Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

millest 300 eurot on riigilõiv, 25 eurot sõidukulud ja 440 eurot lepingulise esindaja kulud.

2015. aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 7 inimest. Esimene tegutsemise aasta lõpetati kahjumiga 12 321 eurot. 2016. aasta käive oli 733 713 eurot, töötajate keskmine arv 2016. aastal oli 12 ja aasta lõpetati kasumiga 29 eurot. 09.02.2017 müüs Housia OÜ ettevõtte (elementmajade tootmise ettevõtte) Airan OÜ-le (rk 11651634, kehtiva nimega FrameHouse OÜ). Airan OÜ (kehtiva nimega FrameHouse OÜ) ainuosanik ja juhatuse liige on Airika Lainoja (ik XXX, end Kangro, Antti Kangro õde). 09.02.2017 lepingu järgi kohustus Airan OÜ (kehtiva nimega FrameHouse OÜ) tasuma ettevõtte eest 80 000 eurot. Airan OÜ ei ole nimetatud summat tasunud, vaid selle asemel sõlmiti kokkulepe Housia OÜ ja OilTerm OÜ (rk 11673087) vahel, mille kohaselt ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimisega loetakse 80 000 euro ulatuses Housia OÜ poolt tagastatuks OilTerm OÜ-lt võetud laen. OilTerm OÜ osanikuks on Housia OÜ osanik Osaühing AXATEM ning üheks juhatuse liikmeks Aili Kangro (ik XXX, Antti Kangro ema). 2017. aasta kohta ei ole äriregistrile majandusaastaaruannet esitatud. Antti Kangro selgituste kohaselt Airan OÜ-le (kehtiva nimega FrameHouse OÜ) müüdud ettevõttega koos ei läinud üle (ettevõte võõrandamise ajaks) lõppenud lepingust (nn Golfniitty leping) Soome ettevõttega Hausia Oy-ga tulenevaid nõudeid Hausia Oy vastu. Samuti Antti Kangro selgituste kohaselt ei läinud ettevõttega koos üle ka Housia OÜ kohustused Kentaur Haldus OÜ ees, kuivõrd need kohustused olid seotud Golfniitty lepingu täitmisega. Soome Vabariigi kohtus käib käesoleva ajani vaidlus Housia OÜ nõudes Hausia Oy vastu. Kentaur Haldus OÜ nõude osas jõustus lõpplahend 01.08.2018. Antti Kangro selgitustest järelduvalt alates 09.02.2017 (so elementmajade tootmise ettevõtte võõrandamisest) seisnes Housia OÜ tegevus nn Golfniitty lepingu täitmise pinnal tekkinud vaidluste lahendamises. Majandustegevus Ajutise halduri määramise ajal majandustegevus Housia OÜ-l puudus. Majandustegevus lõppes elementmajade tootmise ettevõtte võõrandamisega 2017. aasta veebruaris. Sellest ajast saadik tegeles Housia OÜ juhatus nn Golfniitty lepingu täitmise pinnal tekkinud vaidluste lahendamisega (kohtuvaidlustes osalemisega). Elementmajade tootmise ettevõtte võõrandamisele eelnenud perioodil (2016. majandusaasta aruandes toodud andmete kohaselt) olid Housia OÜ peamised bilansi näitajad alljärgnevad: 2016. aasta eurodes

Bilansi näitajad Käibevara

280 038 sh raha

6 761

sh nõuded ja ettemaksed

255 044

sh varud

18 233

Põhivara

25 480

Lühiajalised kohustused

301 989

Pikaajalised kohustused

-

Seega 2016. aasta lõpu seisuga oli Housia OÜ maksevõimekordaja 0,87 ehk rahuldav. Samas maksevalmiduse kordaja oli mitterahuldavalt väike (so 0,02). Eeltoodust nähtuvalt oli Housia OÜ finantsseisundi probleemiks see, et lühiajaliste kohustuste täitmise valmidus sõltus täielikult Housia OÜ klientidelt laekuvast rahast ehk sellest, kas ja kui korralikult tasutatakse Housia OÜ-le tehtud tööde eest. Siinjuures ettevõtte suurusele ja tegutsemisvaldkonnale iseloomulikult ei olnud klientide arv suur. Ühe kliendiga (Hausia Oy-ga) lepingu täitmise pinnal tekkinud vaidlus ja sellega seotud maksete viibimine viis paratamatult selleni, et Housia OÜ ei olnud enam võimeline kõiki enda lühiajalisi kohustusi teenindama. Ajutise halduri määramise aja seisuga puudus Housia OÜ-l kohustuste täitmiseks likviidne vara. Ajutisele

