Asjaõigus › Omandiasjad

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Villy Peepson esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Tatiana Vasilieva vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub lõpetada hageja ja kostja kaasomandi korterile asukohaga XXX, registriosa nr XXX . Kostja esitas 10. veebruaril 2019. a kohtule avalduse. Kostja märkis, et kostja annab oma nõusoleku, selleks, et ainsaks korteri aadressiga XXX omanikuks jääb hageja. Kostja on nõus saama kompensatsiooni suuruses 26 298 eurot arvelduskontole XXX, Swedbank.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtule esitatud avalduses märkinud, et kostja annab nõusoleku, selleks, et ainsaks korteri aadressiga XXX omanikuks jääb hageja. Kostja on nõus saama kompensatsiooni suuruses 26 298 eurot. Kostja on hageja põhinõude seega sisuliselt õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus rahuldab seega hageja põhinõude. Kohus lõpetab hageja ja kostja kaasomandi korteriomandile asukohaga XXX , registriosa nr XXX selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kohus kohustab kostjat andma alljärgnevad tahteavaldused:  

nõusolek korteriomandi asukohaga XXX, registriosa nr XXX , kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX , jääb hageja ainuomandisse; nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXX , teise jao omanikukande, mille kohaselt hageja ja kostja on viidatud korteriomandi kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja.

Kostjal on kohustatud nimetatud tahteavaldused andma juhul, kui hageja on tasunud kostjale kostja kaasomandi osa kaotamise eest 26 298 eurot. Kuna kohus on hageja põhinõude rahuldanud, jätab kohus hageja alternatiivnõude rahuldamata. Kohus ei põhjenda TsMS § 442 lg 8 järgi alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja on nii vastuses hagile kui ka kohtuistungil hagile vastu vaielnud. Kostja on hagi õigeks võtnud alles pärast toimunud kohtuistungit. Seega ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud ning ei esine TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldusi, mis võimaldaks menetluskulud hageja kanda jätta. Kohtu hinnangul ei ole ka alust jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 4 alusele poolte endi kanda. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et menetluskulu kostja kanda jätmine oleks

äärmiselt ebaõiglane. Kostja on põhjustanud hageja kohtusse pöördumise, vaieldes kaasomandi lõpetamisele vastu. Asjaolu, et hageja pöördus vaidluse lahendamiseks kohtusse ega üritanud seda lahendada läbirääkimiste teel, ei tähenda, et hageja peaks hagi rahuldamise korral kandma oma menetluskulud ise (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Menetluskulude tekkimise oleks saanud kostja seega ise ära hoida. Kostjal oli võimalus menetluskulude kandmist vältida hagi kohese õigeksvõtuga. Kostja seda aga ei teinud. Kostja varaline seis olukorras, kus kostja saab kaasomandi lõpetamise eest rahalise hüvitise, ei ole ka aluseks hageja menetluskulude hageja kanda jätmisele. Menetluskulud tuleb seega jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 300 eurot, ekspertarvamuse tasu 400 eurot ja esindajatasu 670 eurot, kokku 1370 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Dokumentaalse tõendi saamise kulu on TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu. Samas peab selleks, et tegemist oleks menetluskuluga, dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kulutus olema tehtud seoses kohtumenetlusega (samal seisukohal V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 699). Kinnisvara väärtuse väljaselgitamiseks tehtud ekspertiis on koostatud enne hagiavalduse esitamist. Samuti nähtub hagile lisatud hageja kirjast, et hageja on kasutanud seda juba enne hagi esitamist kohtueelsetel läbirääkimistel kostjalt kaasomandi lõpetamise nõudmiseks. Tegemist ei ole seega menetluskuluga. Kinnisvara väärtuse väljaselgitamiseks tehtud ekspertiisi kulu menetluskuludena väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Hageja esindajakulu koosneb tasust 5 tunni 35 minuti õigusabi eest hinnaga 120 eurot tunnis. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 kohaselt esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Tegemist on õiguslikult keskmiselt keerulise vaidlusega. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu ka nõudeid, millest hageja on hagi menetlusse võtmise ajaks loobunud (korteri valduse üleandmise nõue ning üürilepingu alusel saadu ja korteri üürihinna hariliku vääruse vahe väljamõistmise nõue). Nende nõuete esitamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud ega vajalik. Hageja poolt hagiavalduse koostamisele ja hagi täpsustamisele kulunud aeg on seega põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hageja 3. detsembri 2018. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg ei ole tervikuna põhjendatud, kuivõrd nimetatud dokument sisaldab menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Hageja 3. detsembri 2018. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg on seega põhjendatud 20 minuti ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja ajakulu on seega põhjendatud kokku 4 tunni ja 20 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud, kuivõrd see ei ületa oluliselt keskmist esindaja tunnitasu määra. Hageja põhjendatud esindajakulu on seega 520 eurot. Hageja menetluskulud on seega kokku 820 (300 + 520) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 820 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.