Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitas ainsa võlausaldajana seisukoha Xxxx AS, kes leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud võlausaldajale vaid 1212,72 eurot, mis ei ole piisav. Lisaks leiab võlausaldaja, et võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tööga. Võlausaldaja N K omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas ei esitanud. Võlausaldaja J T suri xxxx. 23.10.2018 esitas A M taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Taotluse kohaselt on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 1 622,8 eurot. Võlgnik on püüdnud oma kohustusi võlausaldajate ees täita, kuid tema tervisliku seisundi tõttu olid tema võimalused piiratud. 11.12.2018 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku A M ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik koos usaldusisikuga, võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud. Võlgniku usaldusisik selgitas ärakuulamisel, et võlgnikul tuvastati juba 2013. aasta detsembris töövõime kaotus xxxx, mida pikendati 17.11.2016. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal käesoleval hetkel töötada rohkem kui pool päeva korraga. Kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole ilmnenud, et tema tervislik seisund oleks paranenud või paraneks tulevikus. Võlgnik töötab alates 18.01.2016 xxxx 2-3 tundi päevas netopalgaga 288 eurot kuus. Elamiseks üürib võlgnik tuba hinnaga 100 eurot kuus. 11.12.2018 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku A M kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku A M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 11.12.2018.a ära võlgniku. Võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud. 11.12.2018.a andis võlgnik A M kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlausaldaja Xxxx AS vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu, leides, et võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud piisavalt ning ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tööga. Võlausaldaja N K omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisele ei esitanud. Võlausaldaja J T suri xxxx. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja selle põhjendatust. Käesoleval juhul ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning on tasunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele kokku 1 533,73 eurot, mis võlausaldaja Xxxx AS arvamusel ei ole piisav, kuid võlgnik on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud oma raske tervisliku olukorraga. Võlgnik on selgitanud, et tal tuvastati 2013. aasta detsembris töövõime kaotus xxxx, mida pikendati 17.11.2016 otsusega kuni 30.11.2019. Seda asjaolu on võlgnik tõendanud nii Sotsiaalkindlustusameti tõendi kui ka arstlike epikriisidega. Võlgniku selgituste kohaselt on tal muuhulgas krooniline xxxx ja xxxx tõttu opereeritud mõlemad käed. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal käesoleval hetkel töötada rohkem kui pool päeva korraga. Kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole ilmnenud, et tema tervislik seisund oleks paranenud või paraneks tulevikus. Võlgnik on selgitanud, et tal ei ole õnnestunud leida tulusamat tööd, kuna tööandjatel ei ole võimalik talle tagada tema tervislikule seisundile vastavaid töötingimusi. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötas võlgnik kahel erineval töökohal: Xxxx täiskohaga xxxx ametikohal netopalgaga 357 eurot kuus ja Xxxx OÜ-s osalise tööajaga xxxx netopalgaga 228 eurot kuus. Kahe töö vahepealsel ajal oli võlgnik töötuna registreeritud Eesti Töötukassas, kuid tema tervisliku seisundi pärast ei õnnestunud Töötukassal talle tööd leida. Ajal, mil võlgniku igakuine sissetulek ei ületanud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, ei saanud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teha. Elamiseks üürib võlgnik tuba hinnaga 100 eurot kuus. Kohus leiab, et võlgnik on näidanud tahet oma kohustusi täita ning on oma tervislikku seisundit arvestades täitnud neid arvestatavas osas – võlgnik on tasunud võlausaldajatele kokku 1 533,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste nõuetekohast mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema tervislikust seisundist tulenevalt PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku A M majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku A M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb A M tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.