haldurile esitatud bilansist nähtuvalt koosneb äriühingu käibevara rahast summas 22,62 eurot ja nõuetest summas 200 278,55 eurot (sh nõudest summas 193 028,47 eurot Hausia Oy vastu, mille üle käib pooltel vaidlus Soome Vabariigi kohtus). Lisaks kuulub äriühingule põhivara bilansilise väärtusega 622 eurot. Kohustusi on Housia OÜ-l kokku summas 192 219,96 eurot. Sellest nähtuvalt sõltub kohustuste täitmine poolelioleva kohtuvaidluse edukusest. Võlgniku vara Housia OÜ-l puudub registritesse kantud vara. Võlgniku juhatuse poolt esitatud andmete kohaselt registreerimisele mittekuuluvast varast kuulub Housia OÜ-le sülearvuti Dell Latitude E7440-i5 väärtusega ca 350 eurot ning kontorilaud, tool ja riiulid väärtusega ca 300 eurot. Arvelduskonto nr XXX asub AS-s SEB Pank, mille saldo 01.02.2019 seisuga oli 0 eurot. Kassa jääk on 5,57 eurot. Võlgniku nõudeõigused on järgmised: töövaidluskomisjoni otsusest tulenev nõue summas 2400 eurot Alger Tammiste (ik XXX) vastu, täitmisel täiteasjas nr 191/2016/1628 kohtutäitur Rita Lohu juures; kahju hüvitamise kokkuleppest tulenev nõue summas 5000 eurot Alger Tammiste (ik XXX) vastu; nõue Hausia Oy vastu summas 193 028,47 eurot, nõude osas on pooleli kohtuvaidlus Soome Vabariigis. Võlgniku kohustused Täitemenetluse registri andmetel on Housia OÜ suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2018/5097 Kentaur Haldus OÜ nõude summas 115 254,44 eurot sissenõudmiseks. Nõude aluseks on Tartu Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsus ja Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-121447. Lisaks eeltoodud nõudele on Housia OÜ-l alljärgnevad kohustused: -

tagastamata laenud OilTerm OÜ-le 57 124,25 eurot;

-

tagastamata laenud Axatem OÜ-le 19 092,12 eurot;

-

töölepingust tulenev võlgnevus Heiko Muskale lõpparve, töötasu ja puhkusekompensatsioon kokku 1354,71 eurot (neto) ning päevarahad 88 eurot;

-

juhatuse liikme tasu Antti Kangrole 496,24 eurot;

-

tasumata arved OilTerm OÜ-le 3303 eurot;

-

tasumata arve Majamoodul OÜ-le 470,59 eurot;

-

tasumata arve advokaadibüroo LENO OÜ-le 216 eurot;

-

tasumata arved Agroplan OÜ-le 4935,60 eurot;

-

tasumata arved SP Raamatupidamine OÜ-le 2160 eurot.

Eeltoodust nähtuvalt on Housia OÜ-l täitmata kohustusi vähemalt 204 494,95 euro ulatuses. Maksejõuetus Võlgniku poolt esitatud selgituste kohaselt oli probleemide alguspunkt ja vaidlusalune objekt oli töös 2016. aasta suvel (juuni 2016 kuni september 2016) Soomes. Selle objekti nimetus oli Golfniitty, kus Housia OÜ (endise nimega FrameHouse OÜ) pidi oma tehases tootma ja objektil kohapeal püstitama 10 väikest elumaja. Antud leping sõlmiti, kuna võlgnikul puudus huvi ja võimekus kohapealseid töid teha. Kentaur Haldus OÜ-ga sõlmiti leping seinaelementidest toodetud majade püstitamiseks. Golfniity lepingu kogumaht oli 283 000 eurot ning Kentaur Haldus OÜ oli nõus oma osa tööst (10 elementmaja paigaldus objektil) tegema 59 500 euro eest. Oli mitmeid probleeme peatöövõtja poolt (Hausia Oy), mis takistasid töö tegemist ning oli ka palju probleeme alltöövõtja poolt, kes lubas majad püstitada. Alltöövõtja probleemid päädisid sellega, et kui juuli alguses oli selge, et graafikus ei püsita, teavitati kahe maja paigalduse väljajätmisest ning need paigaldas teine ettevõte (KatPro Oy, Soome ehitusettevõte) summa 18 000 eurot eest. KatPro Oy lõpetas oma tööd lepingu kohaselt ning andis ka oma püstitatud majad üle augustis 2016. Kahjuks Kentaur Haldus OÜ ei suutnud ühtegi kaheksast majast üle anda ning töö katkes augusti lõpus. Sealt maalt tekkisid vaidlused võlgniku ja tellija (Hausia Oy) vahel ja samal ajal ka võlgniku ja

