosisese koostöö välistamise osas. AB Glikman Alvin Levin on kinnituskirjas kinnitanud, et käitub kostja esindajana viimase parimates huvides, järgides advokatuuriseadust ja Advokatuuri eetikakoodeksit ega eelista kostja huvidele ühegi aktsionäri huve.
15.Maakohus tuvastas, et e-kirjaga pakkumuse küsimise kohta AB-lt COBALT, on tõendatud, et kostja juhatus küsis enne 28.05.2018 koosoleku toimumist pakkumust ka AB-lt COBALT (II kd lk 74), kuid pakkumus jäeti esitamata ega nõustutud kostja juhatusele küsitud teavet esitama (II kd lk 74). Samale seisukohale jäi AB COBALT 28.05.2018 koosolekul, mistõttu jättis AB COBALT kasutamata võimaluse kaaluda tema kandidatuuri kostja esindajana jätkamiseks tsiviilasjas nr 2-16-19598 (II kd lk 14-15). Maakohus oli seisukohal, et vastuolus seadusega ega heade kommetega ei ole ka otsus kiita heaks AB Glikman Alvin Levin hinnapakkumine, mille alusel osutatakse õigusteenust hinnaga 140/h eurot, millele lisandub käibemaks, kuivõrd õigusteenuse osutamise hind on kooskõlas lepinguvabaduse põhimõtte ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.26.04.2019 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
17.Apellatsioonikaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud valdava osa hageja poolt esitatud faktiväidete ja õiguslike põhjendustega mittenõustumist ning on kohtuotsuse motiveerimisel tuginenud üksnes kostja seisukohtadele. Asja õigeks lahendamiseks on vajalik hinnangu andmine sellele, kas üldkoosoleku otsus esindaja määramise kohta on tagantjärele muudetav või üksnes kohtulikult vaidlustatav, kas üldkoosoleku poolt juhtorgani liikmega peetavas õigusvaidluses esindaja määramine on käsitletav tagasivõtmatu volituse andmisena, kas kahju tekitamise eesmärgil formaalselt õiguspäraste otsuste tegemine võib tuua kaasa otsuste tühisuse nende vastuolu tõttu heade kommetega, kas aktsiaosaluste võõrandamine häältearvuga manipuleerimise ja huvide konfliktis tegutseva uue esindaja määramise eesmärgil on käsitletav heade kommetega vastuolus olevana.
18.Maakohtu otsuses osundatud õigusnormid ei oma osaliselt mistahes puutumust üldkoosoleku pädevuse sisustamise kontekstis ning jääb ebaselgeks, mil moel toetavad ÄS § 3011 lg 1 p 2 ja § 303 lg 1 või TsÜS § 38 lg 1 ja § 138 lg 2 kohtu järeldust selle kohta, et üldkoosolekul on piiranguteta õigus varasemalt juhtorgani liikmega õigusvaidluse pidamiseks määratud esindaja tagasikutsumiseks. Maakohus ei ole vastanud hageja seisukohale, mille kohaselt on ÄS § 298 lg 1 p 9 alusel vastuvõetud üldkoosoleku otsusega (sarnaselt näiteks majandusaasta aruande kinnitamise otsusega) tegemist korporatiivõigusliku küsimusega, mida ei ole üldkoosolekul võimalik oma suva järgi korduvalt ümber otsustada. Maakohtu poolt viidatud õiguse üldpõhimõtted ei ole absoluutsed ning ühelgi juhul pole nende printsiipidega võimalik õigustada hea usu põhimõttega vastuolus olevat käitumist, sh õiguste teostamist kahju tekitamise eesmärgil. Maakohus ei ole arvestanud ringkonnakohtu käsitlust tsiviilasjas nr 2-16-19598, mille kohaselt, kui AB COBALT esindusõiguse aluseks olevat üldkoosoleku otsust kohtulikult vaidlustatud ei ole, tuleb eeldada otsuse kehtivust ja esindusõiguse olemasolu.
19.Maakohus ei arvestanud hageja poolt Andmelogistika OÜ osa müügilepingu tühisuse kohta esitatud seisukohtadega. Maakohus ei ole käsitlenud hageja esitatud tõendeid, mis põhjendavad seisukohta, et vaatamata Andmelogistika OÜ osaluse omandiõiguse formaalsele üleandmisele OÜ-le Remmelg & Pojad, teostatakse Andmelogistika OÜ osalusest tulenevaid õigusi jätkuvalt AJ kui tegeliku kasusaaja huvidest lähtudes. Maakohus on tuginenud otsuses üksnes müügilepingu väljavõttele.
