XX hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu üürilepingu tühisuse tuvastamiseks, 37 232,37 euro väljamõistmiseks ja 168 637,09 euro tasumisest keeldumise õiguse tuvastamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.11.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.11.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.
3.Mõista XX-lt riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest oli XX määruskaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb maksta alates määruse jõustumisest kuni lõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata resolutsiooni p-i 3 osas (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 179 lg 3).
Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 04.06.2017 Pärnu Maakohtule hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (kostja) vastu, paludes tuvastada 26.05.2004 sõlmitud üürilepingu nr 93 tühisuse vastuolu tõttu omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 18 lg-ga 2 (I nõue), tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro tasumisest (II nõue) ja kohustada kostjat tagastama hagejale üürilepingu alusel tasutud 37 232,37 eurot (III nõue). Pärnu Maakohus saatis asja 06.06.2017 määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.05.2004 üürilepingu tähtajaga 31.10.2024, mille kohaselt kohustus hageja üürnikuna renoveerima üürile antud Neitsitorni ruumid, kasutama neid kohviku- ja näituseruumidena ning tasuma kostjale igakuiselt üüri. Hageja hinnangul on üürileping tühine vastuolu tõttu ORAS §-ga 18. Kokku tasus hageja kostjale ajavahemikus 15.04.2004–12.02.2006 üüri 37 232,37 eurot. Kostja esitas 06.03.2006 hageja vastu hagi üürivõla 19 752,58 euro väljamõistmiseks ning üüritud ruumide vabastamiseks ja kostjale üleandmiseks (tsiviilasi nr 2-06-4696). Maakohus rahuldas hagi 02.07.2007 tagaseljaotsusega. Üürivõlg ja väljatõstmiskulud 246,43 eurot on sundtäitmisel (täiteasjad nr 014/2007/1189 ja 014/2007/1190). Kostja esitas 20.02.2008 hageja vastu hagi kahjuhüvitise 130 664,20 euro väljamõistmiseks seoses üürile antud ruumide üleandmisega viivitamisega perioodil 06.03.2006–09.12.2007 (tsiviilasi nr 2-08-6387). Kohus rahuldas hagi 09.09.2008 tagaseljaotsusega. Nõue kokku koos menetluskuludega summas 134 326,02 eurot on sundtäitmisel (täiteasi nr 008/2008/11509).
3.26.09.2017 määrusega keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja nõudeid üürilepingu tühisuse tuvastamiseks (nõue I) ja 37 232,37 euro tagastamiseks (nõue III) menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Määruse kohaselt ei ole hagiga võimalik üürilepingu tühisuse tuvastamist saavutada. Hagejal ei saa olla õigustatud huvi üürilepingu tühisuse tuvastamiseks ORAS § 18 lg 1 alusel, kuna hagiavaldusest ei nähtu, et üürilepingu objekt oleks võõrandatud või seda asjaõigustega koormatud. 20.11.2017 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 26.09.2017 määruse muutmata. Hageja nõude tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro suuruse nõude tasumisest (II nõue) saatis ringkonnakohus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna selle nõude osas ei keeldunud maakohus 26.09.2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Riigikohus keeldus 17.01.2018 määrusega hageja määruskaebust menetlusse võtmast.
