2-17-9668/70 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled olid kokku leppinud, et töövõtulepingu tasu on 88 279 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 105 934.80 eurot. Poolte vahel selle üle vaidlus puudub. Hageja tegemata tööde maht on kostja hinnangul 105 934 eurot - 68 633.90 eurot - 9978 eurot = 27 322.90 eurot (s.o tööde üldmaht - saadud tasu - 13.11.2018 otsusega väljamõistetud tasu). Poolte vahel on praegusel juhul muuhulgas vaidlus selles, kas hageja tehtud tööde maksumusele tuleb lisada ettemaksuna tasutud 4200 eurot või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on kõik hageja töövõtulepingust tulenevad arved tasunud. Lisaks on hageja esitanud kostjale arve summas 9978, nimetatud summa on kostjalt hageja kasuks 13.11.2018 otsusega välja mõistetud. Kuivõrd kogu lepingujärgseks maksumuseks on olnud 105 934,80 eurot, on ettemaksu summaga arvestamine tööde maksumuse arvutamisel põhjendatud. Ka vaatamata sellele, et hageja on ehitusmaterjalid osaliselt uuele töövõtjale üle andnud, tuleb nimetatud summa (4200 eurot) liita tehtud tööde maksumuse hulka, kuna kostja on nimetatud summa hagejale siiski lepingust tulenevalt tasunud. Kohtule ei ole ka mistahes tõendeid selle kohta, mis väärtuses on hageja uuele töövõtjale ehitusmaterjale üle andnud, esitatud. Hageja väide, et nende maksumus ületas 5000 eurot, on maakohtu hinnangul paljasõnaline ning tõendamata. Samas on hageja ise kohtule avaldanud, et „2014 aasta septembri lõpuks jäi temal alles täiesti teine ehitusmaterjalide varu“ (II kd, tl 158). Sellest võib järeldada, et hageja on ettemaksu eest ostetud ehitusmaterjale töö käigus olulises ulatuses ära kasutanud. Hageja on teatanud ka, et „müüa neid kõrvalistele juriidilistele isikutele oli väga keeruline, kuna need olid soetatud arvestades töö spetsiifikat Eesti Elektrijaama bagerpumbajaamas. Seepärast otsustas hageja anda 24.11.2011 metallkonstruktsioonid tasuta uuele töövõtjale, s.o LaudonBuilding OÜ-le“ (II kd, tl 158). Hageja töövõtulepingust tulenev tegemata tööde jääk on olnud maakohtu hinnangul summas 27 322,90 eurot. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-st 9.2 nähtub, et pool hüvitab teisele poolele lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud varalise kahju, v.a saamata jäänud tulu. Lepingu p-st 9.4 tuleneb, et pool vastutab oma esindaja (juhatuse või seda asendava organi liikme või muu teda esindava isiku) ja isikute, keda ta oma kohustuste täitmiseks kasutab, sealhulgas töötajate, teenistujate, alltöövõtjate, esindajate või käsundisaajate tegevusega põhjustatud kahju eest samamoodi nagu oma tegevusega põhjustatud kahju eest. Lepingu p-st 10.1. nähtub ka, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumine või mittenõuetekohane täitmine on vabandatav, kui lepingupool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Praeguses asjas takistas hagejal lepingu täitmist tema juhatuse liikme jalaluumurd. Maakohus nõustus kostjaga, et töövõtuleping sõlmiti hageja kui juriidilise isikuga, mitte tema füüsilisest isikust juhatuse liikmega. Seega hageja juhatuse liikme jalaluumurd on küll inimlikult mõistetav ja ilmselgelt ka ettenägematu asjaolu, kuid tegemist ei ole siiski vääramatu jõuga seaduse mõttes. Töövõtulepingu puhul kannab töö tegemisega seotud riskid töövõtja ehk antud juhul hageja, mitte tema juhatuse liige.

Kahju hüvitamise nõude aluse annab tellijale VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendava tähtaja võib jätta andmata VÕS § 115 lg 3 kohaselt, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab seega töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et tööde lõpptähtaeg oli detsembris 2014, hageja tegemata jäänud töömahu pidi uus alltöövõtja ära tegema. Toimiku materjalidest nähtub ka, et kostja on uue alltöövõtja otsimisel erinevaid hinnapakkumisi võrrelnud. Kostja sõlmis 24.10.2014 odavama pakkumise teinud LaudonBuilding OÜ-ga töövõtulepingu 147972-2/LB ning tasus viimasele kokku 36 000 eurot (sh käibemaks, I kd, tl 87-89). Kostja esitas tõendina venekeelse töövõtulepingu nr 02F/14-VH lisa 1, mille maakohus jättis tähelepanuta. Maakohus leidis, et ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et LaudonBuilding OÜ pidi tegema veel lisaks kostjaga sõlmitud lepingus sätestatule ka projektijuhi töid, kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis, et kostja ja LaudonBuilding OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping on siduva eelarvega, mida sai küll poolte kokkuleppel muuta. Kohtule ei ole aga esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, millelt nähtuks, et kostja ja LaudonBuilding OÜ on lepingut muutnud. Seega tuli kostjal uuele töövõtjale tööde lõpetamiseks tasuda 36 000 eurot (sh käibemaks), mida ta on ka tõenditest nähtuvalt teinud. Samas kuivõrd hageja tegemata tööde jääk on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt summas 27 322,90 eurot (sh käibemaks), kostjal tuli aga töövõtulepingust tulenevate tööde lõpetamiseks tasuda LaudonBuilding OÜ-le 36 000 eurot (sh käibemaks), on kostja igal juhul kandnud kahju vähemalt 8677,11 eurot. Kuna hageja on lepingus märgitud töid jätnud lõpuni tegemata, on ta ka poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Kostja on kõiki kahju hüvitamise eeldusi põhjendanud ja tõendanud. Kostjale on seoses hageja lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Hageja lepingu rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja on ka hagejat võimalikest viivistest ja kahjunõuetest seoses lepingu rikkumisega hoiatanud. Seega on kostja veenvalt põhjendanud ja tõendanud, et temale on hageja tööde lõpetamata jätmisega seoses tekitatud kahju, mistõttu ta võib hagejalt nõuda poolte vahel sõlmitud lepingust ning seadusest tulenevalt kahju hüvitamist.