Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

1(7)

Tsiviilasja nr: 2-17-4880 taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

2(7)

Tsiviilasja nr: 2-17-4880 Kindlustusmenetluses on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegemist oli hageja korraldatud kindlustuskelmusega. Kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks telliti liiklustehniline ja trassoloogiline ekspertiis (ekspertiis) OÜ Lettore riiklikult tunnustatud ekspertidelt. Ekspertiisis tuvastati, et sõidukijuhtide deklareeritud Hyundai liikumiskiirus ei vastanud sõidukite vigastuste eripärale ja rekonstrueeritud kokkupõrke tingimustele. Liiklusõnnetus toimus olukorras, kus Hyundai seisis ja hageja sõiduk liikus kiirusega 60+/-5 km/h. Ekspertiisi kohaselt ei olnud Hyundai juhtsüsteemis salvestunud parameetrite järgi juhi turvavöö kokkupõrke hetkel lukustatud. Kuna sõidukijuhid pääsesid vigastusteta ning Hyundai ülevaatusel ei ilmnenud sõidukijuhi paiskumisest tekkinud vigastusi, ei saanud Hyundai juht kokkupõrke ajal sõidukis viibida. Hyndai rekonstrueeritud kokkupõrkeasend ei vastanud tavapärase vasakpöörde manöövri trajektoorile. Ekspertiisi kohaselt oli ebaharilik, et sellises liiklussituatsioonis ei jõudnud hageja kokkupõrke vältimiseks õigel ajal pidurdada ega alustada kõrvalpõike manöövrit. Seega esitati kostjale kindlustusjuhtumi kohta teadlikult valeandmeid. Sõidukijuhtide selgituste ja ekspertiisi vastuolude ulatus ja sõidukijuhtide seletuste kattumine viitab, et tegemist oli teadliku, kokkulepitud ja tahtliku tegevusega kindlustusandjale kahjujuhtumi kohta väära ettekujutuse loomisel. Liiklusõnnetus oli lavastatud. Kostja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest sõidukikindlustuse tingimuste p 11.5 ja üldtingimuste 18.1.5 järgi. Kuna hageja võis olla seotud sõiduki kahjustamisega, ei olnud tegemist kindlustusjuhtumi saabumisega, mis saaks olla aluseks kindlustushüvitise maksmisele. Selline sündmus ei ole kindlustusjuhtum VÕS § 423 ega sõidukikindlustuse tingimuste (p-d 3.1 ja 3.2.1) mõttes. Tegemist peab olema ootamatu ja ettenägematu sündmusega. Sõidukijuhid kuulusid samasse tutvusringkonda ning Hyndai juht on osalenud mitmes kindlustuskelmuse kahtlusega liiklusõnnetuses. Väidetavalt olid mõlemad sõidukijuhid vahetult ära viinud isikud, keda ei ole tuvastatud. Kostja ei pidanud usutavaks, et sõidukijuhid sattusid liiklusõnnetuspaika juhuslikult. Maanteeameti esitatud sõiduki müügilepingust nähtub, et hageja tasus sõiduki eest 7700 eurot. Hagejale oleks sobiv lahendus, kui kostja tunnistaks liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks ja maksaks välja hüvitise. Hageja vabaneks pikalt müügis seisnud sõidukist ning teeniks lihtsasti tulu. Kostja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest sõidukikindlustuse tingimuste p-de 13.14.1 ja 13.14.2 järgi. Lisaks ei nõustunud kostja kahju suurusega. Salva Kahjukäsitluse OÜ ekspertkomisjon hindas hageja sõiduki harilikuks väärtuseks vahetult enne liiklusõnnetust 19 000 eurot ning sõiduki kahjujuhtumi järgseks maksumuseks ca 5500 eurot. United Motorsi pakkumise järgi on hageja sõiduki taastamiseks vajalike varuosade hind 7000 eurot. Kuna sõiduki taastamisel lisanduks varuosadele nii remont- kui ka värvitööde hind, on selge, et sõiduk on saanud ulatuslikke kahjustusi ja selle taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud ega mõistlik. Kui kohus leiab, et kostja peab hagejale kahju hüvitama, tuleb kindlustushüvitise määramisel lähtuda hageja sõiduki liiklusõnnetuse eelsest harilikust väärtusest (19 000 eurot). Hävinenud sõiduki eest tuleks hagejale hüvitada 13 300 eurot (19 000 – 5500 – 200). Maakohtu otsus

