Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-19057
Tsiviilasi
Elvo Kähri (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elvo Kähri (pankrotis) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Elvo Kähr (pankrotis) (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), esindaja Inna Golovina
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2019 määrus ja saata Elvo Kähri (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Elvo Kähr (pankrotis) (hageja) esitas 18. detsembril 2018 hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu, milles palus seoses nõude aegumisega tunnistada lubamatuks
23.aprilli 2017 kohtuotsuse alusel tekkinud kohustuse sissenõudmine pankrotimenetluses. Hagi asjaolude kohaselt mõisteti hagejalt solidaarselt Balte Ehitustööd OÜ-ga Tartu Maakohtu
23.aprilli 2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1421 tsiviilhagi rahuldamisel kostja kasuks välja 4 143 386 krooni, s.o riigituludesse maksudena tasumata jäänud käibemaks ja tulumaks. Kostja esitas 6. septembril 2007 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks viidatud otsusega väljamõistetud summa sissenõudmiseks. Tartu Maakohus kuulutas 11. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-13656 välja hageja pankroti. Hageja esitas 16. novembril 2018 kostjale taotluse, milles palus nõude aegumisele tuginedes kustutada. Kostja aegumist ei tunnistanud ning nõudis jätkuvalt nõude täitmist. Kostja maksuvõla nõue hageja vastu aegus 1. jaanuaril 2014. Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2018 määrus, millega kuulutati välja hageja pankrot, ei oma aegumistähtaja kulgemise suhtes õiguslikku tähendust, kuna kord aegunud nõude aegumistähtaja kulgemine ei saa enam katkeda. Asjaolu, et 2007. aastal kehtinud kriminaalmenetluse seadustik võimaldas maksukohustust kriminaalmenetluses sisse nõuda üksnes tsiviilhagi korras riigile kui kannatanule maksukohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahjuhüvitisena, ei muuda nõude tegelikku sisu. Vastavalt Riigikohtu 17. juuni 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 on pankrotimenetluse puhul tegemist sundtäitmise menetluse eriliigiga, mistõttu on pankrotimenetluse ajal võimalik esitada TMS § 221 alusel nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka pankrotimenetluses ning sellise hagi võib esitada kuni pankrotimenetluse lõpuni. Nõude aegumine on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohane alus.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus keeldus 7. jaanuari 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt lõppes hageja suhtes algatatud täitemenetlus TMS § 51 lg 1 alusel tema pankroti väljakuulutamisega 11. jaanuaril 2018. Kuna täitemenetlus on lõppenud, ei saa hageja TMS § 221 lg-st 3 tulenevalt täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada. Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 ei saa järeldada, et hagejal oleks õigus esitada enda pankrotimenetluses sundtäitmise väliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Riigikohus käsitles nimetatud asjas pankrotimenetluse raames sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist nõude tunnustamise kontekstis. Võlgniku suhtes tehtud jõustunud kohtulahendist tulenev nõue loetakse aga PankrS § 103 lg 4 järgi nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Riigikohtu seisukoht, et pankrotihaldur saab pankrotimenetluse raames esitada erandlikel asjaoludel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, on mõeldud selleks, et võimaldada vältida olukorda, kus pankrotimenetluses loetakse tunnustatuks nõue, mis tuleneb küll jõustunud kohtulahendist, kuid mida hiljem tekkinud asjaolude tõttu materiaalõiguslikult ei eksisteeri. Sellise hagi esitamise õigus saab seega olla üksnes isikutel, kes saavad esitada pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel esitatud nõuetele sellise vastuväite,
mis välistab nõude tunnustamise. Sellisteks isikuteks on PankrS § 103 g 2 järgi pankrotihaldur ja võlausaldajad. Võlgniku vastuväite tagajärjeks on PankrS § 104 lg 1 kohaselt üksnes asjaolu, et nimetatud nõude osas ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses. Pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 alusel üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Haldur osaleb PankrS § 541 lg 1 järgi poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust, miks võlgnik peaks saama pankrotimenetluse raames esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 samuti leidnud, et hagi esitamise õigus on pankrotihalduril. Kuna hagejal ei ole seadusest tulenevat õigust hagi esitada, keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2019 määrus ning võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus tõlgendanud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 esitatud seisukohti meelevaldselt ja ekslikult. Riigikohus ei ole nimetatud asjas välistanud võimalust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi pankrotimenetluses ka pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetlus on täitemenetluse eriliik, mistõttu on võimalik olukorras, kus nõuet materiaalõiguslikul