20.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on oletuslik hageja väide selle kohta, et AB Glikman Alvin Levin tegevus on suunatud kostja huvide kahjustamisele, on vastuolus hageja esitatud tõenditega (sh tlk 160-160, III kd). Maakohtu seisukohad seoses AB Glikman Alvini Levin tegevuses huvide konflikti puudumisega on vastuolulised ega põhine asjas kogutud tõenditel. AB COBALT poolt pakkumise esitama jätmisest ei saa järeldada AB-l Glikman Alvin Levin huvide konflikti puudumist. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja põhjendas vaidlustatud üldkoosoleku otsuste vastuolu heade kommetega uue esindaja huvide konflikti kõrval ka muude argumentidega. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
23.Hageja on seisukohal, et üldkoosolek ei saanud otsustada aktsiaseltsile uue esindaja määramist. Kolleegium ei nõustu sellega. Maakohus leidis põhjendatult, et üldkoosoleku pädevuses on nõukogu liikmega peetavas õigusvaidluses nii esindaja määramise kui ka esindaja vahetamise otsustamine. ÄS § 298 lg 1 p 9 järgi on üldkoosoleku pädevuses nõukogu liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ja vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine. TsÜS § 126 lg 1 kohaselt võib esindatav volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Eeltoodust tuleneb aktsiaseltsi üldkoosolekule õigus otsustada senise esindajaga esindussuhte lõpetamine ja uue esindaja määramine. Ebaõige on hageja seisukoht, et kui aktsiaseltsi üldkoosolek on juba otsustanud õigusvaidluses aktsiaseltsile esindaja määramise, siis on see üksnes kohtulikult vaidlustatav, ning üldkoosolek ei saa
otsustada esindaja vahetamist. Asjaolu, et üldkoosoleku otsust esindaja määramise kohta on võimalik vaidlustada, ei tähenda, et üldkoosolek ei saaks hilisema otsusega esindajat vahetada. ÄS § 298 lg 1 p-st 9 ega ühestki muust sättest ei tulene üldkoosolekule keeldu otsustada senise esindajaga õigussuhte lõpetamine ja uue esindaja määramine. Samuti ei tulene seadusest, et aktsiaseltsile esindaja määramise otsustamist tuleb käsitleda tagasivõtmatu volituse andmisena. Ka 29.12.2016 üldkoosolekul ei teinud aktsionärid otsustust, et AB-le COBALT antakse tagasivõtmatu volitus kostja esindamiseks.
24.Ringkonnakohtu arvates on õige maakohtu seisukoht, et kostja 28.05.2018 aktsionäride üldkoosolekul ei olnud alust piirata Andmelogistika OÜ hääleõigust. ÄS § 297 lg 5 sätestab, et üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga seitse kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. 28.05.2018 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on aktsionäride ring määratud aktsiaraamatu 20.05.2018 23:59 seisu alusel, mille kohaselt on üheks kostja aktsionäriks ka Andmelogistika OÜ. 20.05.2018 seisuga oli Andmelogistika OÜ ainuosanikuks OÜ Remmelg ja Pojad ning Andmelogistika OÜ ainsaks juhatuse liikmeks IR (I kd tl 17-18). OÜ Remmelg ja Pojad ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli IR (II kd tl 70).
25.Hageja on seisukohal, et Andmelogistika OÜ osa müügileping on näilik, kuna Andmelogistika OÜ on tegelikult jätkuvalt AJ kontrolli all. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas esitatud 27.12.2016 Andmelogistika OÜ osa müügilepingu väljavõtte kohaselt müüs OÜ Salong Hop (mille osanikud on AJ ja SJ) Andmelogistika OÜ osa OÜ-le Remmelg ja Pojad. Lepingu kohaselt koosneb osaühingu osa müügihind fikseeritud summast ja muutuvast komponendist, milleks on müügilepingus märgitud protsent osaühingust lepingus märgitud perioodil saadavatest dividendidest (II kd tl 150). Kolleegiumi arvates ei järeldu asjaolust, et müügihind koosneb osaliselt ka tulevikus saadavatest dividendidest, et Andmelogistika OÜ jäi tegelikult AJ kontrolli alla. Müügilepingu järgsest õigusest Andmelogistika OÜ dividendidele ei tulene kontroll äriühingu üle. Lõppastmes on kontroll osaühingu üle osanikul ning müügilepingu väljavõtte kohaselt läks omandiõigus Andmelogistika OÜ osale üle selle OÜ Remmelg ja Pojad väärpaberikontole kandmisega ja vastava kande tegemisega Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Samuti ei ole müüja õigus Andmelogistika OÜ dividendidele asjaoluks, mis oleks ÄS § 303 lg 1 järgi aluseks Andmelogistika OÜ suhtes hääletamispiirangu rakendamisele kostja 28.05.2018 üldkoosolekul, kus otsustati kostja esindaja vahetamist tsiviilasjas nr 2-16-19598.
26.Kolleegiumi hinnangul ei kinnita müügilepingu näilikkust ning soovi mööda minna hääleõiguse piirangust asjaolu, et müügileping sõlmiti vahetult enne aktsionäride 29.12.2016 üldkoosolekut, kus otsustati nõude esitamine OÜ Salong Hop ja AJ vastu. Müügilepingu sõlmimine kaks päeva enne üldkoosolekut ei viita soovile hääletuspiirangut vältida, kuna aktsionäride ring määratakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist (ÄS § 297 lg 5). Hageja on müügilepingu näilikkuse põhjendamiseks märkinud ka, et IR valiti Andmelogistika OÜ juhatajaks enne müügilepingu sõlmimist, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole see asjaoluks, mis viitaks müügilepingu näilikkusele.
