Viimsi arenduse OÜ hagi OÜ R-Play (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani ja Hüpoteeklaen AS vastu Viimsi arenduse OÜ nõude tunnustamiseks OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.08.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viimsi arenduse OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Viimsi arenduse OÜ (registrikood 14102164), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaadi abi Liisi Kents Kostja 1: OÜ R-Play (pankrotis, registrikood 10940514) pankrotihaldur Andres Tootsman Kostja 2: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit Palmiste ja vandeadvokaadi abi Stig Hendrikson
Istungi toimumise aeg
13.02.2019
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik ja kostja 2 esindaja vandeadvokaadi abi Stig Hendrikson
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.08.2018 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Viimsi arenduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud kuuluvad jaotamisele tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-5316 Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Viimsi arenduse OÜ (hageja) esitas hagi R-Play OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani (kostja 1) ja Hüpoteeklaen AS (kostja 2) vastu nõude tunnustamiseks OÜ R-Play (pankrotis, menetluses võlgnik) pankrotimenetluses summas 1 661 640 eurot.
2.Võlgniku pankrot kuulutati välja 12.12.2017. Hageja esitas 04.01.2018 pankrotihaldurile nõudeavalduse koos nõuet tõendavate dokumentidega, mille kohaselt oli hagejal võlgniku vastu nõue 1 661 640 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul 13.03.2018 vaidlesid nõudele vastu kostjad.
3.Hageja nõude aluseks olid järgmised asjaolud. 30.03.2017 sõlmiti NN kui müüja ja võlgniku kui ostja vahel notariaalselt tõestatud korteriomandite võlaõiguslik müügileping (leping) ja eelmärke kinnistamise avaldus, mille kohaselt võlgnik kohustus ostma ning NN kohustus müüma Tallinnas ÜÜÜ asuva korteriomandi (registriosa nr ÜÜÜÜÜÜ) ning KKK asuva korteriomandi (registriosa nr KKKKKKKK) kokku hinnaga 392 000 eurot. 27.04.2017 loovutas NN lepingust ning eelmärke kinnistamise avaldusest tulenevad nõuded hagejale.
4.Müügilepingu p 3.4 järgi oli müüjal tasumisega viivitamisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,5% päevas tasumata summast, p 4.1 kohaselt kohustusid lepingu pooled sõlmima asjaõiguslepingu kahe nädala jooksul müügilepingu sõlmimisest ja p 4.4 järgi asjaõiguslepingu sõlmimisega viivitamisel pidi süüdi olev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5% päevas ning p-s 4.5 olid lepingupooled kokku leppinud, et kui asjaõiguslepingu sõlmimine viibis ostjast tulenevatel põhjustel üle kahe nädala, siis oli ostja kohustatud tasuma leppetrahvi 150 000 eurot iga rikkumise eest. Võlgnik ostuhinda ei tasunud ega asjaõiguslepingut võlgniku süül ei sõlmitud.
6.Hageja palus tunnustada võlgniku pankrotimenetluses nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud (II järgu) nõudena summas 1 661 640 eurot. Kostja 1 vastuväited
7.Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Hageja nõue on tühine, on kunstlikult loodud ja sellel puudub alus, viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult kõrge ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega, leppetrahv on tühine ning ebamõistlikult kõrge, nõude loovutajana ei ole NN käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja 2 vastuväited
9.Kostja 2 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10.Kostja 2 hinnangul oli NN poolt hagejale loovutatud nõue vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Nimelt oli NN hagejale loovutanud notariaalsest müügilepingust tuleneva nõude järgimata seadusest tulenevat vorminõuet. Loovutatud nõue oli kunstlikult loodud, millel puudub reaalne (õiguslik) alus. Müügilepingu rikkumise toimumise riisikot kandis müüja NN ise, kuna tehing tehti sisuliselt iseendaga, sest NN oli ka ostja R-Play OÜ (pankrotis) seaduslik esindaja. Kostja 2 hinnangul viitas loovutatud nõude fiktiivsusele ka ebamõistlikult kõrge viivisemäär. Müügilepingu p 3.4 kohaselt on müüjal tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivist 0,5% tasumata summast päevas (aastas ca 715 400 eurot). Tegemist on viivisemääraga, mis on ca 23 korda kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär. Leppetrahv on tühine ning ebamõistlikult kõrge. Lisaks leppetrahvi kehtetusele ning tehingu fiktiivsusele ei nähtunud hagiavaldusest, et hageja oleks enne võlgniku pankroti väljakuulutamist esitanud võlgniku vastu leppetrahvi nõude. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja 2 menetluskuludena kindlaks 875 eurot, millelt hagejal tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostjal 1 menetluskulud puudusid.
