Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

A M (avaldaja) esitas 14.11.2018 kohtule avalduse N M ́i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad pärandaja kohustused pärandvara väärtust. Pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks. 20.11.2018 nimetas kohus ajutise pankrotihalduri (ajutine haldur) ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutine haldur esitas 08.02.2019 aruande. Ajutine haldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt realiseeritav pärandvara puudub, kuid pärandvaral lasuvaid kohustusi on vähemalt 8520,33 eurot. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse aja ja põhjuste väljaselgitamine pärandaja surma tõttu raskendatud. Pärandaja suhtes on käimas üks täitemenetlus, mis on algatatud 2017.a. lõpus. Pärandaja suhtes on lõpetatud 19 täitemenetlust. Kättesaadava teabe kohaselt võib järeldada, et pärandajal olid mõningased makseraskused juba tema eluajal, kuid püsiv maksejõuetus kujunes välja peale tema surma. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5). Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks pärandaja hooletu finantskäitumine. Pärandaja ei ole arvestanud enda majandusliku olukorraga ning jätnud tasumata teenuste eest xxx AS-ile, xxx AS-ile. 18.02.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Avaldaja ja puudutatud isik olid aruandega nõus. Kohus määras 04.03.2019 kohtumäärusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot hiljemalt 18.03.2019 ning avaldas 04.03.2019 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt realiseeritav pärandvara puudub, kuid pärandvaral lasuvaid kohustusi on vähemalt 8520,33 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 900 eurot (lisandub käibemaks 180 eurot). Avaldaja ja puudutatud isik ajutise halduri tasule ja kulutuste hüvitisele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub tasu määrata 10 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 900 eurot (lisandub käibemaks 180 eurot). Kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, palus ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot hüvitada riigi vahenditest halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a XXX Swedbank AS) kasuks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu hüvitise summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, välja riigi vahenditest. Tasu maksta välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.