Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hagiavalduse kohaselt omab kostja hageja poolt majandatavas elamus korteriomandit nr 77. Kostja on jätnud hageja ees maksekohustused täitmata. Hageja hinnangul püüab kostja jätta eksitavat muljet, et maksekohustuse rikkumine on tingitud arvete mittesaamisest. Arved on pandud regulaarselt kostja postkasti (xxx) ning arveid on dubleerivalt saadetud ka kostja e-posti aadressile xxx. Kostja on maksekäsu avaldusele esitatud vastuväites viidanud varasemalt saadud arvetele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Põhikirja p 3.2 lg 7 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste /.../ eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Vastavalt hageja põhikirja p 3.2 lg-le 10 võib hageja majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 05.11.2018 hageja arvamuses leiab hageja, et talle jääb arusaamatuks, millised haginõudega seotud arved on ebakorrektsed ja millised oleksid kostja arvates korrektsed arved. Ka kostja väited selle kohta, et hageja nõue hõlmab viivistelt viiviste arvestamist ja eelmise tsiviilasja menetluskulusid, on alusetud. 12.03.2018 on hageja esitanud selgitava tabeli. Samuti ei ole hageja esitanud suvalisi arveid. Peale tsiviilasjas nr 2-16-102006 otsuse saamist tegi hageja oma arvestuses korrektuurid, tehes võlajäägilt mahaarvamise 176,48 euro ulatuses. Hageja leiab, et kui kostja väidab, et ta ei ole arveid saanud, tuleks tal tõendada arvete küsimist. 06.02.2018 kirjas on KÜ haldur selgitanud kostjale, et arved on saadetud kostjale nii postkasti kui e-posti aadressile. Kuni 12.06.2018 kasutas korterit üürnik, mistõttu saab eeldada, et arvetest sai kostja teada üürniku vahendusel. Kostja väidab, et hageja arved on ebakorrektsed ja ta arvestab ise õiged summad. Hageja leiab, et kui kostja ei oleks arveid kätte saanud, siis puuduks tal alus seda väita. Kostja heidab kostja hagejale ette, et arved ei kajasta laekumisi. Hageja sellega ei nõustu, lisades, et arved vastavad raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele ja hageja ei nõua kostjalt eelmise võlaperioodi katteks tasutud summasid. 25.01.2019 edastas hageja osalise hagist loobumise avalduse, kuna menetluse jooksul on kostja osaliselt hageja nõude täitnud. Kuivõrd kostja on menetluse käigus võlgnevuse 437,76 euro ulatuses likvideerinud, loobub hageja vastavas ulatuses enda nõudest ning palub põhinõudena välja mõista 90 eurot (527,76 - 437,76). Kuivõrd menetluse kestel on viivised suurenenud, palub hageja mõista viivised välja 22. jaanuari 2019 seisuga, so 93,76 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagiavaldusega ei nõustu. Varasemalt ei toimetanud hageja arveid kostjale kätte ja seetõttu on osad arved kostjale tänaseni esitamata. Nimetatud probleemi tõttu on pooled juba korduvalt kohtuvaidlusi pidanud (viimati tsiviilasi nr 2-16-102006). Hageja jaoks on olnud ületamatuks raskuseks arvete elektronpostiga saatmine. Samuti lisab hageja kostja arvetele täiesti alusetuid viiviseid, viivistelt arvestatud viiviseid, isegi kohtus tasutud riigilõivusid jms. Kostja on veendunud, et tegemist on tahtliku kiusuga, mille eesmärgiks on saada korteriühistus lahti liikmest, kes esitab küsimusi juhatuse tehtud kulutuste jms kohta. Pärast tsiviilasjas nr 216-102006 tehtud kohtuotsust pöördus kostja esindaja hageja poole palvega teatada arvelduskonto, millisele jõustunud kohtulahendi alusel summad üle kanda. Selle asemel, et teatada konto nr, pöördus hageja pahatahtlikult täituri poole. Kostja esindaja palus ka ümber teha järjekordse ebaõige arve nr 77/09.06.2017. Kostja märgib siinkohal, et kostjale saadetud arve nr 77/09.06.2017 ei ole sama, mis on hagiavalduse lisa nr 4 leheküljel 5 kohtule esitatud arve. Kohtule esitatud arvet näeb kostja esmakordselt. Kostja hinnangul on tegemist järjekordse valetamise ja võltsimisega. Arveid esitatakse ja muudetakse täiesti suvaliselt /.../. Kui hageja ise esitab arve nr 77/09.06.2017 sellisena nagu see on hagi lisa nr 4 leheküljel 5, siis on kogu hagiavalduses esitatud nõue ebaõige. Hageja enda esitatud arve kohaselt oli juuni 2017