3(7)

Tsiviilasja nr: 2-17-4880 superkasko ning kindlustusvõtjaks ja kindlustatud isikuks hageja. Lisaks ei vaielnud pooled, et kindlustuslepingu puhul kehtisid tüüptingimustena sõidukikindlustuse tingimused ja kostja üldtingimused ning et kostja on keeldunud hagejale kahjuhüvitise väljamaksmisest. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja deklareeritud 22.10.2016. a liiklusõnnetus tema sõidukiga, oli kindlustusjuhtum ja kas kostja peab hagejale maksma 16 728,74 euro suurust hüvitist ja viivist. Maakohus viitas VÕS § 422 lg-le 1, § 423 lg-le 1, § 450 lg-le 1, § 6 lg-le 1, sõidukikindlustuse tingimuste p-dele 3.1, 3.2.1 ja 11.7, üldtingimuste p-le 16.5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1. Maakohus selgitas, et kindlustusjuhtumi toimumist peab tõendama kannatanu. Maakohus leidis, et kuigi sõiduki pidurdamise osas on Hyundai juhi ütlused erinevad, tuleneb sõidukijuhtide seletustest ja ütlustest (tl-d 5, 10, 29-33, 120-121, 132133) kogumis, et Hyundai liikus enne kokkupõrke toimumist ning sooritas vasakpööret. Maakohtu arvates olid hageja ja Hyundai juhi seletused vastuolus ekspertiisi järeldustega (tl-d 57-65). Ekspertiisi kohaselt ei vastanud sõidukijuhtide deklareeritud Hyundai liikumiskiirus sõidukite vigastuste eripärale ja rekonstrueeritud kokkupõrke tingimustele (skeem 9). Kokkupõrge toimus skeemil 1 kujutatud asendis olukorras, kus Hyundai seisis (ristmikul) ja hageja sõiduk liikus kiirusega 60±5 km/h. Sündmuskoha eripära arvestades ei vasta Hyundai rekonstrueeritud kokkupõrkeasend tavapärase vasakpöörde manöövri trajektoorile. Lisaks ei olnud tavapärane, et hageja ei jõudnud kokkupõrke vältimiseks õigel ajal pidurdada ja alustada kõrvalepõike manöövrit takistusest eemale. Eelnevast tulenevalt ei vastanud maakohtu hinnangul sõidukijuhtide selgitused kahjujuhtumi toimumise asjaolude kohta tegelikkusele. Maakohtu hinnangul viitasid sõidukijuhtide poolt valede andmete avaldamisele ka järgmised ekspertide tuvastatud asjaolud: Hyundai juhtsüsteemis salvestunud parameetrite kohaselt ei olnud juhi turvavöö kokkupõrke hetkel lukustatud ning juhi paiskumisest tekkinud vigastused nähtuksid sõiduki keskkonsooli piirkonnast. Seega, kui Hyundai juht oleks kokkupõrke hetkel istunud sõidukis, oleks ta saanud tõsiseid kehavigastusi. Maakohus tuvastas, et M. Laane ütluste (tl-d 122-124), kiirabikaardi märgete (tl-d 111-112) ja Hyundai juhi seletuste kohaselt puudusid Hyundai juhil vigastused. Maakohus leidis, et kuna sõidukijuhid pääsesid avariist vigastusteta ning Hyundai ülevaatusel ei ilmnenud kinnitamata turvavööta sõidukijuhi paiskumisest tekkinud vigastusi, ei saanud Hyundai juht kokkupõrke toimumise hetkel sõidukis viibida. Järelikult sõitis hageja sõiduk otsa ilma juhita seisvale Hyundaile. Maakohus leidis, et ka teised tõendid (hageja sõiduki ostu-müügilepingu kohaselt oli sõiduki hind 7700 eurot, tl-d 114-116; hageja sõiduk oli neli kuud ebaõnnestunult müügis, tl-d 117119; J. Semerikovi, kellega hageja enne avarii toimumist neli korda telefoni teel suhtles, ja teisi hageja tutvusringkonda kuuluvaid isikuid on kahtlustatud kelmustes ja kahtlastes avariides, tl-d 103-106) toetavad kostja vastuväiteid, et sõidukijuhid avaldasid kahjujuhtumi asjaolude kohta ebaõigeid andmeid ning nende seletuste kattumisest saab järeldada, et tegemist oli kokkulepitud ja tahtliku tegevusega kindlustusandjale kahjujuhtumi kohta väära ettekujutuse loomisel ning kostjalt ilma õigusliku aluseta kindlustushüvitise saamisel. Maakohus viitas sõidukikindlustuse tingimuste p-le 11.5 ja üldtingimuste p-le 18.1.5 ning leidis asjas kogutud tõenditele kogumis tuginedes, et sõidukite kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda sõidukijuhtide kirjeldatud asjaoludel. Liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa asjaolust, et sõidukijuhid lepivad liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes kokku. Konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse tuvastamiseks peab olema objektiivselt tõendatud, et üks sõiduk tekitas õnnetusjuhtumi toimumise tõttu teisele sõidukile kahju ning et samal ajal esinevad kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused. Hageja

