Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. novembril 2018 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-17-4880
Kohtuasi
XXX hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise 16 728,74 euro ja viivise väljamõistmiseks 18 298,03 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline esindaja adv. Aleksei Vassiljev Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16 Tallinn 10141, e-post [email protected]) volitatud esindaja Maarja Mäe
Kohtuistungi aeg
1.oktoober 2018
Resolutsioon
Jätta XXX hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise 16 728,74 eurot, viivise 230,99 euro tasumisega viivitatud 63 päeva eest ja protsendina põhinõudelt alates 29.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras rahuldamata
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hagimenetluse kulud XXX kanda
2.Menetluskulude puudumise tõttu jätta Salva Kindlustuse AS-i menetluskulu XXXlt välja mõistmata
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
XXX (edaspidi hageja) palus kohtule Salva Kindlustuse AS-i (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena kindlustushüvitis 16 728,74 eurot, viivis 230,99 eurot tasumisega viivitatud 63 päeva eest ja protsendina põhinõudelt (16 728,74 eurot) alates 29.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja on sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX (edaspidi sõiduk või BMW) omanikuna sõlminud sõidukindlustuse lepingu kostjaga, mille kohta on hagejale väljastatud kaskokindlustuse poliis nr 65010213 (edaspidi poliis). Poliisi kohaselt on kindlustatud järgmised kahjujuhtumid: liiklusõnnetus, tulekahju, torm ja üleujutus, vargus, röövimine, omavoliline kasutamine ning vandalism (nn superkasko). Pooled on kokku leppinud kindlustusvõtja omavastutuses, mis moodustab liiklusõnnetuse puhul 200 eurot. 22.10.2016 kella 22.30 paiku toimus Tartumaal, Põvvatu-Luunja mnt ja Kabina tee ristmikul liiklusõnnetus, mille käigus sai kostjale kuuluv sõiduk kahjustada. Liiklusõnnetuse teate kohaselt ei andnud Kabina poolt sõitnud sõiduk Hyundai i40, registreerimisnumbriga XXX(edaspidi sõiduk või Hyundai) ristmikul teed peateel Luunja poolt Tartu poole liikunud hagejale kuuluvale BMW-le ja toimus sõidukite kokkupõrge.
3.Liiklusõnnetuse tagajärjel sai hagejale kuuluval sõidukil kahjustatud sõiduki esiosa. United Motors AS-i poolt 26.10.2016 koostatud hinnapakkumise kohaselt on hagejale tekitatud kahju 16 928,74 eurot. 09.01.2017 pöördus hageja kostja poole liiklusõnnetuses tekkinud kahju hüvitamiseks. 25.01.2017 teatisega nr 23-4/101 keeldus kostja kahju hüvitamisest. Hageja seisukohalt ei ole kostja keeldumine kahju hüvitamisest põhjendud ega seaduslik, mistõttu esitab ta hagi kohtule kindlustushüvitise väljamõistmiseks kostjalt.
4.Kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamise aeg on hiljemalt 25.01.2017, mil kostja keeldus 22.10.2016 kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest. Seega hagejal on õigus nõuda alates 26.01.2017 viivitusintressi (viivis) protsendina põhinõuetelt (16 728,74 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Seisuga 28.03.2017 moodustab viivitusintressi summa tasumisega viivitatud 63 päeva eest 230,99 eurot. TsMS § 367 alusel palub hageja välja mõista kostjalt kõrvalnõudena viivise protsendina põhinõudelt (16 728,74 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta asjaolusid, mille kohaselt sõlmiti hagejaga 23.08.2016 sõiduki BMW suhtes sõidukikindlustuse leping nr 65010213 (edaspidi kindlustusleping), kindlustusperioodiks oli 23.08.2016 – 22.08.2017, kindlustusvariandiks Superkasko, kindlustusvõtjaks ja kindlustatud isikuks hageja, kindlustuslepingu suhtes kehtivateks tüüptingimusteks lepiti kokku kostja Sõidukikindlustuse Tingimused SKT-13.11 (edaspidi Sõidukikindlustuse Tingimused) ja kostja Üldtingimused KÜ-13 (edaspidi Üldtingimused).
