Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

OÜ Via Betoon Sweden esitas avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palus välja kuulutada enda pankroti. Kohus liitis 13.11.2018 määrusega OÜ Via Betoon Sweden avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-18-16737) ning A B, S P, V M, V S, V I, S T, E S avalduses Via Betoon Sweden OÜ pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-18-15240) ühte menetlusse. Tsiviilasjade ühine number on 2-18-15240. Võlausaldajad tasusid 19.10.2018 kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohus nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus leidis praktikale tuginedes, et menetluse raugemise vältimiseks tuleb pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks määrata 1664 eurot. Kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu tagatiste kontole ei ole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest Via Betoon Sweden OÜ-l on vara 0,82 eurot, aga kohustusi kogusummas 89 728,12 eurot. Esitatud selgitus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta: Äriühing tegeles põhiliselt põhiliselt Rootsis, kuid teatud mahtudes ka Eestis, ehitustööjõu rendiga. Rootsis oli põhiliseks tööandjaks xxx AB, Eestis xxx OÜ. 2017.a. juunikuus tekkis Malmös korterelamu ehitusel olukord, kus konkurendi poolt osteti üles terve äriühingule töötanud brigaad, kusjuures töötajad lahkusid objektilt ette teatamata ja nii öelda päeva pealt. Sellest baasilt tekkis töötajatega kohtuvaidlus ning lisaks kandis äriühing tööde lõpetamata jätmise tõttu olulist

2-18-15240 kahju. Nimetatud sündmus pani aluse äriühingu majandusraskustega, mis on tänaseks päädinud maksejõuetusega. Sisuline majandustegevus lõppes 2018.a. alguses, tänane juhatus ei ole sooritanud majandustehinguid. Juhatus ei näe võimalusi äriühingu tervendamiseks ega kompromissi sõlmimise võimalikkusest. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolu ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Vara tagasivõitmise ja -tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud. Võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad on tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2 000 eurot. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur tegi tööd 15 töötunni ulatuses tasuga 90 eurot/h. Kuna võlgnik, võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat ja menetlus lõpeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, on ajutine haldur likvideerija ülesannetes kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Arvestades, et osaühingul on kohustused 17 töötaja ees ning vajalike dokumentide kogumine, koostamine ja esitamine on ajamahukas, prognoosib ajutine haldur eeltoodud töö teostamiseks täiendavalt 3 tundi. Seega kulub ajutisel halduril pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 18 tundi. Seega on ajutise halduri tasu 1620 eurot (18 x 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 324 eurot (kokku 1944 eurot koos käibemaksuga). Pankrotivara puudumise tõttu palub ajutine haldur mõista enda tasu välja riigivahenditest summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks) ja maksta see välja OÜ Haldur (registrikood xxx, KMKR xxx) arvelduskontole nr xxx, Swedbank AS.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

2-18-15240 PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara 0,82 eurot, aga kohustusi kogusummas 89 728,12 eurot. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Niisamuti puuduvad võlgniku tervendamise võimalused. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Selgeid vara tagasivõitmise ja -tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

2-18-15240

Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Haldur, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Pankrotimenetluse alustamisel tasuti kohtu deposiiti 2000 eurot. Seega tuleb ajutise halduri tasu maksta deposiiti tasutud summa arvelt. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku dokumentide hoidjaks märkida viimane juhatuse liige.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.