Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.06.2019.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-5316
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Viimsi arenduse OÜ (registrikood 14102164, asukoht Reinu tee 8 Pringi küla Viimsi vald 74011 HARJU MAAKOND) hagi OÜ R-Play (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani (asukoht AT Kontor OÜ, Roseni 7 10111 TALLINN) ja Hüpoteeklaen AS-i (registrikood 11663703, asukoht Rävala pst 6 10143 TALLINN) vastu nõude tunnustamiseks OÜ RPlay (pankrotis) pankrotimenetluses 3 500 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud Viimsi arenduse OÜ kanda.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada oma nõuet summas 1 661 640 eurot OÜ R-Play (pankrotis, edaspidi ka võlgnik või ostja) pankrotimenetluses teise järgu nõudena.
Harju Maakohtu 12.12.2017 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Hageja esitas 04.01.2018 võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse, nõude kogusumma on 1 661 640 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 13.03.2018 ning hageja nõude vaidlustasid täies ulatuses kostjad. 30.03.2017 sõlmiti X Xi kui müüja ja võlgniku kui ostja vahel notariaalselt tõestatud korteriomandite võlaõiguslik müügileping ja eelmärke kinnistamise avaldus (edaspidi ka müügileping), mille kohaselt võlgnik kohustus ostma Tallinnas asuvad x ja x korteriomandid kokku hinnaga 392 000 eurot. 27.04.2017 loovutas X X müügilepingust ning avaldusest eelmärke kinnistamiseks tuleneva nõude võlgniku vastu hagejale. Seisuga 12.12.2017 omas hageja võlgniku vastu alljärgnevaid nõudeid: (i) Ostuhinna tasumise nõuet summas 392 000 eurot; (ii) Ostuhinna tasumisega viivitamisel tekkinud viivise nõuet perioodil 14.04.2017-12.12.2017 summas 474 320 eurot; (iii) Asjaõiguslepingu sõlmimisega viivitamisest tulenevat leppetrahvi nõuet perioodil 14.04.201712.12.2017 summas 474 320 eurot; (iv) Müügilepingu punktist 4.5 tulenevat leppetrahvi nõuet summas 150 000 eurot; (v) Müügilepingu punktist 4.5 tuleneva leppetrahvi tasumisega viivitamisest tulenevat viivise nõuet perioodil 28.04.2017-12.12.2017 summas 171 000 eurot. Kostja Hüpoteeklaen AS vastus hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Nõude loovutamine on tühine seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmise tõttu. Põhileping sõlmiti notariaalses vormis, kuid loovutamisleping lihtkirjalikus vormis. Pooled ei ole põhilepingus kokku leppinud, et nõude loovutamise korral vorminõuet ei kohaldata – lepingu p 3.7 on välja toodud, et loovutamine võib olla muus vormis, v.a juhul kui seadus imperatiivselt nõuab notariaalset vormi ning võlaõigusseaduse § 11 lg 3 näeb selgelt ette, et nõude loovutamisleping peab olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping. Loovutatud nõue on kunstlikult loodud, millel puudub reaalne (õiguslik) alus. Müügilepingu rikkumise riisikot kandis müüja ise kuna tehing tehti sisuliselt iseendaga - X X oli ka võlgniku ja käendaja X OÜ seaduslik esindaja. Müüja eesmärgiks oli kõigest tekitada fiktiivne nõue enda kontroll all oleva äriühingu vastu ning müüjal ei olnud algusest peale tahet asjaõiguslepinguga kinnistuid võlgnikule võõrandada; vastav käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Müüja teadis lepingut sõlmides, et ostjal puudub raha ostuhinna tasumiseks – 28.03.2017 ütles Hüpoteeklaen AS üles laenulepingu ja sellega muutus sissenõutavaks rahaline nõue võlgniku vastu summas 438 765,89 eurot, mille tasumiseks võlgnikul rahalised vahendid puudusid (pankrotiavalduses on võlgnik tunnistanud Hüpoteeklaen AS-i nõuet ja laenulepingu ülesütlemist). Võlgniku 2017.a kasumiaruande kohaselt oli müügitulu 80 000 eurot, 31.10.2017 bilansi kohaselt oli võlgnikul raha 0,68 eurot. 2017.a võlgnikul sisuliselt majandustegevus puudus. Seega puudusid võlgnikul vahendid korterite ostmiseks. X X pidi sellest teadlik olema. X Xi eesmärk eelmärke seadmisel oli vältida korterite sundmüüki täitemenetlustes. X X on oma õigusi kuritarvitanud ning käitunud võlgniku suhtes halvas usus, seega on X X kaotanud müügilepingust tuleneva nõudeõiguse, ja seega ei saanud ka nõuet loovutada hagejale.