alusel ei eksisteeri, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg-s 1 sätestatud korras ja TMS § 221 lg-s 3 sätestatud korras, st pankrotimenetluses selle lõppemiseni. Maakohtu viide PankrS § 35 lg 1 p-le 2 on asjakohatu, kuna käesoleval vaidlusel ei ole vahetut puutumust hageja pankrotivaraga. Riigikohus ei ole tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigus on ainult pankrotihalduril. Riigikohtu seisukoht, et pankrotihalduril on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, ei välista võlgniku õigust esitada samasisuline hagi. Puudub igasugune mõistlik põhjus keelata võlgnikul esitada vastavat hagi olukorras, kus tema suhtes esitatud nõuet ei ole enam materiaalõiguslikel alustel lubatud sisse nõuda. Selline seisukoht tooks kaasa PS §-s 15 sätestatud põhiõiguse ebaproportsionaalse riive. Maakohus on ekslikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja huvi tuvastada tema suhtes esitatud nõude täitmise lubamatus on ilmne. Puudub normatiivne alus, mis takistaks võlgnikul ka pankrotimenetluse ajal esitada sissenõudja vastu vastuväiteid, mis välistavad nõude maksmapaneku.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna täitemenetlus hageja suhtes lõppes tema pankroti väljakuulutamisega, ei saa ta hagejaks olla. Hageja ei saa PankrS § 35 lg 1 p-st 2, § 541 lg-st 1 ja § 541 lg-st 4 tulenevalt osaleda iseseisvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et kuna täitemenetlus hageja suhtes on lõppenud, ei saa ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada ning vastava hagi esitamise õigus ei tulene hagejale kui pankrotivõlgnikule ka Riigikohtu 17. juuni 2009 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09.
7.Riigikohus on 17. juuni 2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 p-s 9 leidnud, et kuna pankrotimenetlus on sundtäitmise menetluse eriliik, saab TMS § 221 lg-t 1 kohaldada pankrotimenetluses analoogia alusel selliselt, et pankrotihalduril on õigus esitada võlgniku seadusliku esindajana hagi jõustunud kohtulahendi täidetavuse vaidlustamiseks. Nimetatud tsiviilasja asjaolude kohaselt oli pankrotihaldur esitanud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite võlausaldaja tagaseljaotsusest tulenevale nõudele viivise osas, põhjendusel, et viivis oli ebamõistlikult suur. Riigikohus leidis, et kuna võlausaldaja nõue tuli jõustunud kohtuotsusest, tulnuks see PankrS § 103 lg 4 alusel lugeda kaitsmiseta tunnustatuks ning pankrotihalduril ei olnud õigust sellele vastuväidet esitada. Riigikohus selgitas samas lahendis õiguse ühetaolise kohaldamise huvides pankrotihalduri võimalusi välistada pankrotimenetluses jõustunud kohtulahendist tuleneva ebamõistlikult suure viivise nõude täidetavus. Samuti selgitas Riigikohus, mis on pankrotimenetluses esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ja rahuldamise tagajärg. Enne nõuete kaitsmise koosolekut esitatud sundtäitmise täidetavuse vaidlustamise hagiga vaidlustatud nõue on tunnustamata nõue seni, kuni jõustub selle hagi kohta tehtav kohtulahend. Kui eelnimetatud hagi rahuldatakse, mõjub tehtud kohtuotsus nõude tunnustamise menetluses nagu iga muu jõustunud kohtulahend PankrS § 103 lg 4 järgi.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 väljendatud seisukoht, et pankrotihaldur saab pankrotimenetluse raames esitada erandlikel asjaoludel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, on mõeldud vältima olukorda, kus pankrotimenetluses loetakse tunnustatuks nõue, mis tuleneb küll jõustunud kohtulahendist, kuid mida hiljem tekkinud asjaolude tõttu ei pruugi materiaalõiguslikult eksisteerida. PankrS § 35 lg 1 p 2 alusel läheb pankroti väljakuulutamise tagajärjel haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kostja on esitanud võlausaldajana oma nõude pankrotimenetluses ja taotleb seega nõude rahuldamist pankrotivara arvel. Seetõttu on kõik vaidlused, mille eesmärgiks on kõrvaldada kostja hageja pankrotimenetluses pankrotivõlausaldaja staatusest, käsitletavad pankrotivara puudutavate vaidlustena. Pankrotihaldur peab PankrS § 55 lg 1 alusel kaitsma ka võlgniku õigusi ja huve ning kui selleks on alust, vaidlema PankrS § 103 lg 2 teise lause järgi nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu. PankrS § 103 lg-st 2 saab kooskõlas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 tuletada pankrotihalduri kohustuse esitada võlgniku ja võlausaldajate ühisuse huvides võlausaldaja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi olukorras, kus haldurile saavad teatavaks jõustunud kohtulahendi sundtäitmist välistavad asjaolud, mh võib olla selliseks asjaoluks kohtulahendist tuleneva nõude aegumine. Võlgnikul on küll õigus sellistele asjaoludele halduri tähelepanu juhtida, kuid võlgnikul endal ei ole õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiga kõrvaldada kohtuotsuse ja sellest tuleneva nõude sundtäidetavus pankrotivara arvel pankrotimenetluses. Käesoleval juhul ei ole
haldur sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi enne nõuete kaitsmise koosolekut esitanud ning kostja jõustunud kohtuotsusest tulenev nõue on leidnud ilma kaitsmiseta tunnustamist.