12.Poolte vahel puudus vaidlus järgmiste asjaolude üle: - 12.12.2017 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti, nimetades pankrotihalduriks Andres Tootsmani; - 04.01.2018 esitas hageja kostjale 1 nõudeavalduse, milles oli välja toodud, et hagejal on seisuga 12.12.2017 nõue võlgniku vastu kogusummas 1 661 640 eurot; - 13.03.2018 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek ning nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid kostja 1 ja kostja 2 hageja nõude täies ulatuses.
13.Maakohus luges need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
14.Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmisid NN ja võlgnik 30.03.2017 korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu. Lepingu koostas ja tõestas Tallinna notar Ragne Tehveri asendaja Kersti Paeveer. 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-5316
15.Kuigi NN ja võlgnik sõlmisid lepingu vabatahtlikult ja poolte vahel kokkulepitud tingimustel, selgitas maakohus, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole absoluutne, kuna lepingust tulenevate õiguste teostamisel ja ka kohustuste täitmisel tuleb silmas pidada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 ja VÕS § 6. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ja lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
16.Maakohtu hinnangul tegi NN tehingu sisuliselt iseendaga. NN võlgniku juhatuse liikmena müügilepingus sätestatud kohustusi ei täitnud. Maakohus nõustus kostjaga 2, et müügilepingu rikkumise toimumise riisikot kandis NN ise. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, millest nähtuks, mis põhjusel NN võlgniku juhatuse liikmena ei tasunud ostuhinda ega käinud notaris kinnistute asjaõiguslepinguid sõlmimas. Maakohus leidis, et NN oli oma õigusi kuritarvitanud ja käitus võlgniku suhtes halvas usus ning tekitas sellise tegevusega võlgnikule kahju. Seega oli NN kaotanud müügilepingust tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu, millest tulenevalt ei saanud ta ka vastavat nõuet hagejale loovutada, kuna loovutamise eelduseks on nõude olemasolu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
18.Maakohtu otsus on vastuoluline, üllatav ning põhjendamata.
19.Maakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et NN käitus võlgnikuga lepingut sõlmides halvas usus ja kuritarvitas oma õigusi. Maakohtu poolt väljatoodud asjaolud ei ole kehtiva õiguse kohaselt piisavad selleks, et asuda seisukohale, et NN on kaotanud igasugused müügilepingust tulenevad nõudeõigused võlgniku vastu.
20.Maakohus leidis, et leping on tühine, kuna NN kuritarvitas oma õigusi, käitus võlgniku suhtes halvas usus ja tekitas võlgnikule kahju. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et hea usu põhimõtte rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust.
21.Tsiviilasja õige ja seadusliku lahendamise seisukohalt ei omanud tähtsust maakohtu järeldus, et NN sõlmis tehingu sisuliselt iseendaga ning et müügilepingu rikkumise toimumise riisikot kandis NN ise. AÕS § 6 lg 2 sätestab selgelt, et juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele.
