Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2019, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-14220
Tsiviilasi
V K’i taotlus Ukraina Zakarpatia oblasti Užgorodski linnarajooni kohtu 08.11.2017 otsuse tsiviilasjas 308/6119/15ц tunnustamiseks ja täitmisele lubamiseks Y K’i suhtes
Menetlustoiming
Otsuse tunnustamine ja täitmisele lubamine
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (sissenõudja): esindajad V K, sünd xxxx, elukoht: xxxx Puudutatud isik (võlgnik): Y K, sünd. xxxx, isikukood xxxx, elukoht: xxx, Eesti, e-post: xxxx. Resolutsioon
1.Taotlus rahuldada.
2.Tunnustada Ukraina Zakarpatia oblasti Užgorodski linnarajooni kohtu 08.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 308/6119/15-ц kostja (võlgniku) Y K suhtes ja tunnistada see Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks.
3.Jätta kõik taotluse lahendamisega seatud menetluskulud avaldaja V K’i kanda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
5.Saata jõustunud kohtumäärus koos venekeelse tõlkega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile Ukraina Justiitsministeeriumi kaudu avaldajale V K’ile edastamiseks.
6.Pärast kohtumääruse jõustumist võib avaldaja V K esitada täidetavaks tunnustatud kohtuotsuse koos käesoleva kohtumäärusega Eesti Vabariigi kohtutäiturile täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad sissenõudja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest. (TsMS § 625 lg 2). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.
ASJAOLUD
1.24.09.2018 edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Viru Maakohtule Ukraina Justiitsministeeriumi kaudu saadetud V K’i taotluse Ukraina Zakarpatia oblasti Užgorodski linnarajooni kohtu 08.11.2017 otsuse nr 308/6119/15-ц Eesti Vabariigi territooriumil tunnustamiseks ja täitmisele lubamiseks Y K’i suhtes. Nimetatud otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt Y K’ilt hageja V K’i ülalpidamiseks tema õppimise perioodil igakuiselt 1⁄4 osas igasugusest sissetulekust alates hagi kohtusse esitamisest 28.05.2015 kuni õpingute lõppemiseni- 30.06.2018, kuid mitte kauem kuni V Ki 23-aastaseks saamiseni. Samuti mõisteti kostjalt riigi kasuks välja kohtukulud 243,60 ukraina grivnat.
2.Viru Maakohtu 16.10.2018 kohtumäärusega võeti saabunud taotlus menetlusse, saadeti taotlus koos lisadega puudutatud isikule ja anti talle tähtaeg taotlusele kirjaliku arvamuse/seisukoha esitamiseks. Kohus teatas puudutatud isikule, et lahendab asja kirjalikus menetluses, kui puudutatud isik ei esita taotlust asja istungil arutamiseks.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
3.Puudutatud isik sai taotluse koos lisadega kätte 28.01.2019 isiklikult puudutatud isiku elukohas xxxx.
4.18.02.2019 esitas puudutatud isik seisukoha esitatud taotlusele. Vastuse kohaselt puuduvad puudutatud isikul vastuväited välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamisele. Puudutatud isik leiab, et poja toetamine õpingute ajal on vajalik, mistõttu puudutatud isik on avaldajale avaldanud, et on nõus avaldajat vabatahtlikult toetama rahaliselt kuni tema õpingute lõppemiseni, s.o. kuni 23aastaseks saamiseni. Puudutatud isik on korduvalt palunud avaldajalt ja avaldaja seaduslikult esindajalt edastada talle pangakonto number, millele oleks võimalik teha ülekannet. Avaldaja seaduslik esindaja on sellest keeldunud ning kuni käesoleva ajani pole talle seda edastatud. Puudutatud isik maksis avaldajale elatist eelneval perioodil läbi kohtutäituri Kersti Vilbo ning seda samadel põhjustel, et talle keelduti pangakonto numbrit edastamast, millega kaasnesid täiendavad kulud täitemenetlusele. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt edastatud Ukraina Taga-Karpaatia oblasti Užgorodi linna linna- ja rajoonikohtu 08.11.2017 jõustunud (21.11.2017) kohtuotsusega edastati puudutatud isikule avaldaja avaldus, mis kannab 04.07.2018 kuupäeva, millega avaldaja palus väljamõistetud summa kanda tema posti aadressile Ukrainas. Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ka peale kohtuotsuse jõustumist 21.11.2017 kuni käesoleva ajani ei olnud puudutatud isikul võimalik eelnimetatud kohtuotsust reaalselt täita eelpool nimetatud põhjusel. Puudutatud isik lisab oma pangakonto väljavõtte ning sissetulekute arvestuse. Samuti makse ülekande dokumendid, millega kinnitab, et on kogu elatise võlgnevuse avaldajale tasunud. Puudutatud isik kinnitab, et tal puuduvad mistahes võlgnevused avaldaja ees. Puudutatud isik palub kohtu abi, millega kohustada avaldajat edastama puudutatud isikule pangakonto number, et saaks täita välisriigi kohtulahendist tulenevalt igakuise elatise maksekohustust, selleks vältida liigseid täitemenetluse ja postikulusid ülekannete tegemiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud avaldaja taotluse ja puudutatud isiku seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Avaldaja nõudeks on Ukraina Zakarpatia oblasti Užgorodski linnarajooni kohtu 08.11.2017 otsuse tsiviilasjas nr 308/6119/15-ц tunnustamine ja otsuse Eesti Vabariigi territooriumil täitmisele pööramise lubamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 alusel on välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.
