Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg (e-post: XXX); Kostja: T. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
28. mai 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks 2 069 (kaks tuhat kuuskümmend üheksa) eurot ja 80 senti (sh 1 260.11 eurot, mis koosneb lepingute xxxx ja xxxx alusel põhivõlast, intressist, haldustasust ja arvetest, viivis 809.69 eurot).
3.Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks lepingu nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 562.23 täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 562.23 eurot.
4.Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks lepingu nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 493.51 eurot täieliku tasumiseni määraga 39.99% aastas, kuid mitte rohkem kui 493.51 eurot.
1 (6)
2-25-6180
5.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks menetluskulud 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot (so riigilõiv 350 eurot ja menetluskulud kokku 130 eurot).
6.Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (480 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 23.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse T. R. vastu 1 260.11 eurot tagastamata krediidisumma, 809.69 eurot viivise ning edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS (edaspidi hageja) ja T. R. (edaspidi kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: (i) 26.11.2020 nr xxxx, (ii) 23.06.2021 nr xxxx (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud). Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 26.11.2020 summas 500.00 eurot (summa 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks – lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1); 2) 23.06.2021 summas 500 eurot (summa 31 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu nr xxxx krediidi kogukulumäär on 61.25% (vt eritingimused, p 1.23), samas kui laenu väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määr 20,52%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 27.05.2022. a osamakse summas 18,35 eurot, 27.06.2022. a osamakse summas 18,35 eurot, 27.07.2022. a osamakse summas 18,35 eurot ja 26.08.2022. a osamakse summas 18,35 eurot. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 29.08.2022 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.
2 (6)
2-25-6180
2.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega tuleb kostjal tagastada lepingu nr xxxx alusel nii krediit (põhisumma 493.51 eurot), kui sellelt arvestatav intress, mis vastavalt lepingu eritingimuste punktile nr 1.20 on 39.99% aastas. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1.21. ka haldustasu 4% laenusummast aastas. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatav intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 22.35 eurot kuus. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved kokku summas 127.90 eurot (lisateenused, sissenõudmiskulud ja/või maksehäire avaldamise kulud). Vastavalt VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusel võlausaldajal nõuda tarbijal võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja summas kuni 5 eurot.
3.Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 29.08.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles, mistõttu muutus VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 3 kohaselt nõue terves ulatuses sissenõutavaks, VÕS § 416 lg 3 sätestatud piiranguga, mille kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega saab hageja nõuda kogu krediidisumma, kuni lepingu kehtivuseni sissenõutavaks muutunud intressi ja viivise tasumist. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue summas 493,51 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 72,93 eurot; (iii) tasumata arved 127.90 eurot ja (iv) haldustasu 3,54 eurot, kokku 697.88 eurot. Nimetatud summad on tasumata käesoleva ajani.
4.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja lepingu üldtingimuste punktidele nr 9.1 ning 1.20 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seega lepingujärgses määras ja hageja viivisenõue on 662.11 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt viisis 39.99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Kostja on tasunud laenulepingu nr xxxx alusel laenumakseid kokku summas 187.89 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 562.23 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 147.58 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest.
6.VÕS §4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 23) selgitanud, et võlgnevuse tekkimisest ei saa iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja 3 (6)
2-25-6180 andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 2.1.8. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted2 ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel) 1 500 eurot (neto). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe).
7.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista 1 260.11 eurot, viivis 809.69 eurot ja viivis lepingu nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 562.23 täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja lepingu nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 493.51 eurot täieliku tasumiseni 39.99% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 480 eurot, so riigilõiv 350 eurot, hagiavalduse esitamine 100 eurot ja kohtumäärusega tutvumine, täiendava tõendi esitamine ning menetluskulude nimekirja saatmine 30 eurot.
8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
9.Viru Maakohus jättis 25.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) hagiavalduse punktis 2.1.8. nimetatud kostja pangakontode väljavõtete esitamiseks; 2) hagi esitamise seisuga menetluskulude nimekirja esitamiseks, 7 päeva määruse kättesaamisest.
10.Hageja kõrvaldas 06.05.2025 puudused.
MENETLUSE KÄIK
4 (6)
2-25-6180
11.Viru Maakohus võttis 07.05.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on kohtudokumendid KÄPO vahendusel kätte toimetatud 07.05.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
13.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Bondora AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
14.Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 2 069.80 eurot ulatuses (sh 1 260.11 eurot, mis koosneb lepingute xxxx ja xxxx alusel põhivõlast, intressist, haldustasust ja arvetest, viivis 809.69 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis lepingu nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 562.23 täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 562.23 eurot, ning lepingu nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 493.51 eurot täieliku tasumiseni 39.99% aastas, kuid mitte rohkem kui 493.51 eurot.
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja õigusabikulud, kokku 130 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja on nimetanud menetluskuludena hagi esitamist summas 100 eurot ja kohtumäärusega 5 (6)
2-25-6180 tutvumist, kohtule täiendava tõendi esitamist ja kohtule menetluskulude nimekirja koostamist ja saatmist summas 30 eurot (20 minutit, hageja esindaja tunnitasu 90 eurot). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu mõistliku suurusega ja nimetatud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 23.04.2025 summas 350 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud kokku 130 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.