4.Hageja täpsustas 03.12.2017 hagiavaldust. Hageja selgitas, et jõustunud kohtulahenditega ei ole välistatud hageja nõue tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro suuruse nõude tasumisest (II nõue). Hageja taotles II nõude läbivaatamisel tuvastada 26.05.2004 üürilepingu tühisus seoses üürilepingu vastuoluga võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 271 ja § 276 lg-ga 1. Alternatiivselt palus hageja tuvastada üürilepingu p-de 2.1 ja
3.1.1 ning 3.1.2 tühisuse VÕS § 42 lg 1 alusel, kuna p-s 2.1 nimetatud üürniku üüri maksmise kohustus ja p-des 3.1.1 ja 3.1.2 sätestatud üürniku renoveerimiskohustus ilma üürile antud mitteeluruumide kasutamisvõimaluseta majandustegevuseks, on ebamõistlik. Alternatiivselt palus hageja tunnistada üürilepingu tühiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel kui näiliku, kuna üürnikul oli üüri maksmise kohustus, kuid üürileandjal puudus kohustus anda ruumid üürniku kasutusse majandustegevuseks. Üürilepingu tühisuse tuvastamisel palus hageja kohustada kostjat tagastama hageja poolt kostjale ajavahemikus 15.04.2004–12.02.2006 tasutud üür 37 232,37 eurot ja tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 168 637,09 euro suurune nõue. Lisaks leidis hageja, et VÕS § 101 lg 1 p-i 2 alusel on tal õigus keelduda kostja nõude 168 637,09 euro täitmisest, kuna võlgnevus kostja ees on lõppenud seoses üürilepingu tühisusega. Alternatiivselt, kui hageja ei saa taotleda üürilepingu tühisuse tuvastamist, taotles hageja kostjalt kahju hüvitamist. Üürileantud äriruumide kasutamisvõimaluse puudumise, ruumide üürilepingus kokkulepitud kasutusotstarbele mittevastavuse, kasutusloa ja ohutuks ekspluateerimiseks vajaliku automaatse sprinklersüsteemi puudumise ning üürileantud ruumide üürilepingu p-s 2.10 sätestatud sihtotstarbele mittevastavuse tõttu on tekkinud hagejale kahju. Kuna üürilepingu p-des 3.1.1 ning 3.1.2 kokkulepitud üürniku kohustuste täitmine osutus võimatuks, palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 205 869,46 eurot, mille moodustab tasutud üür 37 232,37 eurot ja üürile antud ruumide vabastamisega viivitamise eest nõutu koos täitmiskuludega 168 637,09 eurot. Hageja palus tasaarvestada väljamõistetud hüvitisest 168 637,09 eurot VÕS § 197 lg 1 alusel kostja nõudega hageja vastu 168 637,09 euro saamiseks ja tunnustada VÕS § 186 lg 1 p 2 alusel hageja õigust keelduda kostja nõude 168 637,09 euro täitmisest. Harju Maakohus keeldus 06.03.2018 määrusega hageja nõude, tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro suuruse nõude tasumisest (nõue II), menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2018 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata, rahuldati määruskaebus osaliselt ning saadeti 03.12.2017 alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude osas tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. 07.11.2018 esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse.
Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohtu 08.11.2018 määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest nõude osas kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist 205 869,46 eurot ning tasaarvestada väljamõistetud hüvitisest 168 637,09 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 168 637,09 eurot, st koostoimes varasemate Harju Maakohtu määrustega samas tsiviilasjas - keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest kõigi hagis ja selle täiendustes esitatud nõuete osas. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
10.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka 03.12.2017 alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude osas TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
11.Pooltevahelised üürilepinguga seotud vaidlused üürilepingu täitmisest, ülesütlemisest ja üüritud ruumide kostjale üleandmisega viivitamisest on lahendatud jõustunud kohtuotsustega. Tsiviilasjades nr 2-06-4696 ja 2-08-6387 lahendati pooltevahelise üürilepingu täitmise ja ülesütlemisega seotud nõuded. Hageja poolt 03.12.2017 esile toodud vastuväited seoses üüripinnal esinenud puuduste ja üüripinna lepingutingimustele mittevastavusega tulnuks esitada tsiviilasjade nr 2-06-4696 ja 2-08-6387 menetluste raames.
12.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hagejale tekkinud kahju, mille olemus seisneb temalt jõustunud kohtuotsustega väljamõistetud summades. Käesoleva kahju hüvitamise nõudega soovib hageja, et kohus tuvastaks, et jõustunud kohtuotsustega ei oleks tohtinud temalt välja
mõista tasumata üüri ja üürile antud ruumide vabastamisega viivitamisega seotud kulusid ega tekitada täitmiskulusid. Hageja palus tuvastada tema õigus keelduda jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumisest (kuivõrd tal on hageja vastu väidetav kahjunõue ja ta soovib selle tasaarvestada enda vastu täidetavate nõuetega). Ringkonnakohtu hinnangul tuleks eraldiseisva nõudena vaadelda kahju hüvitamise ja tasaarvestuse nõuet (mis maakohtu hinnangul olid hõlmatud tuvastusnõudega, et tuvastada tasumise kohustuse puudumine), mille osas maakohus peab võtma seisukoha.
