Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Jõelähtme valla avaldus M S pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri M S xxxx. Kõik teadaolevad pärijad esitasid notarile avaldused pärandist loobumiseks. Pärandvara inventuuri viis läbi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus. Pärandvara nimekirja kantud õigusteks on saamata jäänud töötasu summas 1 983,65 eurot, millise vara kättesaamine ei ole siiani enampakkumiste nurjumise tulemusel õnnestunud (täitemenetluse nr 022/2017/4489) ja Xxxx AS arvelduskonto saldo seisuga 18.01.2018. a 4,23 eurot, pärandvara nimekirja on kantud kohustused kokku summas 426,77 eurot. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 18 lõikele 1 on esimese, teise ja kolmanda järjekorra pärijate ning abikaasa puudumisel pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus. M S viimane elukoht oli xxxx. Vara, mille arvelt kohustusi rahuldada, teadaolevalt rohkem ei ole ning pärija, Jõelähtme vald, ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. Avaldaja palub algatada pankrotimenetlus M S pärandvara suhtes ja kuulutada välja M S pärandvara pankrot. 7.2.2019. a nimetas kohus M S pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 2 031,40 eurot. Võlgniku pärandvara puudub, seega pärandvara arvel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku surm, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Senise menetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Pärandvaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 702 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pärandvarast väljamõistmisele ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks 702 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.