lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-8698/43

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-8698/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1948
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 11Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiVÕS § 186 lg 1Võlasuhte lõppemise alusedORAS § 18 lg 1Tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga ja vastutus selle vara säilimise eestTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 89 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-8698/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.11.20172-17-8698/67Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.03.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-8698

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Kohtuasi

XX hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vastu 168 637,09 euro tasumisest keeldumise õiguse tuvastamiseks Harju Maakohtu 06.03.2018 määrus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik

XX määruskaebus Hageja/määruskaebuse

XXXXXXXXXXX)

Kirjalik menetlus

esitaja:

XX

(isikukood

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 06.03.2018 määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.03.12.2017 alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude osas saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
4.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse lõpplahendi tegemisel. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse eelnev käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi
TsÜS § 86 lg 2Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
TsÜS § 89 lg 1Näilik tehing
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisus
1.XX (hageja) esitas 04.06.2017 Pärnu Maakohtule hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (kostja) vastu, paludes tuvastada 26.05.2004 sõlmitud üürilepingu nr 93 vastuolu omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 18 lg-ga 2 ja selle tühisuse (I nõue), 1(6)

tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro suuruse nõude tasumisest (II nõue) ja kohustada kostjat tagastama hagejale üürilepingu alusel tasutud 37 232,37 eurot (III nõue). Pärnu Maakohus saatis asja 06.06.2017 määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule.

2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 26.05.2004 üürilepingu nr 93 tähtajaga kuni 31.10.2024, mille kohaselt kohustus hageja üürnikuna renoveerima üürile antud Neitsitorni ruumid, kasutama neid kohviku- ja näituseruumidena ning tasuma kostjale igakuiselt üüri. Hageja väidetel oli üürileping tühine vastuolu tõttu ORAS §-ga 18. Kokku tasus hageja kostjale ajavahemikus 15.04.2004–12.02.2006 üüri 37 232,37 eurot. Kostja esitas 06.03.2006 hageja vastu hagi üürivõla 19 752,58 euro väljamõistmiseks ning üüritud ruumide vabastamiseks ja kostjale üleandmiseks (tsiviilasi nr 2-06-4696). Maakohus rahuldas hagi 02.07.2007 tagaseljaotsusega. Üürivõlg ja väljatõstmiskulud 246,43 eurot on sundtäitmisel (täiteasjad nr 014/2007/1189 ja 014/2007/1190). Kostja esitas 20.02.2008 hageja vastu hagi kahjuhüvitisena 130 664,20 euro väljamõistmiseks seoses üürile antud ruumide üleandmisega viivitamisega perioodil 06.03.2006–09.12.2007 (tsiviilasi nr 2-08-6387). Kohus rahuldas hagi 09.09.2008 tagaseljaotsusega. Nõue kokku koos menetluskuludega summas 134 326,02 eurot on sundtäitmisel (täiteasi nr 008/2008/11509).
3.26.09.2017 määrusega keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja nõudeid üürilepingu tühisuse tuvastamiseks (nõue I) ja 37 232,37 euro tagastamiseks (nõue III) menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Määruse kohaselt ei ole hagiga võimalik üürilepingu tühisuse tuvastamist saavutada. Hagejal ei saa olla õigustatud huvi üürilepingu tühisuse tuvastamiseks ORAS § 18 lg 1 alusel, kuna hagiavaldusest ei nähtu, et üürilepingu objekt oleks võõrandatud või seda asjaõigustega koormatud. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. 20.11.2017 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 26.09.2017 määruse muutmata. Hageja nõude tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro suuruse nõude tasumisest (II nõue) saatis ringkonnakohus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna selle nõude osas ei keeldunud maakohus 26.09.2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Riigikohus keeldus 17.01.2018 määrusega hageja määruskaebust menetlusse võtmast.
4.Hageja täpsustas 03.12.2017 hagiavaldust. Hageja selgitas, et jõustunud kohtulahenditega ei ole välistatud hageja nõue tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro suuruse nõude tasumisest (II nõude). Hageja taotles II nõude läbivaatamisel tuvastada 26.05.2004 sõlmitud üürilepingu nr 93 tühisus seoses üürilepingu vastuoluga VÕS §-ga 271 ja § 276 lg-ga 1. Alternatiivselt palus hageja tuvastada üürilepingu nr 93 p-de 2.1 ja 3.1.1 ning 3.1.2 tühisuse VÕS § 42 lg 1 alusel, kuna p-s 2.1 nimetatud üürniku üüri maksmise kohustus ja p-des 3.1.1 ja 3.1.2 sätestatud üürniku renoveerimiskohustus ilma üürile antud mitteeluruumide kasutamisvõimaluseta majandustegevuseks on ebamõistlik. Alternatiivselt palus hageja tunnistada üürilepingu nr 93 tühiseks TsÜS § 89 lg 1 alusel kui näiliku, kuna üürnikul oli üüri maksmise kohustus, kuid üürileandjal puudus kohustus anda ruumid üürniku kasutusse majandustegevuseks. Üürilepingu tühisuse tuvastamisel palus 2(6)

hageja kohustada kostjat tagastama hageja poolt kostjale ajavahemikus 15.04.2004– 12.02.2006 tasutud üür 37 232,37 eurot ja tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 168 637,09 euro suurust nõuet. Lisaks leidis hageja, et VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel on tal õigus keelduda kostja nõude 168 637,09 euro täitmisest, kuna võlgnevus kostja ees on lõppenud seoses üürilepingu tühisusega.