27.Hageja on selgitanud, et 03.10.2018 üldkoosolekul tegid aktsionärid otsused tsiviilasjas nr 2-16-19598 menetluse lõpetamiseks kompromissiga, millega kostja loobub nõudest OÜ Salong Hop ja AJ vastu. Kolleegium märgib, et asja materjalist nähtuvalt on hageja üldkoosoleku otsused vaidlustanud ja tsiviilasjas nr 2-18-14831 on Harju Maakohtu 04.10.2018 hagi tagamise määrusega peatatud nende otsuste kehtivus. Tsiviilasjades nr 27
16-19598 ja nr 2-18-14831 ei ole kohtumenetlused lõppenud ning käesolevasse asja esitatud tõendid ei võimalda anda hinnangut, kas sellistel tingimustel tsiviilasjas nr 2-16-19598 menetluse lõpetamine on kostja huvides. Aga ka juhul, kui selline otsus ei vasta kostja huvidele, ei saaks üksnes 03.10.2018 üldkoosolekul tehtud otsuste pinnalt järeldada, et Andmelogistika OÜ osa müügileping on näilik.
28.Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et IR on osalenud aktsionäride üldkoosolekutel, juhatus on edastanud temale e-kirjade teel teavet, samuti on IR osalenud juhatuse poolt aktsionäridele materjalide tutvustamisel (I kd tl 125-149, II kd tl 54, III kd tl 6-19, tl 32, tl 56-59, tl 63-65, 94-100). Lisaks on IR asunud kostja nõukogu liikmeks ja osalenud nõukogu koosolekul (II kd tl 144-145). See näitab, et IR on reaalselt osalenud kostja tegevuses, mis ei kinnita hageja väidet, et OÜ Remmelg ja Pojad on üksnes näilik Andmelogistika OÜ osanik. AJ ei ole ka enam kostja nõukogu liige.
29.Samuti nendib ringkonnakohus, et hageja seisukohad erinevates menetlustes on vastuolulised, kuna tsiviilasjas nr 2-17-10563 asus hageja muuhulgas seisukohale, et Andmelogistika OÜ osa müügilepinguga varjati tegelikult kostja aktsiate võõrandamistehingut OÜ-le Remmelg ja Pojad, et vältida teiste aktsionäride ostueesõigust, ning kostja tegelik aktsionär on OÜ Remmelg ja Pojad (II kd tl 182-182 pöördel).
30.Hageja on seisukohal, et 28.05.2018 üldkoosoleku otsused on tühised vastuolu tõttu heade kommetega, kuna AB Glikman Alvin Levin on tsiviilasjades nr 2-16-19598 ja nr 2-1710563 huvide konfliktis. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-16-19598, kus menetletakse Ridango AS-i hagi OÜ Salong Hop ja AJ vastu kahju hüvitamiseks, esindab AB Glikman Alvin Levin Ridango AS-i. Tsiviilasjas nr 2-17-10563, kus menetleti hageja hagi OÜ Salong Hop, Andmelogistika OÜ ja OÜ Remmelg ja Pojad vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja dokumentide esitamiseks, esindas AB Glikman Alvin Levin Andmelogistika OÜ-d ja OÜ-d Remmelg ja Pojad. Advokatuuriseaduse § 44 lg 4 sätestab, et advokaat ei või õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada. Käesoleval juhul on AB Glikman Alvin Levin esindanud Ridango AS-i tsiviilasjas nr 2-16-19598 ning Andmelogistika OÜ-d ja OÜ-d Remmelg ja Pojad tsiviilasjas nr 2-17-10563, s.o erinevates tsiviilasjades, mitte samas asjas. Lisaks ei ole tõendamist leidnud, et Andmelogistika OÜ tegelik omanik on AJ. Seega ei ole AB Glikman Alvin Levin tegevus vastuolus advokatuuriseaduse § 44 lõikega 4. Samuti on hageja põhjendanud 28.05.2018 üldkoosoleku otsuste heade kommete vastasust sellega, et hilisemalt on üldkoosolek võtnud vastu otsuse tsiviilasjas nr 2-16-19598 kompromissi sõlmimiseks. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et tsiviilasjades nr 2-16-19598 ja nr 2-18-14831 ei ole kohtumenetlused lõppenud ning käesolevasse asja esitatud tõendid ei võimalda anda hinnangut, kas otsustatud tingimustel tsiviilasjas nr 2-16-19598 menetluse lõpetamine on kostja huvides. Lisaks ei saa asjaolust, et hilisemalt on üldkoosolek otsustanud sõlmida kompromissi, tuletada varasema üldkoosoleku otsuse, millega vahetati esindaja, heade kommete vastasust. Seega ei anna käesolevas asjas esitatud väited ja tõendid alust asuda seisukohale, et 28.05.2018 üldkoosoleku otsused on vastuolus heade kommetega (TsMS § 3011 lg 1 p 2).
31.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
32.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
33.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.