6.Kostjale deklareeritu kohaselt toimus 22.10.2016 kella 22.30 paiku Tartumaal, PõvvatuLuunja mnt ja Kabina tee ristmikul sõidukiga BMW liiklusõnnetus, mille käigus sai sõiduk kahjustada. Arvestades kindlustusmenetluse käigus kogutud materjale, on kostjal põhjendatud kahtlus, et tegemist on hageja poolt korraldatud kindlustuskelmusega, eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Seoses toimunud liiklusõnnetusega on algatatud kriminaalmenetlus nr 16760000156. Kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks telliti liiklustehniline ja trassoloogiline ekspertiis OÜ Lettore riiklikult tunnustatud ekspertidelt,
milles on tuvastatud, et sõiduki juhtide poolt deklareeritud sõiduki Hyundai liikumiskiirus ei vasta sõidukite vigastuste eripärale ja rekonstrueeritud kokkupõrke tingimustele. Käsitletav liiklusõnnetus on toimunud olukorras, kus sõiduk Hyundai seisab ja sõiduk BMW liigub kiirusega 60+/-5 km/h. Olukorras, kus hageja võis olla seotud sõiduki kahjustamisega, ei ole tegemist kindlustusjuhtumi saabumisega, mis saaks olla aluseks kindlustushüvitise maksmisele. Selline sündmus ei oleks käsitletav kindlustusjuhtumina ei VÕS § 423 ega kindlustuslepingule kohalduvate Sõidukikindlustuse Tingimuste mõttes. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagi alusena esitatud asjaolud ei vasta tõele ning kindlustushüvitise aluseks olevat kindlustusjuhtumit ei ole saabunud. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust, et 23.08.2016 sõlmiti hagejaga kindlustusleping sõiduki BMW suhtes, et kindlustusperioodiks oli 23.08.2016 – 22.08.2017, et kindlustusvariandiks Superkasko, et kindlustusvõtjaks ja kindlustatud isikuks oli hageja, et kindlustuslepingu suhtes kehtivateks tüüptingimusteks kostja Sõidukikindlustuse Tingimused ja kostja Üldtingimused ning et kostja on keeldunud hagejale kahjuhüvitise väljamaksmisest.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt kostjale deklareeritud sündmus, mille kohaselt toimus 22.10.2016 kella 22.30 paiku Tartumaal, Põvvatu-Luunja mnt ja Kabina tee ristmikul hageja juhitud sõidukiga BMW liiklusõnnetus, on käsitletav kindlustusjuhtumina ja kas kostja on kohustatud hagejale maksma hüvitist 16 728,74 eurot ja viivist.
9.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Vastavalt VÕS § 423 lg-le 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 450 lg 1 järgi muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.
10.Kostja Sõidukikindlustuse tingimuste p 3.1. kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme ootamatut ja ettenägematut kahjustumist, hävimist või kaotsiminekut kindlustuskaitse kehtivuse ajal kindlustuslepingus määratletud tingimustel, mille põhjuseks oli ühe kindlustusriski realiseerumine. Sõidukindlustuse tingimuste p 3.2.1. määratleb ühe kindlustatava riskina liiklusõnnetuse, milleks on ootamatu ja ettenägematu sõidukiväline sündmus, mis kaasneb sõiduki liikumise või paiknemisega liikluses. Samuti loetakse liiklusõnnetuseks kokkupõrget mistahes esemega või otsasõitu mistahes takistusele, teelt väljasõitu, aukusõitu, esemete kukkumist sõidukile.
11.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kindlustusjuhtumi toimumist peab tõendama kannatanu.
12.Sõidukikindlustuse tingimuste p 11.7. kohaselt on kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral kohustatud mh esitama kindlustusandjale kõik temale teadaolevad tõesed andmed juhtumi asjaolude, kahjujuhtumi toimumise koha, kahju suuruse, tunnistajate ja osapoolte (sh süüdlase) kohta. Üldtingimuste p 16.5. sätestab, et kindlustusvõtjal on kohustus kahjujuhtumi korral viivitamata anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutatavate isikute kohta.
13.22.10.2016 teatest liiklusõnnetuse kohta (lk 5) nähtub, et hageja ja Vjatšeslav Aader on allkirjastanud teate 22.10.2016 kella 22.30 paiku Tartumaal, Põvvatu-Luunja mnt ja Kabina tee ristmikul hageja juhitud sõidukiga BMW ja XXX juhitud sõidukiga Hyundai toimunud liiklusõnnetusest. Teate p-st 12 nähtuvalt pööras XXX juhitud sõiduk paremale ega andnud teed peateel liikuvale hageja sõidukile.
14.Hageja 09.01.2017 avaldusel kahju hüvitamiseks juhtunu kohta antud seletusest (lk 10) nähtuvalt sõitis hageja Luunja poolt Tartu poole, Kabina ristmikul sõitis talle Hyundai juht teele ette, hageja sõiduki kiirus oli ca 75-80 km/h ning ta jõudis ainult natukene pidurdada. Samal teatisel on hageja märkinud skeemi alla sõiduki kiiruseks 60-70 km/h.
15.Hageja kriminaalasjas antud seletusest (lk 31-33) nähtuvalt sõitis ta kiirusega 60-70 km/h, kui Hyundai sõitis talle vasakpööret sooritades hetkekski peatumata peateele ette. Hageja seletuse järgi Hyundai kiirust ta hinnata ei osanud ning ise ta pidurdada ei jõudnud. Viga juhid ei saanud, kuid Hyundai juht kaebas peavalu.
16.Sõiduki Hyundai juhi XXX kriminaalasjas antud seletusest (lk 29-31, 120-121) nähtuvalt ta mingeid õnnetust vältivaid sõiduvõtteid - roolimanöövrit või pidurdada, teha ei jõudnud, kuid mäletas, et peale kokkupõrget peatudes oli tal jalg piduril. Avarii toimus auto liikumise ajal, ta alandas kiirust, kuid ei peatunud enne ristmikku. Vjatšeslav Aaderi seletuse kohaselt oli ta kinnitatud turvavööga. Peale avariid valutas tal puus õlg ja kael, keha parem pool.
17.Tunnistajana kohtus ütlusi andnud XXX ütlustest nähtuvalt nägi ta hageja sõidukit tema poole liikumas, kuid sõitis kiirusega kuni 20 km tunnis peateele arvates, et jõuab enne ära pöörata; ta vajutas pidurit, kui nägi, et hageja sõiduk on talle lähedal, kuid toimus kokkupõrge. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta avarii ajal autos, tal oli turvavöö kinnitatud ning, et tal valutasid pärast kokkupõrget pea, kael ja parempoolne külg, et vasakul pool midagi ei valutanud, verd ei olnud ja teadvust ta ei kaotanud.
18.Kuigi sõiduki pidurdamise osas on XXX ütlused erinevad, väites nii sõiduki pidurdamist kui ka mitte pidurdamist, siis sõidukijuhtide seletustest ja ütlustest kogumis tuleneb, et sõiduk Hyundai liikus enne kokkupõrke toimumist vasakpöörde sooritamisel.
19.SA Tartu Kiirabi täidetud kiirabikaardi koopiaga (tlk 111-112) on tõendatud, et XXX hospitaliseerimine ei onud vajalik, isik kaebusi ei esitanud, kiirabi ei soovinud, kurtis vähest valulikkust peas, kiirabi kohaloleku hetkel seda ei kaevanud.
20.Kriminaalasjas tunnistajana ülekuulatud XXX, kes tuli sündmuskohale ettevõttest OÜ Treilamehed, ütlustega on tõendatud, et avarii oli tugev aga keegi juhtidest viga ei saanud, mida ta arutas ka teise kohapeale kutsutud treilerijuhi XXX. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt olid juhid liiga korrektsed, rahulikud ja puhtad sellise avarii jaoks (lk 122-124).
21.Eelnimetatud hageja ja XXX kirjalikud seletused ning XXX tunnistajana antud ütlused on vastuolus kohtule esitatud Lettore OÜ uuringu raportiga nr 16032 (lk 57-65), mille on koostanud riiklikult tunnustatud eksperdid Janek Luppin ja Hans Rämmal.
22.Eksperdiarvamuse järelduste kohaselt ei vasta sõidukijuhtide poolt deklareeritud sõiduki Hyundai liikumiskiirus sõidukite vigastuste eripärale ja rekonstrueeritud kokkupõrke tingimustele (skeem 9). Ekspertide hinnangul on kokkupõrge toimunud skeemil 1 kujutatud asendis olukorras, kus sõiduk Hyundai seisis ja sõiduk BMW liigub kiirusega 60±5 km/h. Arvestades sündmuskoha eripära ei vasta sõiduki Hyundai rekonstrueeritud kokkupõrkeasend tavapärase vasakpöörde manöövri trajektoorile. Samuti ei ole tavapärane, et BMW juht ei jõua rakendada kokkupõrke vältimiseks õigeaegselt pidureid ja ei jõua alustada kõrvalepõike manöövrit takistusest eemale. Järelikult ei saanud sõiduk Hyundai hageja sõidukile ette keerata, sest avarii hetkel seisis see ristmikul, mistõttu on nii hageja kui ka XXX selgitused kahjujuhtumi toimumise asjaolude kohta tegelikkusele mittevastavad.