7.TsMS § 621 alusel kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 620 lg 2 sätestab, et välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis.
8.Ukrainas tehtud kohtulahendite tunnustamist Eesti Vabariigi territooriumil reguleerib Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi leping), mille artikkel 40 punkti 1 järgi lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Sama lepingu artikkel 41 punkti 4 alusel tuleb täitmise loa taotlusele lisada: 1) kohtu poolt tõestatud otsuse ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest nähtub, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või üks kord kätte antud kohtukutse; 3) käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked. Taotlusele lisatud Užgorodski linnarajooni kohtu 15.05.2018 tõendi kohaselt kohtulahend, mille tunnustamiseks on kohtule taotlus esitatud, jõustus 21.11.2017 ja kuulub täitmisele. Kohus kinnitab, et Ukraina territooriumil otsust täidetud ei ole (tlk 18). Taotleja on lisanud taotlusele notar Vassili Dubõs poolt tõestatud kohtuotsuse ja kohtu kinnituste venekeelsed tõlked (tlk 8 – 14, 16, 18, 20). Seega avaldaja taotlus vastab lepingu artikli 41 punktis 4 ning artikli 5 punktides 1 ja 2 sätestatud keele (vene keel) ja vormi nõuetele, mistõttu puudub alus otsuse tunnustamisest keeldumiseks.
9.Kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest keeldumise õiguslikud alused on sätestatud sama lepingu artiklis 43, mille kohaselt kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisele lubamisest võib keelduda: 1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volinikule ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) kui sellessamas õigusvaidluses samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem langetatud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem algatanud menetluse antud asjas; 3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, neil juhtudel aga, mida ei ole ette nähtud käesolevas lepingus, selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Artiklis 43 sätestatud vastuväiteid kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest keeldumiseks kostja esitanud ei ole. Užgorodski linnarajooni kohtu 15.05.2018 tõendi kohaselt oli kostja õigeaegselt ja nõutaval viisil informeeritud tsiviilasja arutamise ajast ja kohast kostja volitatud esindaja kaudu (tlk 19-20).
10.Puudutatud isiku selgitused, et tal puuduvad mistahes võlgnevused avaldaja ees ja etteheide, et avaldaja ei avalda talle lahendi vabatahtlikuks täitmiseks pangakonto numbrit, ei ole otsuse tunnustamisest keeldumise aluseks. Ilmselgelt võimaldavad kohtulahendi kiiremat ja lihtsamat
täitmist avaldaja pangakonto andmed, mistõttu on andmete avaldamine eelkõige avaldaja enda huvides, kuid käesolevas menetluses ei ole kohtul pädevust avaldajale korraldusi anda. Samuti ei ole otsuse tunnustamisest keeldumises aluseks asjaolu, et puudutatud isik on siiani oma elatisekohustust täitnud. Kuivõrd lahendist tulenevalt on elatise maksmise kohustus kuni avaldaja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui avaldaja 23-aastaseks saamiseni, siis võib avaldaja omada ka edaspidi õiguslikku huvi, et Ukrainas tehtud kohtuotsus oleks Eesti Vabariigis tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud.
11.Kuna esinevad kõik välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnustamise eeldused, arvestades, et TsMS § 620 lg 1 punktides 1-6 sätestatud välisriigi kohtulahendi tunnustamist välistavate asjaolude esinemist ei ole tuvastatud, siis kohus rahuldab taotluse. TsMS § 625 lg 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Menetluskulud
12.TsMS § 172 lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse või hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et avalduse lahendamine on avaldaja huvides ja TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavaid kulusid ei ole asjas tekkinud, seega avaldaja kanda jäävad üksnes tema enda võimalikud kulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.