lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-19435/7

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-19435/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1140
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-19435

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik

Harju Maakohus Viktor Brügel

Määruse tegemise aeg ja koht

06. märts 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-19435

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

L J V ja A P hagi OÜ VIIMSI MÕIS (pankrotis) vastu OÜ VIIMSI MÕIS (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes Hageja 1: L J V (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX);

Hageja 2: A P (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX);

Kostja: OÜ VIIMSI MÕIS (pankrotis, registrikood 11117538), seaduslik esindaja pankrotihaldur Jüri Truuts (e-post: [email protected]).

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta L J V ja A P hagi OÜ VIIMSI MÕIS (pankrotis) vastu OÜ VIIMSI MÕIS (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hagejate kanda.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.L J V ja A P esitasid 21.12.2018 Harju Maakohtule hagi OÜ VIIMSI MÕIS (pankrotis) vastu OÜ VIIMSI MÕIS (pankrotis) 11.12.2018 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamine on esitatud 28.01.2019. Hagiavalduse kohaselt toimus 11.12.2018 VIIMSI MÕIS (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Hagejad esitasid pankrotihaldurile häälte määramiseks tähtaegselt kohased nõudeavaldused vastavalt summas 574 625,94 eurot ja 400 000 eurot. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määras pankrotihaldur hääled järgmiselt: L J V 4785 häält, A P 0 häält ning L V 36 000 häält. Hagejad ei nõustunud neile halduri poolt häälte 1 (3)

2-18-19435 määratud arvuga. Kohus määras seejärel suuliselt hagejatele hääli mitte anda ja teatas, et vormistab määruse kirjalikult hiljemalt 21.12.2018. Hagejad on hagiavalduses teatanud, et kavatsevad Harju Maakohtu määruse häälte määramise osas vaidlustada. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas muuhulgas kohtu poolt määratud halduri kinnitamise (päevakorrapunkt 3) ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise ning juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise (päevakorrapunkt 4) küsimused. Viimati nimetatud osas otsustasid võlausaldajad “jätkata võlgniku ettevõtte tegevust, kuna eesmärk on läbi tagasivõitmise hagide saada tagasi tegevuseks vajalik vara ja jätkata tegevust”. Hääleõiguse puudumise tõttu hagejad küsimuste otsustamisel ei osalenud. Kõik esimese üldkoosoleku küsimused otsustati võlausaldaja L V häälte alusel, kes on ühtlasi võlgniku juhatuse liige ja enamusosanik. Kui emmale-kummale või mõlemile hagejale oleks määratud hääled, ei oleks päevakorrapunktis kolm ja neli tehtud otsuseid vastu võetud, sest mõlema hagejate häälte arv ületab koosolekul otsustanud võlausaldajate häälte arvu ja nad oleksid olnud vastu üldkoosoleku tehtud otsustele. Seega on üldkoosoleku 11.12.18 päevakorrapunktide kolm ja neli otsuste tegemisel rikutud seaudsest tulenevat korda ja see muudab need üldkoosoleku otsused kehtetuks. Hagejad toovad välja, et L V ei ole tegelikult üldse võlausaldaja ning häälte määramine talle on saavutatud täies ulatuses pahatahtlikult, pettusega esitatud nõude alusel. L V on pankrotimenetluses esitanud vastuolulise nõudeavalduse, mille aluseks on juhatuse liikme tasunõue. Hagejad leiavad, et L V kohtlemine võrdselt võlausaldajatega kahjustab võlausaldajate ühisuse huve ja takistab efektiivse pankrotimenetluse läbiviimist ning on kaheldav ka õigluse aspektist. See on vastuolus PankrS-st läbiva põhimõttega, mis korraldab võlgniku pankrotimenetluses osalemist, piirates tema õigusi seadusega ja määrates kohustused. Võlgniku õiguste hulka ei kuulu pädevus moodustada pankrotimenetluse organeid ja teha pankrotimenetluses määrava tähtsusega otsuseid. Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks 11.12.2018 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused nr 3 ja 4.

2.Kohus võttis hagiavalduse 01.02.2019 määrusega menetlusse. Võlgniku pankrotihaldur Jüri Truuts esitas 22.02.2019 kohtule taotluse kostja vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni on selgunud isik, kes saaks hagile kostjale nimel vastata. Pankrotihalduri sõnul ei ole võlgniku pankrotimenetluses pankrotitoimkonda valitud, kuivõrd vaidlus häälte määramise üle on lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtus. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Harju Maakohus on teinud tsiviilasjas nr 2-18-15729 (OÜ VIIMSI MÕIS (pankrotis) pankrotimenetluses) 21.12.2018 määruse, millega määras 11.12.2018 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võlausaldajatele hääled järgnevalt: L J V 4 782 häält, A P 0 häält, L V 36 000 häält. Hagejad esitasid Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tegi häälte määramise osas 04.03.2019 määruse, millega jättis Harju Maakohtu 21.12.2018 määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et määrus ei ole selles osas edasikaevatav.
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 näeb ette, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus 2 (3)

2-18-19435 on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

6.Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada (RKTKm 10.06.2015 nr 3-2-1-59-15, p. 12). Käesoleval juhul on jõustunud Harju Maakohtu 21.12.2018 määrus, millega oli võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.12.2018 võlausaldajale L J V määratud 4782 häält ning võlausaldajale L V 36 000 häält. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu seisukohast saab vaidlustatud häälte alusel vastuvõetud otsuseid kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui vaidlustajate hääled on määruskaebemenetluses muudetud. Käesoleval juhul on 11.12.2018 võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused vastu võetud halduri poolt määratud häältega ning seega on otsused kehtivad.
7.Tulenevalt PankrS § 81 lg-st 1 võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Lg 2 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt käesoleva seaduse § 79 lõikes 4 nimetatud viisil teatatud. PankrS § 82 lg 1 näeb ette, et võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Sama sätte lg 3 kohaselt määrab haldur kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Käesolevas asjas on 11.12.2018 võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused vastu võetud PankrS § 81 lg-s 1 sätestatud võlausaldajate lihthäälteenamusega. Asjaolu, et L V oli enne pankroti väljakuulutamist võlgniku juhatuse liige, ei tähenda, et ta ei võiks esitada võlgniku pankrotimenetluses oma nõuet ning olla võlausaldajaks. Vaidlused nõuete olemasolu üle kuuluvad lahendamisele nõuete kaitsmise menetluse raames ning kuni selle ajani määrab haldur võlausaldajate häälte arvu tema käsutuses olevate dokumentide alusel kaalutlusõigust teostades. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul käesoleva hagi rahuldamisel perspektiiv, mistõttu ei ole otstarbekas hagi edasi menetleda. Kui kohtu hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, siis tuleks kohtul eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi vaatamata (RKTKo 12.10.2016, nr 3-2-1-94-16, p. 16). Seega tuleb hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.
8.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks käesolevas tsiviilasjas kulusid kandnud, sest kostja ei ole oma vastust hagile veel esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja