Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohtuotsusega AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp ́i kasuks välja DirectCom OÜ-lt 89 685,31 eurot (kohtuotsus jõustus 29.05.2018. a). Nimetatud kohtuotsuse alusel on pankrotihaldur 05.06.2018. a esitanud täitmisavalduse, mille alusel on kohtutäitur E V alustanud 08.06.2018. a täitemenetluse, täitemenetluse ajal on võlgnikul senini täitmata 65 666,33 euro suurune kohustus. Avaldaja palub kohtul võtta menetlusse DirectCom OÜ pankrotiavaldus ja nimetada ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja DirectCom OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik avaldab, et käesolev tsiviilasi on seotud kriminaalasjaga nr 1-19-705. Kriminaalasja süüdistuses on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse liikmed maksid Võlgniku juhatuse liikmele (I K) altkäemaksu volikirja vormistamiseks I Gi nimele. Selle volikirja alusel loovutas I G Võlgnikule kuuluvaid nõudeid summas vähemalt 4 600 000.- €. Nõuded loovutati ilma vastusoorituseta OÜ-le G (registrikood xxx). Süüdistuse kohaselt viimatinimetatud ühingu kaudu tegutsesid kuritegeliku ühenduse liikmed (H H, P G, A V, V S jt). Samuti sai I Ki poolt antud ülalmainitud volikirjast tulenevalt OÜ G võimaluse esitada 03.01.2017 Harju Maakohtule avalduse astumaks menetlusse tsiviilasjas nr 2-16-13120 hageja OÜ DirectCom õigusjärglasena ning esitada avalduse hagist loobumiseks. Võlgnikul on plaanis esitada tsiviilhagi kuritegeliku ühenduse liikmete ja äriühingute vastu, kelle kasuks Võlgniku vara pöörati. Käesolev pankrotiavaldus on vahend sellise hagi esitamise takistamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada DirectCom OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on Harju Maakohtu 16.02.2018. a otsus, millega kohus mõistis DirectCom OÜ-lt AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp ́i kasuks välja 89 685,31 eurot. Võlgnik kohtuotsust ei täitnud. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõikide kohustuste täitmiseks. Täiteasja menetlev kohtutäitur on avaldanud, et nõude jääk on 65 666,33 eurot. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 10 397,29 eurot, s.o. arvelduskonto jääk. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 66 821,94 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2017. a aastaks, mil võlgnik ei suutnud kohustusi täita ning võlgniku suhtes toimunud täitemenetlustes ei õnnestunud esitatud nõudeid täita. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike

koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige T K, ja endised juhatuse liikmed H H ja I K pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal, ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ja pankrotikuritegu (KarS § 3841võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja KarS § 385 - vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses). Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on raskendatud maksejõuetuse põhjuste ning tekkimise aja väljaselgitamine. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liikmed jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgniku majandusaasta aruanded on alates 2016. a registripidajale esitamata. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et arvelduskontolt on välja võetud suures mahus sularaha, samuti teostatud mitmeid ettevõtlusega mitteseotud makseid, sh on tasutud kolmandate isikute kohustusi. Juhatuse liikmete selline tegevus vastab kohtu hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatule, mille järgi füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente, kuuluvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused tuvastamisele pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige T K ja endised juhatuse liikmed H H ja I K asunud täitma oma kohustusi pankrotimenetluses ning takistavad PankrS § 85 ja 87 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab T K’i, H H’i ja I K’i andma haldurile üle võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 alusel kohustatud T K, H H ja I K.

Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 18 töötunni eest kokku summas 1 944 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 944 eurot ja tehtud kulutuste eest 54 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 900 eurot (sh riigilõiv 300 eurot). Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab võlausaldaja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Võlausaldaja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja põhjendatud menetluskulud summas 900 eurot. Võlausaldaja poolt tasutud deposiidi kohus tagastab võlausaldajale. Võlausaldaja on palunud menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Riigikohus on lahendis 3-2-123-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata võlausaldaja poolt TsMS § 177 lg 4 alusel esitatud menetluskuludelt viiviste väljamõistmise taotlus. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.