SANTALLE OÜ hagi Aktsiaseltsi Irbistero vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Aktsiaseltsi Irbistero vastuhagi SANTALLE OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Irbistero apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagis hageja): Aktsiaselts Irbistero (rk: 10088929), esindaja Riho Viik Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): SANTALLE OÜ (rk: 10547610), esindaja Aleksandr Gamazin
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 13. novembri 2018 otsus osas, mille maakohus jättis rahuldamata Aktsiaselts Irbistero vastuhagi SANTELLE OÜ vastu 6000 euro
väljamõistmiseks ning menetluskulud täies ulatuses Aktsiaselts Irbistero kanda (maakohtu otsus eresolutsiooni p-d 5 ja 6).
2.Saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
4.Rahuldada Aktsiaselts Irbistero apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.SANTALLE OÜ (hageja) esitas 21.06.2017 maakohtule Aktsiaseltsi Irbistero (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 9978 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4804 eurot ja viivis määraga 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 2014. aastal Eesti Elektrijaamaga töövõtulepingu bagerpumplate remondiks. Hageja oli kostja alltöövõtja, kellega kostja sõlmis 08.04.2014 töövõtulepingu nr 147972-1/SAN-1 (töövõtuleping) bagerpumplate süvendite raudbetoonvahelagede rekonstrueerimiseks. Tööde teostamise tähtaeg oli 17.12.2014 ja tasu tööde eest 76 000 eurot (lisandub käibemaks). 22.08.2014 sõlmitud kokkuleppega nr 2 suurendati tasu lisatööde tõttu 5856 euro (käibemaksuta) võrra. Hageja esitas kostjale igakuiselt aktid ja arved teostatud tööde kohta. 26.09.2014 murdis hageja ainus juhatuse liige ja tööde korraldaja Vladimir Khorn jalaluu. Hageja teatas kostjale 29.09.2014, et V. Khorn jääb haiguslehele vähemalt 2–3 kuuks ning seetõttu ei ole hageja võimeline töid tähtajaks lõpetama. 30.09.2014 saatis hageja kostjale septembris teostatud tööde kohta üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 2 ja 4 ning aktides nimetatud tööde eest arve nr 12/14 summas 9978 eurot (käibemaksuga) maksetähtajaga 15.10.2014. Kasutades ära hageja juhatuse liikme seisundit, ei allkirjastanud kostja üleandmise-vastuvõtmise akte nr 2 ja 4 ega tasunud arvet nr 12/14.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas 16.01.2018 hageja vastu vastuhagi summas 6000 eurot. Kostja väidete kohaselt jäid tööd hageja juhatuse liikme jalaluumurru tõttu lõpetamata ja poolte vaheline töövõtuleping lõppes septembris 2014. Samas oli hageja töödega mahajäämus selge juba varem. Hageja rikkus tööde lõpetamata jätmisega jämedalt lepingut. Tööde lõpptähtaeg oli detsember 2014 ja Eesti Elektrijaam keeldus tähtaega pikendamast. Lepingut pidi jätkama kiirendatud korras uus alltöövõtja, kes pidi saama ka vastavalt kõrgendatud tasu, lisaks oli hageja palgafondi üle kulutanud ning allesjäänud summaga oli võimatu asendajat leida. Kogu tööde maht oli kokku lepitud summas 105 934,80 eurot (sh käibemaks). Hageja teostas töid summas 68 633,90 eurot ja jättis tegemata summas 27 322,90 eurot (105 934,80 – 68 633,90 – 9978). Kostja sõlmis tööde lõpetamiseks 24.10.2014 töövõtulepingu LaudonBuilding OÜ-ga, kellele tasus 36 000 eurot ja jäi võlgu 6000 eurot, mille tasumine lepiti kokku ajaks, kui kostja
on selle summa kahju põhjustajalt, s.o hagejalt, kätte saanud. Hageja süü tõttu sai kostja kahju 14 677,10 eurot, s.o summa, mille võrra läks hageja poolt tegemata jäetud tööde tegemine kostjale kallimaks kui hagejaga sõlmitud lepingus ette nähtud (42 000 – 27 322,90). Kostja hoiatas hagejat 18.12.2014 avalduses võimalikest viivistest ja kahjunõuetest seoses lepingu rikkumisega. Arvestades, et LaudonBuilding OÜ-l on kostja vastu 6000-eurone nõue, esitas kostja hageja vastu nõude nimetatud summas, soovides selle hageja nõudega tasaarvestada. Kostja märkis, et hageja võlgneb kostjale ka viivist 10 593,48 eurot. Lisaks on kostja teinud hagejale ettemaksu 4200 eurot (sh käibemaks), mille võrra peaks hageja nõue olema väiksem.