4(7)

Tsiviilasja nr: 2-17-4880 ei tõendanud veenvalt, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga VÕS § 423 lg 1 ning sõidukikindlustuse tingimuste p-de 3.1. ja 3.2.1. mõttes, kuna puudub põhjuslik seos sõidukijuhtide kirjeldatud sündmuse ja hageja sõidukile tekkinud kahju vahel. Seega ei tõendanud hageja, et 22.10.2016. a liiklusõnnetus oli kindlustusjuhtum. Kuna maakohus tuvastas, et hagi jääb rahuldamata, sest hageja sõidukiga ei toimunud kahjujuhtumit, siis ei käsitlenud maakohus kahju suuruse kohta esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebus

5(7)

Tsiviilasja nr: 2-17-4880 Maakohus hindas tõendeid vääralt ja valikuliselt ning viitas asjakohatult kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele. Ükski kriminaalasjas kogutud tõenditest ei kinnita maakohtu järeldust, et sõidukijuhid avaldasid kahjujuhtumi asjaolude kohta ebaõigeid andmeid ning et nende seletuste kattumisest saab järeldada, et tegemist oli kokkulepitud ja tahtliku tegevusega kindlustusandjale kahjujuhtumi kohta väära ettekujutuse loomisel ja kostjalt ilma õigusliku aluseta kindlustushüvitise saamisel. Maakohus tugines kriminaalmenetluse materjalidest peamiselt kuriteoavaldusele, mis ei ole tõend, vaid kriminaalmenetluse ajend kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 194 lg 1 tähenduses. Kuriteoavalduses esitatud väited tuleb kriminaalmenetluses kontrollida ja tõendada. Maakohus luges üllatuslikult kriminaalmenetluses saadud hageja sõiduki ostu-müügilepinguga (tl 114-116) tõendatuks, et hageja sõiduk osteti 7700 euro eest. Hageja selgitas 01.10.2018. a kohtuistungil, et sõiduki tegelik hind oli 17 700 euro, ostu-müügilepingus oli hind kirjutatud sõnadega leedu keeles ja hageja ei saanud sellest aru, valest ostuhinnast sai hageja teada sõidukit Maanteeametis arvele võttes. Maakohus ei võimaldanud hagejal esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2). Maakohus hindas valesti ekspertiisi, Hyundai juhi ütlusi ning muid tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele

6(7)

Tsiviilasja nr: 2-17-4880 näitama kindlustusandja nõudel kahjujuhtumi toimumise kohta. Selle kohustuse rikkumise korral on kindlustusandjal võimalik tingimuste p 11.5 alusel vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitise maksmisest, kui sellisel rikkumisel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustusele või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele. Kui asjaolud võimaldavad väita, et teave ei ole tõene, ei saa seda lugeda kohustuse täitmiseks VÕS § 448 lg 2 I lause mõttes. Kui kindlustusvõtja rikub § 448 lg 2 II lauses sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest (VÕS § 449 lg 2 alusel).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.