Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 15.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-2571/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.03.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1557

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2019 kell 13.00, Narvas

Tsiviilasja number

2-19-2571

Tsiviilasi

Z K avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2019

Menetlusosalised

Võlgnik: Z K (isikukood xxx, elukoht xxx; tel xxx) Ajutine pankrotihaldur: Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, Võidu prospekt 2, Narva; e-post [email protected], tel 51 66 303)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Z K avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja Z K (isikukood xxx) pankrot 15. märtsil 2019 kell 13.00.

3.Nimetada Z K pankrotihalduriks Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, Võidu prospekt 2, Narva; e-post [email protected], tel 51 66 303).

4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09. aprill 2019, algusega kell 12.30, Narvas 1. Mai 2 asuvas Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4.

5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud Z K avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 18 584.00 euro ulatuses. Võlgnik on töötu, varatu ning püsivalt maksejõuetu. 19.02.2019 määrusega on Z K ajutiseks halduriks nimetatud Robert Sprengk. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Z K pankrot. Z K pankrotihalduriks tuleb nimetada Robert Sprengk. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku pangaarvetel on rahalised vahendid summas -1.28 eurot. Võlgnikul puudub kinnisvara, registreerimisele kuuluv vallasvara, sh sõidukid, laevad jms. Võlgnikul puudub vallasvara, millele saaks sissenõuet pöörata. Võlgniku kinnitusel puudub ka muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur ja kohtutäiturid. Võlgniku suhtes toimub 7 täitemenetlust ning nende käigus pole nõudeid rahuldada suudetud. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada nõudeõiguste olemasolu ning mitteregistreerimisele kuuluva materiaalse vara kohta, millel oleks väärtus ja millele saaks sissenõuet pöörata. Samuti puudub informatsioon sularaha osas. Ajutine haldur hindab Z K vara ja õiguste, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu, väärtuseks 0.00 eurot.

Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 21 635.00 eurot. Kohustused võivad suureneda intresside võrra. Võlgniku kohustused ületavad seega võlgniku varasid vähemalt 21 635.00 euro võrra. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu ning selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida töötasu ulatuses, et tasuda võlgnevusi. Töötasu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi, ei ole ette näha ka tulevikus. Ei ole võimalik ka võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku enda kinnitusel on tema töötasu kuni miinimumpalga ulatuses kuus ja sellest ei ole võimalik võlgnevusi tasuda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on käesoleval ajal töötu abiraha ja peretoetused, millele ei saa TMS § 131 kohaselt sissenõuet pöörata. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta on töötu, kuna keegi teda suurte võlgnevuste tõttu tööle ei võta. Võlgnikul on ka tervislikud probleemid seljaga, võlgnik saab teha vaid kergemaid töid. Võlgnik teeb vahel juhutöid. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal ka, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud sissetulekute puudumine. Võlgnik on arvamusel, et võlgnevuste tõttu ei soovi tööandjad teda tööle võtta. Ajutine haldur leiab, et see ei saa olla usutav põhjus. Võlgnevused võivad mõjuda isiku psüühikale ja enesehinnangule ning need võivad olla töö mitteleidmise põhjuseks. Samuti võib olla töö mitteleidmise põhjuseks Viru Maakohtu 30.09.2015 otsusega mõistetud karistus ja kohaldatud käitumiskontroll. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku omandis olnud korteriomand müüdi kohtutäituri poolt enampakkumisel 09.12.2010. Tagasivõitmise tähtajad on möödunud. Võlgnik on seisukohal, et korteriomand müüdi alla turuhinna, kuid arvestama peab, et tegemist oli 2010 aastaga, kui toimus kinnisvarahindade märgatav langus. Hinda mõjutas kindlasti ka müük kohtutäituri poolt. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot) hüvitada riigi vahenditest.