23.Avariis osalenud sõidukite juhtide poolt ebaõigete andmete avaldamisele viitavad ka ekspertide poolt tuvastatud asjaolu, et sõiduki Hyundai juhtsüsteemis salvestunud parameetrite kohaselt ei olnud juhi turvavöö kokkupõrke hetkel lukustatud ning, et juhi paiskumisest tekkinud vigastused nähtuksid ka sõiduki keskkonsooli piirkonnast. Seega juhul, kui XXX oleks kokkupõrke toimumise hetkel istunud sõidukis Hyundai, siis oleks nimetatud isik saanud kokkupõrke tagajärjel tõsiseid kehavigastusi. Antud järeldused igasuguste vigastuste puudumise kohta XXXl ühtivad kriminaalasjas tunnistajana ülekuulatud XXX ütlustega selle kohta, et kuigi avarii oli tugev, ei saanud keegi juhtidest viga ning juhid olid liiga korrektsed, rahulikud ja puhtad sellise avarii jaoks, samuti kiirabikaardi märgetega selle kohta, et XXX hospitaliseerimine ei onud vajalik, isik kaebusi ei esitanud ega soovinud kiirabi, kurtis vaid vähest valulikkust peas, kiirabi kohaloleku hetkel seda ei kaevanud ning ka XXX seletustega, et tal vigastused puudusid, oli vaid valulikkus. Kuna mõlema sõiduki juhid pääsesid avariist vigastusteta ning Hyundai ülevaatusel ei ilmnenud kinnitamata turvavööta sõidukijuhi paiskumisest tekkinud vigastusi, siis ei saanud XXX kokkupõrke toimumise hetkel sõidukis viibida. Järelikult sõitis hageja juhitud sõiduk otsa ilma juhita seisvale sõidukile Hyundai.
24.Sõiduki BMW ostu-müügilepinguga (lk 114-116) on tõendatud, et sõiduk on ostetud 7700 euro, mitte 17 700 euro eest ja seda on Auto24.ee kuulutuste kohaselt püütud nelja kuu vältel ebaõnnestunult müüa (lk 117-119). Kriminaalasjas kogutud tõenditest (lk 103-106) nähtuvalt suhtles hageja oma lähedase sõbra ja tema poolt avarii sündmuskohale kutsutud isiku XXX enne avarii toimumist telefoni teel neli korda. Kuriteoavaldusest (lk 103-105) nähtuvalt on kelmustes ja kahtlastes avariides kahtlustatud hageja lähedast sõpra XXX ja viimasega ning hagejaga ühisesse tutvusringkonda kuuluvaid XXX, XXX (Gotaksopargi omanik), XXX. Eelnimetatud tõendid toetavad kostja vastuväiteid selle kohta, et hageja ja XXX on avaldanud kahjujuhtumi asjaolude kohta ebaõigeid andmeid ning, et hageja ja tunnistaja XXX kahjujuhtumi toimumise kohta antud seletuste kattumisest saab järeldada, et tegemist oli kokkulepitud ja tahtliku tegevusega kindlustusandjale kahjujuhtumi kohta väära ettekujutuse loomisel ning kostjalt ilma õigusliku aluseta kindlustushüvitise saamisel.
25.Sõidukikindlustuse tingimuste p 11.5 sätestab, et kui kindlustusvõtja või muu sõidukit valdama lubatud isik ei täida punktis 11 esitatud nõuet ning sellisel rikkumisel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.
Üldtingimuste p 18.1.5. alusel on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
26.Kohus, tuginedes asjas kogutud tõenditele kogumis asub seisukohale, et sõidukite BMW ja Hyundai kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda sõidukite juhtide kirjeldatud asjaoludel. Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa asjaolust, et sõidukite juhid on liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes omavahel kokku leppinud, vaid konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse tuvastamiseks peab olema objektiivselt tõendatud, et üks sõiduk on läbi õnnetusjuhtumi toimumise teisele sõidukile kahju tekitanud ning samal ajal esinevad kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused. Järelikult ei ole hageja veenvalt tõendanud, et käesoleval juhul on tegemist kindlustusjuhtumiga VÕS § 423 lg 1 ning kostja Sõidukikindlustuse tingimuste p
3.1.ja p 3.2.1. mõttes, kuna puudub põhjuslik seos juhtide kirjeldatud sündmuse ja sõidukile BMW tekkinud kahju vahel. Seega ei ole hageja tõendanud, et 22.10.2016 toimunud liiklusõnnetuse puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga ning hagi kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
27.Kuivõrd kohus tuvastas, et hagi jääb rahuldamata seetõttu, et sõidukiga BMW ei ole kahjujuhtumit toimunud, siis ei käsitle kohus kahju suuruse kohta esitatud tõendeid. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
29.Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja avaldas, et tal menetluskulud puuduvad, mistõttu tuleb menetluskulu kostjalt hageja kasuks jätta välja mõistmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.