Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Võlgnik Different Timber OÜ (likvideerimisel) esitas esitas 06.02.2019 kohtule pankrotiavalduse ja 12.02.2019 pankrotiavalduse täpsustuse. Võlgnik palub algatada enda pankrotimenetluse ja nimetada ajutise pankrotihalduri ning kuulutada välja võlgniku pankroti. 14.02.2019 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt oli kuni pankrotimenetluse algatamiseni võlgniku suhtes kohtu poolt algatatud likvideerimismenetlus, mille vältel puudus võlgnikul majandustegevus. Võlgnikul puudub personal ning muud kehtivad lepingud. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused 2011. aastal. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ning rahalisi kohustusi on kokku 5 000 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamise võimalused puuduvad. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 885 eurot, millele lisandub käibemaks 171 eurot, ning vajalike kulutuste hüvitiseks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot. 08.03.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik teatas, et jääb pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Ajutise halduri tasu osas võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Kohus on teinud 08.03.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 19.03.2019. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 5 000 euro ulatuses. Võlgnikul majandustegevus puudub ning halduri hinnangul puuduvad ka võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 885 eurot, millele lisandub käibemaks 171 eurot, ning vajalike kulutuste hüvitiseks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot. Võlgnik tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 885 eurot, millele lisandub käibemaks 171 eurot, ning vajalike kulutuste hüvitiseks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks 79,40 eurot), kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest ning ülejäänud tuleb jätta võlgniku kanda. Tasu maksta välja Business Law Firm OÜ arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus jätab dokumendid võlgniku likvideerija K R-P hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.