Tegu on võlausaldajaid kahjustava tehinguga, millel puudub reaalne majanduslik sisu – tehing on heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Loovutatud nõude fiktiivsusele viitab ka ebamõistlikult kõrge viivisemäär. Hageja pole oma hagiavalduses esitanud ühtegi tõendit ega ka indikatsiooni osas, et oleks enne pankrotimenetlust esitanud nõude (s.h ka kõrvalnõuete osas) võlgniku vastu, mistõttu tuleks hageja kõrvalnõuet mitte tunnustada. Hageja ei ole enne võlgniku pankroti väljakuulutamist esitanud võlgniku vastu leppetrahvi nõuet. Hageja sai teada või pidi teada saama väidetavast kohustuste rikkumisest nõude loovutamise seisuga, so. 27.04.17. Seega pole hagejal enam õigust leppetrahvi nõuda. Kostja OÜ R-Play (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani vastus hagile Kostja nõuet ei tunnista. OÜ R-Play (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman nõustub Hüpoteeklaen AS-i poolt esitatud vastuväidetega, sealhulgas nõustub, et nõue on tühine, on kunstlikult loodud ja sellel puudub alus, viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult kõrge ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega, leppetrahv on tühine ning ebamõistlikult kõrge, nõude loovutajana ei ole X X käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Nõustudes lepinguliste ebamõistlikult kõrgete viivistega ning ebamõistlikult kõrge leppetrahviga, ei käitunud võlgniku juhatuse liige X X korraliku ettevõtja hoolsusega, mida eeldab äriseadustiku § 187. Hageja seisukoht kostjate vastuste osas Nõude loovutamine on kehtiv. Müügilepingu punktist 6.3 nähtub, et poolte kokkuleppel võivad kõik lepinguga seotud tahteavaldused olla kirjalikus vormis, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonilisest vormis, kui seadus ei näe ette kohustuslikku notariaalset kinnitamist või notariaalset tõestamist. Loovutamine võis olla ka lihtkirjalikus vormis. Võlgnikku on 27.04.2017 teatega loovutamisest teavitatud. Hagejale jäävad arusaamatuks paljasõnalised väited sellest, et loovutatud nõue on kunstlikult loodud või vastuolus hea usu põhimõttega. Viivisemäär ei ole ebamõistlikult kõrge; võrdlus seadusjärgse määraga ei ole asjakohane, kuna kohustatud isik ei ole tarbija ja tegemist ei olnud ka tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Väärad on Hüpoteeklaen AS-i järeldused leppetrahvi nõude tühisusest või sellest, et leppetrahv on ebamõistlikult kõrge. Hageja hinnangul ei ole hageja kaotanud õigust nõuda leppetrahvi. Kui leppetrahvi maksmise nõue esitatakse mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist, ei pea enam leppetrahvi sissenõudmise teadet esitama. Leppetrahvi teade (ka kohtusse mõistliku aja jooksul esitatav nõue leppetrahvi tasumiseks on võrdsustatav teatega) tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Võttes arvesse, et võlgniku pankrot kuulutati välja juba 12.12.2017, ei ole hageja kaotanud õigust leppetrahvi nõuda.
Kohtu põhjendused 15.08.2018 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. 19.03.2019 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.08.2018 kohtuotsuse ja saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule. 11.06.2019 toimunud eelistungil selgitas Hüpoteeklaen AS, et müügilepingu näol ei ole tegu näiliku tehinguga vaid heade kommete vastase tehinguga, kuna sooviti takistada korteri võõrandamist ja luua pankrotimenetluses kunstlik nõue, millele viitab viivise suurus ja leppetrahv. Kohus selgitas, et kui ka OÜ R-Play (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman (kes ei viibinud istungil) ei tugine tehingu näilikkusele, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 18.06.2019 teatas OÜ R-Play
(pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman, et loobub tuginemast tehingu näilikkusele. Poolte nõusolekul lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-ga 1. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. 12.12.2017 kell 17.00 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti (t lk 6-9). 04.01.2018 esitas hageja võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse, mille kohaselt on hagejal võlgniku vastu nõue kogusummas 1 661 640 eurot (t lk 10-13). 13.03.2018 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus kostjad vaidlustasid hageja nõude täies ulatuses (t lk 14-16). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 06.04.2018, seega tähtaegselt. Hageja nõude aluseks on 30.03.2017 X Xi kui müüja ja võlgniku kui ostja vahel notariaalselt tõestatud korteriomandite võlaõiguslik müügileping ja eelmärke kinnistamise avaldus, mille kohaselt kohustus võlgnik ostma ning X X müüma Tallinnas linnas asuva X tee x korteriomandi (registriosa nr x) ning X tee x korteriomandi (registriosa nr x) kokku hinnaga 392 000 eurot (t lk 17-24). Võlgnik oma kohustusi X Xi ees ei täitnud. 