kuumaks kokku -140,33 eurot ehk tegemist oli ettemaksuga. Hagiavalduses ei ole aga miinusega summat arvesse võetud. Kuna hagiavalduses esitatud arvutused on hageja enda esitatud arvete alusel ebaõiged ega kattu arvetel esitatud summadega, on ebaõige ka igasugune viiviste arvestus. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja arvates on tema nõue selline nagu hagiavalduse punktis 1.6. või peaks nõue kokku tulema lisana nr 4 esitatud arvetest. Hageja esitatud arvete totaalset segadust näitab ka see, et mitte ühelgi arvel ei ole märgitud laekumisi. Samas on kostja tasunud jõustunud kohtulahendi alusel summasid (1 294,21 eurot), mis peaksid laekumisena kajastuma. Selle asemel, et kajastada laekumisi korrektselt, esitas hageja jätkuvalt alusetult suurte summadega arveid ning arvestas nendelt alusetuid viiviseid. Kostja on korduvalt hagejalt kõigi arvete esitamist ja arvetelt alusetute summade eemaldamist nõudnud. Kuna hageja ei ole suvatsenud kostjale korrektseid arveid esitada, on kostja tasunud arveid selliselt, et arvestab ise kokku arvel oleva õige summa ning tasub selle. Selliselt on kostjal siiski võimalik tasuda vaid neid arveid, mis on talle esitatud. Kostja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud e-kirjad arvete esitamise kohta alles alates juunist 2017. Hageja väidab, et kostja on alles kohtumenetluses öelnud, et pole arveid saanud. Kostja sai hagi materjalid (sh arved) kätte 19.09.2018. Kostja esitas hagi vastuse lisadena 1, 3 ja 4 kirjad, mis on hagejale saadetud vastavalt 7.07.2017, 12.06.2018 ja 25.06.2018. Kõik need kirjad on esitatud enne hagiavalduse saamist ja kõigis neis on palutud esitada arved. Hageja ise on esitanud tõendi selle kohta, et ta ei ole saatnud 2017 veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuli kohta kostjale arveid. Nimetatud arved sai kostja kätte alles koos hagiavaldusega. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et ta oleks pidanud ise aktiivselt arveid taga nõudma. Kostja märgib siinkohal, et maksab ka 90 eurot, mille mittemaksmisele hageja viitab. Tegemist oli eksitusega, mis tingitud sellest, et kostja kirjutas summas 9 asemele 0-i. Kostja rõhutab siinkohal, et ta ei ole kunagi vastu vaielnud põhisummade maksmise kohustusele. Kostja ei nõustu hageja arvestatud summas viiviste nõudmisega. Viiviseid saab nõuda juhul, kui arve on selle saajale esitatud. Seega saab viiviseid nimetatud kuude arvete puhul põhimõtteliselt arvestada alles hagi kättesaamisest alates, millele on lisatud 20 päeva maksetähtaega nagu arvetel lisatud on (10. kuupäev kuni kuu viimane päev). Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 527,76 eurot ja viivised 100,07 eurot. 25.01.2019 edastas hageja osalise hagist loobumise avalduse. Kuivõrd kostja on menetluse käigus võlgnevuse 437,76 euro ulatuses likvideerinud, loobub hageja vastavas ulatuses enda nõudest ning palub põhinõudena välja mõista 90 eurot (527,76 - 437,76). Kostja ei ole vastuväiteid hageja hagist osalisele loobumisele esitanud. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist osaline loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist osalise loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse põhinõude 437,76 euro osas. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000

eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kostja omab korteriomandit aadressil xxx alates 28.09.2001 (kd tl 20); 2) xxx elumaja haldab KÜ Xxx 3 registrikandega alates 30.01.1998 (kd tl 14); 3) kostja on KÜ Xxx 3 liige. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hagejal on kostja suhtes nõudeõigus majandamiskulude arvete 10.04.2017 ja 09.05.2017 (osaliselt maksmata) eest. Hageja nõuab aprill – mai 2017 majandamiskulude võlgnevust, sellel perioodil kehtis veel KÜS. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 kohustab korteriomanikke tegema majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ja lg 2a võimaldab korteriühistu põhikirjaga ette näha sellest erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Xxx tn 3-77 korteriomandi omanikuna on kostja KÜ liige ja kohustatud tasuma majandamiskulude eest. Kostja ei ole menetluse käigus vaielnud vastu põhivõla tasumise kohustusele ja on 07. veebruari 2019 seisukohas omaks võtnud, et põhivõla suurus on 90 eurot. Seega tuleb hagi põhivõla nõude osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja nõutud põhivõlg 90 eurot. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Hageja väitel on ta saatnud kostjale arved nii kostja postkasti (xxx) kui ka kostja e-posti aadressile xxx. Kostja väitel sai ta 2017 veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuli arved alles koos hagimaterjalidega 19.09.2018. Kostja leiab, et hageja jaoks on olnud ületamatuks raskuseks

arvete elektronposti kaudu saatmine ning arvete kättetoimetamise probleemi tõttu on peetud varemgi kohtuvaidluseid (2-17-102006). Hageja leiab, et hagi lisas 6 on hageja meeldetuletused. Samuti on kostja maksekäsu avaldusele esitatud vastuväites viidanud varasemalt saadud arvetele. Kohus leiab, et 2-16-102006 asjaolud ei ole antud vaidlusele kohaldatavad. Tsiviilasjas 2-16-102006 leidis kohus, et hageja ei olnud saatnud kostjale arveid e-posti teel, kuigi oli tõendatud, et kostja ei ela Xxx tänaval. Hageja lisanud 05.11.2018 tõendi (tl 80), mille kohaselt elas korteris üürnik xxx perioodil 01. november 2017 – 12. juuni 2018. See langeb perioodi pärast vaidlusaluste arvete mittesaamist, mistõttu ei saa sellega tõendada vaidlusaluste arvete kättesaamist. Antud tsiviilasjas on hageja saatnud arved e-posti aadressile xxx, kuid hagejal puuduvad tõendid arvete veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juulis 2017 e-posti aadressile xxx saatmise kohta. Need ei tulene ka hagi lisast 6. Juunis 2017 e-posti aadressile xxx esitatud arve kohta on olemas tõend hagi lisas 6 (tl 42). Kohus leiab, et hiljemalt selleks ajaks pidanuks kostja teadma kogu võla suurust, mistõttu tuleb viivist hakata arvestama eelmistelt arvetelt (alates 10 veebruari 2017 arvest) vähemalt alates 09.06.2017, sest kui kostja oleks nimetatud arve siis tasunud, ei oleks lisavõlgnevust viivise alusel rohkem tekkinud, isegi kui kostja sai nimetatud arved kätte alles talle koos menetlusse võtmise määrusega septembris 2018. 10.07.2017 arve pealt arvestab kohus viivist alates 10.08.2017, sest 10.08.2017 arves oli näha võlgnevuse suurus. Seega tuleb viivist arvestada järgnevalt: 10.02.2017 arve 70,69 eurot maksetähtajaga 28.02.2017 perioodi 09.06.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 10,19 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 5,79 eurot. 10.03.2017 arve 68,65 eurot maksetähtajaga 31.03.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 9,90 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 5,63 eurot. 10.04.2017 arve 64,62 eurot (mis oli veel 22.01.2019 seisuga tasumata) maksetähtajaga 30.04.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 9,32 eurot ja perioodi 01.01.2018 - 22.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 5,48 eurot. 09.05.2017 arve 57 eurot (mis oli veel 22.01.2019 seisuga osaliselt tasumata) maksetähtajaga 31.05.2017 perioodi 09.06.