9.Samas on ringkonnakohus seisukohal, et Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 ei välista võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist pankrotimenetluse toimumise ajal ja ka pärast nõuete kaitsmist pankrotivõlausaldaja vastu, kelle nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest, olukorras, kus võlgniku hagi eesmärgiks on kõrvaldada pärast pankrotimenetluse lõppu toimuv nõude sundtäitmine pankrotimenetlust lõpetava määruse kui täitedokumendi alusel PankrS § 168 tähenduses. Pankrotimenetluse lõppemise järgselt ei moodusta võlgniku vara enam pankrotivara, mida valitseb haldur, mistõttu tuleb tunnustada võlgniku õigust kaitsta end PankrS §-s 168 sätestatud täitedokumendi eest. Samas ei oma sundtäitmist pankrotimenetluse lõppemise järgselt lubamatuks tunnistav kohtulahend mõju pankrotimenetluse käigule, sh võlausaldajate nõuete täitmisele pankrotimenetluses. PankrS § 104 lg 1 kohaselt on võlgnikul õigus esitada vastuväide nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele. Selline võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lg-le 1. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat pankrotimenetluse lõppemisest, st PankrS § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Kui võlgnik soovib kõrvaldada mõne pankrotimenetluses esitatud ja tunnustamist leidnud nõude osas PankrS §-s 168 sätestatud täitedokumendi mõju pärast pankrotimenetluse lõppu, peab võlgnik esitama nõudele vastuväite. Kuna PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtu jõustunud lahendiga, ei piisa sellisel juhul täitedokumendi tekkimise välistamiseks võlgniku vastuväitest ning võlgnikul peab olema õigus esitada samal eesmärgil sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi esitamise tähtaja saab tuletada analoogia korras PankrS § 104 lg-s 2 sätestatud tähtajast võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõudest, mis on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust. Alternatiivselt nõustub ringkonnakohus hagejaga, et sellise hagi võib esitada analoogia korras TMS § 221 lg-ga 3 kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi pankrotimenetluse ajal puudub veel võlgniku suhtes PankrS §-s 168 sätestatud täitedokument, mille täidetavust kõrvaldada, saab võlgniku õiguse esitada ennetav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuletada TsMS §-st 369, mille kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida (vt ka Riigikohtu 10. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12525, p 18 teine lõik). Kostja seisukoht käesolevas menetluses annab alust arvata, et kostja maksuvõla sundtäitmist ilma kohtuotsuseta ei lõpeta.
10.Hageja on palunud hagiavalduses tunnistada lubamatuks 23. aprilli 2007 kohtuotsuse alusel tekkinud kohustuse sissenõudmine pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu eelnevast selgitusest nähtuvalt ei ole pankrotivõlgnikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik saavutada eesmärki pankrotimenetluses, mis annab aluse keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Samas tulnuks maakohtul enne hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamist selgitada hagejale õiguslikku olukorda ning anda talle võimalus nõude täpsustamiseks. Hageja huvi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel võib praegusel juhul seisneda ka selles, et pärast
pankrotimenetluse lõppemist ei oleks määrus, millest nähtuvad pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, kostja nõude osas hageja suhtes täitedokumendiks PankrS § 168 tähenduses.
11.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik teha. Maakohtul tuleb enne hagi menetlusse võtmise otsustamist anda hagejale võimalus selgitada täiendavalt hagi esitamise eesmärki ja nõuet.
12.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule (TsMS §-st 372 lg-st 5 tulenevalt on edasikaevatav hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.