3.Hageja kostja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja poolt töövõtulepingu ülesütlemine ei põhjustanud kostjale kahju ja kostja nõue on ka aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 13. novembri 2018 otsusega SANTALLE OÜ hagi ning mõistis Aktsiaseltsilt Irbistero välja SANTALLE OÜ kasuks põhivõlgnevuse 9978 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4804 eurot ja viivise määraga 0,05% päevas alates
21.juunist 2017 kuni põhinõude (s.o 9978 euro) tasumiseni. Aktsiaseltsi Irbistero vastuhagi SANTALLE OÜ vastu kahju hüvitamiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus Aktsiaseltsi Irbistero kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle, et lepingujärgsed tööd jäid lõpetamata hageja juhatuse liikme jalaluumurru tõttu, hageja ütles sel põhjusel töövõtulepingu erakorraliselt üles ja leping lõppes septembris 2014. Lepingu ülesütlemine vabastab pooled lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne seda tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Asjaolu, et hageja ütles lepingu ühepoolselt üles ja tööd jäi osaliselt tegemata, ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on kokku lepitud ja hageja poolt teostatud. Hageja poolt lepingu ülesütlemine ei ole iseenesest lepingu rikkumine, kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ega ülesütlemisega seoses nõudeid esitanud. Hageja põhinõude ettemaksu võrra vähendamine on põhjendamatu, kuivõrd hageja andis ehitusmaterjalid 24.11.2014 uuele töövõtjale üle. Hageja ja kostja vaheline töövõtuleping lõppes septembris 2014 ja tööde lõpptähtaeg oli detsember 2014. Kostja sõlmis tööde lõpetamiseks töövõtulepingu LaudonBuilding OÜ-ga 24.10.2014. LaudonBuilding OÜ edastas kostjale viimase arve 31.12.2014. Kostja pidi hageja põhjustatud kahjust teadlik olema juba septembris 2014, kui hageja lepingu üles ütles. Kindlasti oli kostja kahjust teadlik 18.12.2014, kui ta hagejat kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusest teavitas. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 19.12.2014 ja lõppes hiljemalt 19.12.2017. Vastuhagi esitas kostja 16.01.2018, s.o pärast tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-s 1 sätestatud 3-aastast tähtaega. Kuivõrd kostja nõue on aegunud, jätab kohus vastuhagi rahuldamata ning ei anna hinnangut, kas nõue on põhjendatud või mitte. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 9978 eurot, millele lisandub taotletud viivis.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Aktsiaselts Irbistero esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
13.novembri 2018 otsuse tühistamist osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata, ja uue otsusega apellandi 6000-eurose vastuhagi rahuldamist. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud septembris 2014 selge, kas vastustaja poolt lepingu ülesütlemisest tekib apellandile kahju. Võimalik oli, et tööde lõpetaja ei võta suuremat tasu. Apellant sõlmis
LaudonBuilding OÜ-ga lepingu 24.10.2014 ja täpne lisakulude suurus selgus pärast tööde lõppu lõpliku arve saamisel; 2) on apellandil võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 2 alusel õigus oma nõue vastustaja nõudega tasaarvestada, kuna õigus nõue tasaarvestada tekkis tal siis, kui ta sai teada LaudonBuilding OÜ lisanõude suuruse, st summa, mis ületas summat, millega vastustaja oleks pidanud tööd ära tegema. Ettepanekuid tasaarvestamiseks on apellant teinud vastustajale korduvalt, viimati 02.10.2017 vastuses käesolevas tsiviilasjas.