alltöövõtja (Kentaur Haldus OÜ) vahel selle üle, kas lepingud on lõpetatud ja kui ei ole, siis kelle süül jne. Järgnesid kohtuvaidlused, kuna läbirääkimised ei olnud edukad. Housia OÜ on maksejõuetu, see maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks likviidne vara ning seetõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida teadaolevalt on vähemalt 204 494,95 eurot. Võlgnikul on küll kohustusele vastavas suurusjärgus nõudeõigusi, neist suurim summas 193 028,47 eurot Soome äriühingu Hausia Oy vastu. Hausia Oy kohustuse osas on pooleli kohtuvaidlus, uueks istungiajaks on määratud 05.06.2019 ja 06.06.2019. Ajutisel halduril ei ole käesoleval ajal võimalik anda hinnangut kohtuvaidluse perspektiivikusele. Võlgniku maksejõuetuse seis on tekkinud 2017 alguses. Võlgniku maksejõuetuseni viinud probleemid said alguse raskustest, mis tekkisid Hausia Oy-ga sõlmitud nn Golfniity lepingu täitmisel. Maksejõuetuse tekkimise hetkeks tuleb aga pidada elementmajade tootmise ettevõtte võõrandamise hetke. Ettevõtte võõrandamisega kadus võlgnikul võimalus teenida tulu ning teenindada võetud kohustusi teenitava tulu arvelt. Maksejõuetuse põhjuseks võivad olla juhatuse vead äriühingu juhtimisel. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamine ei ole võimalik. Võlgnik ei ole üles näidanud soovi tegevust jätkata või ettevõtet tervendada. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotimenetluses võib tagasivõidetav olla 09.02.2017 Airan OÜ-ga (kehtiva nimega FrameHouse OÜ) sõlmitud ettevõtte ülemineku leping. Airan OÜ on võlgniku lähikondne. Airan OÜ ei ole ettevõtte eest kokkulepitud summat tasunud, vaid selle asemel sõlmiti kokkulepe Housia OÜ ja OilTerm OÜ vahel, mille kohaselt ettevõtte ülemineku lepingu sõlmimisega loetakse 80 000 euro ulatuses Housia OÜ poolt tagastatuks OilTerm OÜ-lt võetud laen. OilTerm OÜ on Housia OÜ lähikondne. Ettevõtte selline võõrandamine võis kahjustada Housia OÜ võlausaldajate huve. Võlausaldaja Kentaur Haldus OÜ on 27.02.2019 tasunud PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks 1000 eurot. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb välja kuulutada Housia OÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot, ja ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks 398,32 eurot (58 eurot 28.01.2019 määruse soome keelde tõlkimise kulu + 340,32 eurot Matti Penttinen Oy-le õigusabikulu). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi tunnitasuga 71,43 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Vladimir Kutšmeile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot, ja ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks 398,32 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis on võimalik katta võlausaldaja poolt 14.01.2019 tasutud deposiidi arvelt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud ja sõidukulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot, sõidukulud 25 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1485 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Themis Õigusbüroo OÜ jurist Liina Karlson, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-58-13 p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 1485 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroos töötava juristi tasu 110 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse koostamises (07.01.2019) ning kohtu poolt koostatud ja kohtule esitatud dokumentidega tutvumises (09.01.2019, 12.02.2019, 13.02.2019), võlgnikuga ja kliendiga kohtumises ja suhtlemises (15.01.2019, 17.01.2019, 18.01.2019, 25.01.2019, 28.01.2019), suhtluses Soome advokaadiga seoses Soome kohtuasjaga (15.01.2019, 17.01.2019, 23.01.2019, 29.01.2019, 30.01.2019), 14.02.2019 kohtuistungiks valmistumises ja seal osalemises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga/võlgnikuga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus, asjas toimus üks kohtuistung kestusega pool tundi, milleks ettevalmistamine sai seisneda ajutise halduri aruandega tutvumises ja analüüsis, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku 440 euro ulatuses (4 tundi × 110 eurot). Kohus on ka seisukohal, et erinevate kohtumäärustega tutvumise ja kohtule taotluste (menetluse võimalikust kiirendamisest) koostamise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Sõidukulu 25 eurot on tekkinud seoses võlausaldaja esindaja osalemisega 14.02.2019 kohtuistungil. Sõidukulu tekkimise tõendamiseks on kohtule esitatud kaks sõidupiletit Tallinnast Tartusse (10 eurot) ja Tartust tagasi Tallinna (15 eurot). Kuna võlausaldaja lepingulise esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas, saab menetlusosalise esindaja sõidukulu summas 25 eurot pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-19-268 Kentaur Haldus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 765 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv, 25 eurot sõidukulud ja 440 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse Housia OÜ pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tasutud summa kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.