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 8,22 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 08.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 4,66 eurot ning perioodi 09.01.2019 - 22.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga summalt 25,38 eurot on viivis 0,08 eurot. 09.06.2017 arve 36,15 eurot maksetähtajaga 30.06.2017 perioodi 01.07.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 4,66 eurot, perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,25 eurot. 10.07.2017 arve 30,36 eurot maksetähtajaga 31.07.2017 perioodi 10.08.2017 - 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 3,06 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 09.01.2019 eest seadusejärgse viivisemääraga 2,49 eurot. 10.08.2017 arve 35,62 eurot maksetähtajaga 31.08.2017 perioodi 01.09.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 3,04 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,23 eurot. 10.09.2017 arve summas 30,74 eurot maksetähtajaga 30.09.2017 perioodi 01.10.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 1,98 eurot ja perioodi 01.01.2018 - 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,06 eurot. 10.10.2017 arve summas 33,95 eurot maksetähtajaga 31.10.2017 perioodi 01.11.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 1,45 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,18 eurot.

10.11.2017 arve summas 42,16 eurot maksetähtajaga 30.11.2017 perioodi 01.12.2017 – 31.12.2017 eest viivisemääraga 0,07 % päevas 0,91 eurot ja perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 1,46 eurot. 11.12.2017 arve summas 57,82 eurot maksetähtajaga 31.12.2017 perioodi 01.01.2018 – 07.06.2018 eest seadusejärgse viivisemääraga 2 eurot. Seega on viivised kokku 85,04 eurot Kostja on väitnud, et talle 09.06.2017 esitatud arve ei ole sama, mille on hageja esitanud kohtule. Kostja arvab, et arveid esitatakse ja muudetakse täiesti suvaliselt. Ka on kostja ette heitnud ebaõiget viivisearvestust. Hageja selgituse järgi tegi ta pärast tsiviilasjas nr 2-16-102006 otsuse saamist korrektuurid arvestuses. Samuti on hageja teinud mahaarvamisi vastavalt kostja poolt tasutule. Kohus leiab, et viivisearvestus ei ole ebaõige. Kohus on kontrollinud viivisearvestust ja palunud hagejal enne menetlusse võtmist eraldada haginõude aluseks olevatest arvutustest kõik tsiviilasja nr 2-16-102006 menetlusega seonduva, mis tekitas segadust, sest see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole teinud mõistlikke pingutusi arvete e-mailile saatmiseks. Kostja on esitanud tõendi, et ta on soovinud saada arveid e-postile 10.10.2018 menetlusdokumendis, kuid nimetatud kiri on saadetud hagejale alles 12.06.2018, so 1 aasta ja mitu kuud peale esimest mitte kätte saadud arvet (10.02.2017 arve). Olenemata asjaolust, et kostja väitel eelmises majanduskulusid puudutavas tsiviilasjas nr 2-16-102006 leidis kohus, et hagejal tulnuks saata arved kostja epostile, oleks kohtu arvates mõistlik olnud kostja poolt uurida, miks arveid e-postile ei saadeta, mitte lihtsalt ootama jääda, sest on iseenesest mõistetav, et majapidamiskulude eest esitatakse arveid iga kuu. Ka oli kostjal võimalik teha hagejale ettemaks mõistlikus summas, et võlgnevuse tekkimist vältida. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 85,04 eurot ja jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 8,72 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades hagi rahuldamise protsenti, tuleb menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja kanda. Samuti tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta loobutud nõude osas menetluskulud kostja kanda, sest kostja on võlgnevused tasunud alles pärast hagi esitamist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.