6.SANTALLE OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant toonud välja ühtegi faktilist või õiguslikku alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Tasaarvestuse küsimust saab arutada siis, kui mõlemad nõuded on põhjendatud. Maakohus leidis, et apellandi nõue on aegunud ja ei andnud seetõttu hinnangut, kas apellandi nõue on põhjendatud või mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul vaidlustas maakohtu otsuse Aktsiaselts Irbistero (kostja/vastuhagis hageja) ning seda osas, milles maakohus jättis tema vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses tema kanda. Seetõttu kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Osas, milles maakohus rahuldas SANTELLE OÜ hagi Aktsiaselts Irbistero vastu ning mõistis Aktsiaselts Irbisterolt SANTELLE OÜ kasuks välja võlgnevuse 9978 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4804 eurot ja viivise põhinõudelt 9978 eurot määraga 0,05% päevas alates 21.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni, tuleb jätta muutmata. Aktsiaselts Irbistero apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
9.Aktsiaselts Irbistero esitas maakohtule vastuhagi, milles palus SANTELLE OÜ-lt välja mõista kahju 6000 eurot. Maakohus leidis, et vastuhagis esitatud nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud ning jättis seetõttu vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ning leiab, et maakohus on Aktsiaselts Irbistero nõuet valesti menetlenud.
10.Vastuses hagiavaldusele (I kd, tl 59) teatas Aktsiaselts Irbistero, et tal on hageja vastu nõue, mida soovib tasaarvestada hageja nõudega tema vastu. Maakohus selgitas 22.12.2017 kirjas (I kd, tl 76-77) pooltele muu hulgas, et kostja on küll soovinud oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada, kuid ei ole esitanud vastuhagi hagejalt kahju väljamõistmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja seejärel vastuhagi (I kd, tl 80-82). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on 22.12.2017 kirjas täitnud kohtu selgitamiskohustust valesti. Juhul, kui kostjal on samaliigiline nõue hageja vastu, mida ta soovib hageja nõudega tasaarvestada, on võimalik esitada tasaarvestuse avaldus (VÕS § 198), mitte vastuhagi. Maakohtu ebaõigest selgitusest tulenevalt esitas kostja vastuhagi, mis maakohtu vaidlustatud otsuse kohaselt oli vastuhagi esitamise ajaks aegunud. VÕS § 198 esimese lause kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (nn protsessuaalne tasaarvestus). Sel juhul saab kostja oma nõude maksma panna vastuväitena ning nõude maksmapanekuks pole vaja vastuhagi esitada, millega kaasneks riigilõivu maksmise kohustus. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt (vt kostja 02.10.2017 vastus hagiavaldusele) soovis ta tasaarvestada oma nõuet hageja vastu ning selline kostja tahteavaldus on käsitletav tasaarvestuse avaldusena. Kui kostja esitatud tasaarvestuse avaldusel olid puudused, pidi maakohus TsMS § 3401 alusel jätma selle käiguta ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tasaarvestuse avalduse esitas Aktsiaselts Irbistero maakohtule 02.10.2017 ning selleks ajaks ei olnud tema nõue hageja vastu aegunud. TsÜS § 160 lg 2 p 5 kohaselt aegumise peatumiseks piisab tasaarvestuse avalduse teatavakstegemisest kohtule ning aegumise peatumise seisukohalt ei ole tähendust sellel, kas avaldus on puudustega või mitte. Eelnevast järelduvalt ei ole tähendust sellel, millal esitas Aktsiaselts Irbistero maakohtule vastuhagi hagejalt 6000 euro väljamõistmiseks ning vastuhagi aegumise tõttu rahuldamata jätmine on põhjendamatu.
11.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus lahendama Aktsiaselts Irbistero tasaarvestuse avalduse sisuliselt ning juhul, kui sellel on lahendamist takistavaid puuduseid, andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
12.Kuna tasaarvestuse avalduse lahendamise tulemusest võib muutuda menetluskulude jaotus, tühistab ringkonnakohus ka maakohtu otsuse osas, mille maakohus jättis menetluskulud täielikult aktsiaselts Irbistero kanda. TsMS § 173 lg 3 alusel otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.