5.Alternatiivselt, kui hageja ei saa taotleda üürilepingu nr 93 tühisuse tuvastamist, taotles hageja kostjalt kahju hüvitamist. Üürileantud äriruumide kasutamisvõimaluse puudumise, ruumide üürilepingus kokkulepitud kasutusotstarbele mittevastavuse, kasutusloa ja ohutuks ekspluateerimiseks vajaliku automaatse sprinklersüsteemi puudumise ning üürileantud ruumide üürilepingu p-s 2.10 sätestatud sihtotstarbele mittevastavuse tõttu on tekkinud hagejale kahju. Kuna üürilepingu nr 93 p-des 3.1.1 ning 3.1.2 kokkulepitud üürniku kohustuste täitmine osutus võimatuks, palus hageja määrata kahju hüvitise summas 205 869,46 eurot, mille moodustab tasutud üür 37 232,37 eurot ja üürile antud ruumide vabastamisega viivitamise eest nõutu koos täitmiskuludega 168 637,09 eurot. Hageja palus tasaarvestada väljamõistetud hüvitis 168 637,09 euro osas VÕS § 197 lg 1 alusel kostja nõudega hageja vastu 168 637,09 euro saamiseks ja tunnustada VÕS § 186 lg 1 p 2 alusel hageja õigust keelduda kostja nõude 168 637,09 euro täitmisest. Esimese astme kohtu 06.03.2018 määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus keeldus 06.03.2018 määrusega hageja nõude tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro suuruse nõude tasumisest menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohtu hinnangul on hageja esitatud alternatiivsed nõuded perspektiivitud. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mille korral saaks tehingut pidada tühiseks. Lisaks on hageja ja kostja vahelised üürilepinguga seotud vaidlused lahendatud jõustunud kohtuotsustega tsiviilasjades nr 2-06-4696, nr 2-08-6387 (maakohtu otsuses ekslikult 2-09-6387) ja nr 2-15-1054. Kohus ei saa ümber hinnata jõustunud kohtulahendites tuvastatud asjaolusid. Tuvastusnõude esitamiseks puudus hagejal õigustatud huvi. Hageja nõuete eesmärgiks on tuvastada, et kohtuotsustest tulenevaid nõudeid ei eksisteeri.
8.Harju Maakohus on 26.01.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1054 keeldunud hageja hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 014/2007/1189, 014/2007/1190 ja 008/2008/11509 menetlusse võtmast. Nimetatud määruses asus kohus seisukohale, et hageja eesmärk on vabaneda kostjaga seotud üürilepingust tulenevatest nõuetest, mille kohta on täitedokumentideks jõustunud kohtulahendid. Hageja vastuväide ühiselt kõigile vaidlustatud sundtäitmistele seisnebki üürilepingust tuleneva nõude olemasolu eitamises. Hageja väidetel pole sissenõudjal õigust nõuda aadressil Lühike jalg 9a/Lossi plats 11 ehitiste üürileandmise eest tasu, sest nimetatud kinnisasja üürileandmine kostja poolt oli vastuolus seadusega, samuti käsitlenud asja üleandmata jätmisega seonduvaid asjaolusid ja leidnud, et sellest tulenevalt puudus poolte vahel võlasuhe. Selline vastuväide ei ole TMS § 221 lg-st 11 tulenevalt lubatav ning hageja eesmärki tunnistada sundtäitmised lubamatuks pole võimalik saavutada. Riigikohus on 3(6)

02.09.2015.a määrusega jätnud menetlusse võtmata hageja teistmisavalduse Harju Maakohtu 02.07.2015.a tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-06-4696.