13.Hagi esitamise eesmärk ei saa ega tohi olla jõustunud kohtulahendi uuesti läbivaatamine või jõustunud kohtulahendi kui täitedokumendi täitmise takistamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohus ei saa asuda ümber hindama jõustunud kohtulahendites tuvastatud asjaolusid ega lahendatud nõudeid. Jõustunud kohtulahendi vaidlustamiseks on kohasteks õiguskaitsevahenditeks vastavate eelduste esinemise korral kaja ja tähtaja ennistamise avalduse esitamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine või teistmismenetluse algatamine.
14.Kohus on enda varasemate määrusega samas tsiviilasjas varasemalt keeldunud ka teiste hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus selguse huvides, et keeldub kõigi hagis ja selle täiendustes esitatud nõuete osas asja menetlusse võtmisest. Hagis ja selle täiendustes ei ole esitatud ühtki nõuet, mida kohus saaks menetleda.
15.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).
16.Hageja esitas kohtule 07.11.2018 hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, s.t mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta (RKm nr 3-2-1-124-04, p 17). Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlemast, ei lahenda kohus sisuliselt hagi tagamise taotlust.
17.Kuna kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, jätab kohus menetlusabi taotluse tähelepanuta. Määruskaebus
19.Kaebaja palub määruskaebuse tagamise korras peatada TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetlused täiteasjades nr 014/2007/1189; nr 008/2008/1190 ja nr 008/2008/11509 või alternatiivselt keelata tulemist TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel täiteasjas nr 176/2009/248 väljamaksete tegemine ühinenud täiteasja nr 008/2008/11509 kasuks.
20.Tegemist on tavapäraselt keerulisema õigussuhtega, mistõttu eeldab asi menetlusse võtmist. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa hagi aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada ja tõendeid uurida ning asja sisuliselt lahendada.
21.Ekslik on maakohtu seisukoht, et põhi- ja alternatiivnõuded on perspektiivitud. Kaebaja ei ole esitanud TMS § 221 lg 11 alusel vastuväiteid jõustunud kohtuotsustele, vaid taotleb VÕS § 115 lg-st 1, § 127 lg-st 1 ning § 1045 lg 1 p-dest 7 ja 8 tulenevalt kahju hüvitamist summas 205 869,46 eurot. Lisaks on hageja palunud VÕS § 186 lg 1 p-st 2 ja § 197 lg-st 1 tulenevalt tasaarvestada väljamõistetud hüvitis kostja nõuetega hageja vastu.
22.Ükski maakohtu poolt viidatud õiguskaitsevahend (maakohtu hinnangul kaja ja tähtaja ennistamise avalduse esitamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine või teistmismenetluse algatamine) ei ole kohasteks õiguskaitsevahenditeks kahjuhüvitise nõude ja tasaarvestuse nõude läbivaatamisel.
23.Kaebajal on tuvastusnõude esitamiseks vajalik õigustatud huvi, kuna tuvastusnõude lahendamine aitab kaasa hageja põhiõiguste realiseerimisele (omandi vaba valdamine, kasutamine ja käsutamine) ning tagab hagejale püsiva ettevõtlustegevuse ning aitab tulla tagasi normaalse tarbimise juurde ning asuda täitma kohustusi kolmandate isikute ees.
Menetluse edasine käik
24.Harju Maakohtu 26.11.2018 määrusega jäeti 11.11.2018 määruskaebuse tagamise avaldus rahuldamata.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
27.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et keelduda tuleb ka hageja poolt 03.12.2017 esitatud alternatiivse kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest, kuivõrd hageja palub eeltoodud nõudega sisuliselt tuvastada, et tal on õigus keelduda jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud summade tasumisest. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja oleks pidanud esitama oma sellekohased vastuväited selleks ettenähtud menetlustes. Seega ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
28.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et käesolev õigussuhe on tavapärasest keerukam ning tingiks seetõttu hagi menetlusse võtmise. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei hinda kohus tõendeid ega lahenda asja sisuliselt, vaid lähtub hagiavalduses esitatust. Maakohus ongi asja lahendi tegemisel lähtunud hageja poolt esitatud asjaoludest, kuivõrd hageja on ise viidanud, et pooltevahelise üürilepingu täitmise ja ülesütlemisega seonduvad nõuded on juba lahendatud jõustunud kohtulahenditega.
29.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
30.Hagejale on 26.11.2018 määrusega antud menetlusabi ning vabastatud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.