22.Ka viited NN poolt kahju tekitamisele võlgnikule ei ole asjakohased, kuna kahju tekitamise korral saab võlgnik kahju hüvitamise nõudega teha tasaarvestuse, mitte ei kaota võlausaldaja nõudeõigust hea usu põhimõtte väidetava vastasuse tõttu. Samas ei ole menetlusosalised esitanud maakohtule asjaolusid ega tõendeid, millest tulenevalt oleks kohus saanud asuda seisukohale, et NN poolt on reaalselt tekitatud võlgnikule kahju ja mis on tekitatud kahju suuruseks.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-5316
23.Poolte vahelisse eraõiguslikku lepingusse võib kohus sekkuda eelkõige tarbija seadusega tagatud õiguste ja huvide kaitseks või juhul, kui poolte vahelised kokkulepped on vastuolus seaduse imperatiivsete normidega, avaliku korra või heade kommetega, rikuks isiku põhiõigusi või oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Menetlusosalised ei esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid, millest tulenevalt oleks kohus saanud asuda seisukohale, et leping vastaks nimetatud tingimustele. Tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava lepinguga, samuti ei ole lepingu pde 3.1, 3.4, 4.4 ja 4.5 osas tegemist erakordsete ja kokkuleppevabadust kuritarvitavate tingimustega.
24.Põhjendamatu ja väär on maakohtu poolne lepingust tulenevate erinevate nõuete ühine käsitlemine. Maakohus oleks pidanud eraldiseisvalt analüüsima erinevatest müügilepingu punktidest tulenevate nõuete vastavust hea usu põhimõttele. Lepingut ei ole tühistatud, sellest ei ole taganetud ega selle kehtivust vaidlustatud mitte ühegi menetlusosalise poolt, mistõttu leidis maakohus ekslikult, et NN poolseid rahalisi nõudeid võlgniku vastu üleüldse ei eksisteeri.
25.Viivise summa suurust piiravate VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt juhul, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, siis võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda kohtult selle vähendamist mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit, kuid kohus ei saa jätta viivist täielikult välja mõistmata. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Menetlusosalised ei esitanud maakohtule faktilisi asjaolusid ega tõendeid, millest tulenevalt oleks maakohus saanud vähendada müügilepingu p-dest 4.4 ja 4.5 tulenevat asjaõiguslepingu sõlmimisega viivitamisel tekkinud NN leppetrahvi nõuet võlgniku vastu ega leppetrahvi tasumisega viivitamisel tekkinud müügilepingu p-st 4.5 tulenevat viivise nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ja saata tsiviilasi uueks menetlemiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada alternatiivse taotluse osas.
28.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt 5(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-5316 ei ole maakohus eelmenetluse käigus selgitanud välja poolte faktilisi ja õiguslikke väiteid ega selgitanud pooltele asjaolude esiletoomise ja tõendamisega seonduvat. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul ei ole maakohus viinud läbi nõuetekohast sisulist eelmenetlust ning on jätnud täitmata selgitamiskohustuse, mis võis kaasa tuua ebaõige ja üllatusliku otsuse. Samuti on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
29.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud järgnevad asjaolud, mida ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud: 12.12.2017 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti; 04.01.2018 esitas hageja nõudeavalduse, milles kohaselt oli hagejal seisuga 12.12.2017 nõue võlgniku vastu summas 1 661 640 eurot; 13.03.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastu; Hageja nõue tulenes 30.03.2017 NN kui müüja ja võlgniku kui ostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite võlaõiguslikust müügilepingust ja eelmärke kinnistamise avaldusest, mille kohaselt võlgnik kohustus ostma ning NN kohustus müüma Tallinnas ÜÜÜ asuva korteriomandi (registriosa nr ÜÜÜÜÜÜ) ja KKK asuva korteriomandi (registriosa nr KKKKKKKK) kokku hinnaga 392 000 eurot. Asjaõiguslepingut müügilepingu poolte vahel sõlmitud ei ole. 27.04.2017 loovutas NN lepingust ning eelmärke kinnistamise avaldusest tulenevad nõuded hagejale.
30.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hagejal ei ole õigus nõuda lepingu täitmist, kuna talle nõudeõiguse loovutanud NN oli tehingut tehes käitunud hea usu põhimõttega vastuolus ja eesmärgiga tekitada võlgnikule kahju, mistõttu oli ta kaotanud müügilepingust tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu.
31.Ebaõige on apellandi väide, et maakohus tuvastas lepingu tühisuse. Kostjad on küll esitanud vastuses hagile väite, et NN-l ja võlgnikul ei olnud tegelikult soovi sõlmida müügilepingut ja sõlmitud lepingu eesmärgiks oli tekitada fiktiivne nõue võlgniku vastu, kuid maakohus neid väiteid hinnanud ei ole. TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad ja lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Kolleegium leiab, et eelnevalt toodud kostjate vastuväidete puhul oleks maakohus pidanud esmalt hindama seda, kas leping on kehtiv, sest ainult kehtivast tehingust tulenev nõudeõigus võib olla TsÜS § 138 lg 2 ja VÕS § 6 lg 2 järgi lõppenud.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-5316
32.Tehingu tühisuse peab kohus tuvastama olenemata sellest, kas pooled on sellele selgesõnaliselt tuginenud, kuid kohtu järeldused ei tohi tulla pooltele üllatusena. Seetõttu tuleb kohtul, kui on alust arvata, et tegemist võib olla tühise tehinguga, pooltega arutada asjaolusid, mis võivad olla aluseks sellise järelduse tegemisele. Maakohus eeltoodut pooltega arutanud ei ole. Samuti pole arutatud seda, kas tehinguga võis olla varjatud mõnda teist tehingut, näiteks võis selleks olla tehing eesmärgiga saavutada tekitatud nõude kaudu võlgniku pankrotimenetluses oluline mõju pankrotimenetluse üle. Tehingu tühisuse kohta esitatud väidete hindamata jätmine on kolleegiumi arvates oluline menetlusnormide rikkumine.
33.Samuti on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, tuvastades, et NN oli kaotanud tehingust tuleneva nõudeõiguse. Maakohtu järeldus põhines asjaolul, et NN, kes esindas ka ostjat, tegi tehingu sisuliselt iseendaga ja tema mõjusfääris oli ostuhinna tasumine ja asjaõiguslepingu sõlmimine. Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu poolt väljatoodud asjaolud ei ole kehtiva õiguse kohaselt piisavad selleks, et asuda seisukohale, et NN on kaotanud igasugused müügilepingust tulenevad nõudeõigused võlgniku vastu. Seega pole maakohtu järeldus piisavalt põhjendatud.
34.TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-07 p-s 27 selgitanud, et tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09 tehtud otsuse p-s 11 Riigikohus selgitas, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju.
35.Kolleegiumi arvates ainuüksi sellest, et müüja oli samal ajal ka ostja juhatuse liige ja osanik ning tema mõjusfääris oli lepingu täitmine, ei saa järeldada, et NN müüjana on kaotanud lepingust tuleneva nõudeõiguse. Sellist tehingut ei saa iseenesest pidada vastuolus olevaks ühiskonna moraalistandarditele. Müüja nõudeõiguse kaotamine võib aga sellise tehingu puhul näiteks tuleneda sellest, et müüjal ei olnudki kavatsust või võimalust lepingus toodud tingimustel asjaõiguslepingut sõlmida, tehingu eesmärk oli tekitada ostjale lepingu rikkumisest tulenevate viiviste ja leppetrahvidega kahju, müüja teadis lepingut sõlmides, et ostjal puudub raha ostuhinna tasumiseks ja muud sarnased asjaolud. Maakohus selliste asjaolude esitamise vajadust kostjatele ei selgitanud ega palunud neil eelmenetluses oma väiteid täpsustada.
36.Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-5316 rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis (TsMS § 656 lg 2 viimane lause).
37.Kuivõrd asi saadetakse maakohtule tervikuna uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses sisalduvaid etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste asjaolude ebaõiget tuvastamist. TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
38.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar .
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.