27.04.2017 loovutas X X nimetatud nõude hagejale (t lk 25). Kohus käsitleb esmalt kostjate vastuväidet, et müügileping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostjad põhjendavad oma seisukohta asjaoludega, et müüja sõlmis lepingu sisuliselt iseendaga (müüja oli ühtlasi ostja seaduslik esindaja); eesmärgiks oli luua nõue võlgniku vastu ja lepingut ei kavatsetud kunagi täita; müüja teadis, et ostjal puuduvad rahalised vahendid lepingu täitmiseks; eelmärked seati selleks, et takistada korterite müüki müüja suhtes toimuvates täitemenetlustes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu; lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (Riigikohtu lahend 2-14-21710, p 46-47). Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu lahend 3-2-1-106-13, p 20). Lepingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, sh nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke lepingu sõlmimisel (Riigikohtu lahend 3-2-1-88-14, p 13). Kohtu hinnangul on antud juhul müügilepingu näol tegu heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. X X sõlmis tehingu sisuliselt iseendaga, mis iseenesest ei ole keelatud. Samas kandis sellest tulenevalt ka müügilepingu rikkumise toimumise riisikot X X ise. Lepingu sõlmimise ajaks 30.03.2017 oli sissenõutavaks muutunud Hüpoteeklaen AS-i laenulepingust nr 1606.0215.B muudatus nr. 8 tulenev võlgnevus 438 765,89 eurot – nimelt andis 21.03.2017 Hüpoteeklaen AS laenulepingust tekkinud võlgnevuse 9 547,44 eurot tasumiseks tähtaja 28.03.2017 ja hoiatas, et kui võlgnevust tähtajaks ei tasuta, loetakse leping ülesöelduks (t lk 135). Võlgnevust Hüpoteeklaen AS-i ees on võlgnik kinnitanud enda poolt 08.11.2017 esitatud pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas (t lk 138). Seega on müügileping ostuhinnaga 392 000 eurot sõlmitud olukorras, kus ostjal ei olnud vahetult enne seda võimalik tasuda 9 547,44 euro suurust võlgnevust. Kuigi võlgnik ei olnud lepingu sõlmimise ajal kohtule arusaadavalt varatu – bilansist (t lk t lk 141) nähtuvalt oli tal vara nõuete ja kinnisvara näol, mille väärtus pankrotiavalduse (t lk 136-137) ja sellele lisatud maksejõuetuse selgituse (t lk 139) kohaselt oli siiski väiksem bilansis märgitust (vara tegelikuks väärtuseks peeti 400 000-500 000 eurot)
– viitavad raskused 9 547,44 euro suuruse võlgnevuse tasumisel võlgnikul käibevahendite puudumisele. Müüja pidi nendest asjaoludest teadlik olema. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et korterite ostuhind tuli tasuda kõigest kahe nädala jooksul, on kohtu hinnangul müügilepingu näol tegu tehinguga, mille õigeaegse täitmise võimatus oli ilmselt algusest peale selge. Kuna vahetult enne müügilepingu sõlmimist muutus sissenõuetavaks Hüpoteeklaen AS-i nõue, võis lepingu eesmärgiks olla nii nõude tekitamine võlgniku tulevases pankrotimenetluses kui ka eelmärgete seadmine, et takistada müüja korterite müüki täitemenetluses. Lisaks eeltoodule oli kohtu hinnangul müügilepingu eesmärk tekitada ostjale lepingu rikkumisest tulenevate viiviste ja leppetrahvidega kahju. Lepingu rikkumise puhuks on kokku lepitud erinevad kõrvalkohustused: Lepingu punktis 3.4 on kokku lepitud ostuhinna tasumisega viivitamise korral viivise tasumise kohustus, viivisemäär 0,5% päevas. Lepingu punktis 4.3 on kokku lepitud asjaõiguslepingu sõlmimisega viivitamise korral leppetrahv 0,5% päevas ostuhinnast, kohustatud isikuks on see, kelle süül toimub asjaõiguslepingu sõlmimise osas viivitus. Lepingu punktidest 4.1 ja 4.2 tulenevalt pidi asjaõiguslepingu sõlmimise osas olema aktiivne eelkõige ostja – asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks oli ostuhinna tasumine ning aja lepingu sõlmimiseks pidi broneerima ostja. Lepingu punktis 4.5 on kokku lepitud, et kui ostja ei tasu ostuhinda kokkulepitud ajaks, võib müüja nõuda leppetrahvi 150 000 eurot. Lepingu punktis 4.5 on kokku lepitud ka see, et leppetrahvi tasumata jätmise korral võib müüja nõuda viivist leppetrahvilt 0,5% päevas. Kuna müügilepingu sõlmimise ajal ostjal ilmselt käibevahendeid ei olnud, müüja seda teadis ja ostuhinna tasumise aeg oli lühike, oli juba lepingu sõlmimise ajal tõenäoline, et lepingu rikkumine toimub. Kuna ostja kui juriidiline isik saab tegutseda läbi oma seadusliku esindaja, sõltusid ostja võimalused toiminguid teha ostja seaduslikust esindajast ehk müüjast endast. Seda arvestades peab kohus ebamõistlikuks nii viivisemäärasid kui leppetrahvi suurust. Kuivõrd kõrvalnõuetega on algne müügihinna nõue kasvanud enam kui neljakordseks (392 000 eurolt 1 661 640 euroni), viitab see soovile võlgnikule kahju tekitada. Eelnevast tulenevalt peab kohus müügilepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Hagi jääb rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu puudub vajadus analüüsida nõude loovutamisega seonduvat. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud 31.01.2020 Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.