Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-112490
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi A F vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 886,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja Anne-Liis Veski (isikukood xxx, xxx, e-post xxx) Kostja A F (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx);
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
2-18-112490 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja OK Incure OÜ palub kostjalt A Filt välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 1394,55 eurot, intress 220,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 271,40 eurot. Hageja palub mentluskulu (tasutud riigilõiv 225 eurot), jätta kostja kanda. Hagi aluseks on hageja nimetanud 22.08.2016 IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) ja kostja sõlmitud laenulepingut 2767941, mille alusel laenuandja andis kostjale laenu 1500 eurot, mille kostja kohustus laenuandjale koos intressiga tagastama. Kokkulepitud intressimääraks oli 46,20% aastas. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja omapoolsed kohustused kohaselt täitmata. Laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.11.2017 ning kuna võlgnevust ei tasutud, siis alates 15.11.2017 lõppes laenuleping erakorraliselt ning laenuandja loovutas nõude hagejale 15.11.2017. Lepingu ülesütlemise seisuga koosnes võlgnevus põhivõlast 1 394,55 eurot, intressist 220,91 eurot, viivisest 1,76 eurot ja meeldetuletustasudest 45,00 eurot, kokku 1 662,22 eurot. Kostja ei ole inkassomenetluse raames tagasimakseid teostanud.
Hageja lähtub viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgset viivisemäärast tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16, s.o. 0,066% päevas. Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja võlgneb hagejale viivist 271,40 eurot. Arvestuse Arvestuse Hilinenud algus lõpp päevi
Viivise määr päev
Võla jääk
Viivis
2-18-112490 15.11.2017 06.09.2018 295
0,066%
1394,55 271,40
11.12.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis esitas hageja alljärgnevad selgitused võlgnevuse kujunemise osas: Kostja on saanud kasutada lepingu 2767941 alusel krediiti summas 1577,85 eurot. Tagasimakseid on kostja lepingu katteks teinud kokku 809,05 eurot, millest põhivõla katteks on arvestatud 183,30 eurot, intresside katteks 595,70 eurot, viiviste katteks 0,15 eurot ja väljamakse tasu katteks 29,90 eurot. Hageja esitas seisukoha lisades exceli tabelina võlgnevuse arvestuse. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile vastu, sest leiab, et kostjalt nõutud summa on liiga suur, arvestades, et kostja on midagi ka tagasi maksnud. Menetluskulud palub kostja jätta võrdselt poolte kanda. Kohtu põhjendused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 22.08.2016 sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) ja kostja laenulepingu nr 2767941, mille alusel IPF Digital Estonia OÜ andis kostjale laenu 1500 eurot intressimääraga 46,2% aastas. Pooltel puudub vaidlus, et laenuleping on erakorraliselt üles öeldud alates 15.11.2017 (hagiavaldusele lisatud laenulepingu ülesütlemise teade). Kohus loeb kostja 15.10.2018 esitatud vastuse lisaga (pangaväljavõte) tuvastatuks, et kostja on laenuandjalt saanud laenulepingu alusel kokku 1577,85 eurot ja on teinud perioodil 25.09.2016 kuni 28.09.2017 väljamakseid kokku 809,05 eurot. Need andmed ühtivad ka hageja 11.12.2018 seisukohtade lisana esitatud Exceli tabelis toodud andmetega. Seega puudub pooltel vaidlus hagejale tasutud ja hageja tasutud summade osas – need ühtivad. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostja maksed võlgnevuse katteks õigesti arvestanud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
2-18-112490 Kostja esitatud kontoväljavõtte ja hageja esitatud võlgnevuse arvestamise tabeli kõrvutamisel selgub, et kostja ei ole maksete teostamisel tasunud piisavaid summasid, mis kataksid eelnevalt tekkinud intressi võla. Seetõttu oli hagejal VÕS § 88 lg-st 8 tulenev õigus lugeda laekunud maksed esmalt sissenõutavaks muutunud intressi ja alles seejärel põhivõlgnevuse katteks. Arvestades eelnevat, et ole kohus tuvastanud hageja võlgnevuse kujunemise arvestuses vigu. Hagi kuulub VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele täies ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 225 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.