9.Maakohtu arvates hagejal puudus tuvastusnõude esitamiseks vajalik õigustatud huvi, mistõttu hagiga taotletavat eesmärki ei olnud võimalik saavutada. Määruskaebus ja selle põhjendused
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule läbivaatamiseks.
11.Hagi tuleks menetlusse võtta, kuna tegemist on tavalisest keerukama õigussuhtega ja menetlusse võtmise otsustamisel ei ole võimalik hagi aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada, tõendeid uurida ning asja sisuliselt lahendada.
12.Põhi- ja alternatiivnõuded ei ole perspektiivitud. Üürileping nr 93 on TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja § 87 ning § 92 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt kehtetu, kuna üürileandja rikkus üürilepingu sõlmimisel hea usu põhimõtet ja teavitamiskohustust, jättes teavitamata, et varale on esitatud restitutsiooni nõue, puudub omandireformi õigustatud subjekti notariaalne nõusolek üürile antud hoone ümberehitamiseks ja Vabariigi Valitsuse luba kavandatud ehitustegevuseks.
13.Hageja ei esitanud TMS § 221 lg 11 alusel vastuväiteid jõustunud kohtuotsustele, vaid taotles VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel tuvastada tema õigus keelduda kostja nõude täitmisest või alternatiivselt nõuda VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ning § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel kahju hüvitamist ning VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 1 alusel väljamõistetud hüvitis tasaarvestada kostja nõuetega hageja vastu.
14.Kahjunõue ja tasaarvestusnõue ei saa üürilepingu kehtivuse korral olla perspektiivitud. Maakohus jättis need nõuded põhjendamatult läbi vaatamata.
15.Hagejal on põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks, kuna tuvastusnõude lahendamine aitab kaasa hageja põhiõiguste realiseerimisele, s.o omandi vabale valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele ning seega tagab ka hagejale püsiva ettevõtlustegevuse ning aitab asuda täitma kohustusi kolmandate isikute ees. Menetluse edasine käik
16.28.03.2018 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, kuid määruskaebus tuleb sellele vaatamata rahuldada osaliselt.
18.Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et puudub alus hageja nõude tuvastada hageja õigus keelduda kostjale 168 637,09 euro suuruse nõude tasumisest menetlusse võtmiseks tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p-st 2. Eeltoodud osas kolleegium TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi ei korda. Kolleegium leiab, et tegemist ei olnud keeruka õigussuhtega, mis 4(6)

tingiks hageja nõuete menetlusse võtmise. See, et hageja esitab jätkuvalt uusi õiguslikke hinnanguid üürilepingu tühisuse kohta, ei tähenda, et tegemist oleks sisult keeruka vaidlusega.

19.Määruskaebuse lahendamisel lähtub kolleegium maakohtu määruse resolutsioonist, mille kohaselt on maakohus keeldunud hageja nõude 168 637,09 euro tasumisest keeldumise õiguse tuvastamiseks menetlusse võtmisest. 03.12.2017 hagi täiendustes esitatud alternatiivse kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmist või menetlusse võtmisest keeldumist maakohus ei ole vaidlustatud määrusega otsustanud.
20.TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi ja lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduks, et poolte vahel oleks vaidlus täitedokumentidest (kohtuotsustest) hagejale tulenevate kohustuste üle. Pooltevahelise üürilepingu täitmisest, ülesütlemisest ja üüritud ruumide kostjale üleandmisega viivitamisest tulenevad vaidlused on lahendatud jõustunud kohtulahenditega. Hageja poolt viidatud VÕS §-st 271 ja § 276 lg-st 1 ei tulene üürilepingu tühisuse aluseid ja tegemist on normidega, millest tulenevad üürilepingu poolte üldised kohustused ja üürilepingu mõiste. Viide üürilepingu p-de 2.1, 3.1.1 ja 3.1.2 tühisusele VÕS § 42 lg 1 järgi ei anna samuti alust teha järeldust hageja üürilepingust tulenevate kohustuste puudumise kohta, kuna üürilepingu täitmise üle toimunud vaidluse käigus pidi kohus hindama ka üürilepingu tüüptingimuste kehtivust. See, et hageja arvamuse kohaselt olid üürilepingu poolte kohustused ebavõrdsed, ei tähenda, et tegemist oleks olnud TsMS § 89 lg 1 järgi näiliku tehinguga.
21.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et TsMS § 371 lg 2 p‐de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Samas vaidlustatud määruses ei ole maakohus tõendeid hinnanud, vaid lähtunud hageja poolt esitatud asjaoludest. Hageja on ise esile toonud, et kostja 168 637,09 euro suurune nõue, mille tasumisest keeldumise õigust palus hageja tuvastada, tulenes tsiviilasjas nr 2-08-6387 tehtud jõustunud otsusest, mille täitmiseks on kostja alustanud täitemenetlust. Eelviidatud kohtuotsusega ja kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-4696 lahendati pooltevahelise üürilepingu täitmise ja ülesütlemisega seonduvad nõuded, s.t nõuded, mis tulenesid kehtivast üürilepingust. Hageja on esitatud hagiga sisuliselt soovinud seda, et hagi menetlemisel avatakse uuesti jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus. Jõustunud kohtulahendi alusel sundtäitmise vältimiseks on kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi. Tuvastusnõude esitamisega ei ole üldreeglina võimalik vabaneda jõustunud kohtuotsusest tulenevast nõudest.
22.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole otsustanud edasikaevatud määruses alternatiivselt 03.12.2017 menetlusdokumendis esitatud kahju hüvitamise nõude ja sellega seonduvalt tasaarvestuse menetlusse võtmise küsimust. 5(6)

Otsustust selle nõude menetlusse võtmise või sellest keeldumise üle ei nähtu maakohtu määruse resolutsioonist, samuti ei ole seda põhjendustes käsitletud. Seega eeltoodud nõude osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise või sellest keeldumise otsustamiseks. Määruskaebus on selles osas põhjendatud.

23.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse maakohtus lõpplahendi tegemisel.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja