Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

19 534,22 eurot

Laekumine kokku: 19 636,23 eurot Rahaliste vahendite jääk peale väljamakseid on 16 849,82 eurot. Pankrotivara on müüdud avalikul enampakkumisel kooskõlastatult võlausaldajate üldkoosolekuga. Kokku korraldati pankrotihalduri poolt kaks avalikku enampakkumist. Pankrotimenetluses on teostatud menetluskulusid ning väljamakseid alljärgnevalt: tasutud riigilõivud 21 eurot - panga teenustasud 18,01 eurot - ajutise halduri tasu ja menetluskulud ( välja mõistetud Harju MK määrusega 05.02.13.a.) 761,56 eurot - väljamaksed võlgnikule 1 860,06 eurot - kütusekulu seoses vara müügiga ( Tallinn- Märjamaa- Tallinn) 41,27 eurot - võlgniku poolt tasutud maksud 4,98 eurot - võlgniku telefoniteenus 79,53 eurot

Kokku menetluskulud 2 786,41 eurot. Harju Maakohtu 29.07.2013 määrusega on kinnitatud pankrotimenetluse kulud summas 1 694,51 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Jaotise alusel on teostatud väljamaksed 1. rahuldamisjärgus pandiga tagatud võlausaldajale alljärgnevalt:

Võlausaldaja

Väljamakse eurodes 14 280

Kokku väljamakse summas 14 280 eurot. Teises rahuldamisjärgus (PankrS § 153 lg 1 p 2) väljamakseid teostatud ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kokku väljamakseid jaotise alusel summas 14 280 eurot. Pankrotivara jääk pärast teostatud väljamakseid on summas 2 569,82 eurot. Pandiesemena on müüdud võlgnikule kuulunud kinnistu registriosa nr 1674337, asukohaga Moka kõla, Märjamaa vald hinnaga 16 800 eurot ( käibemaksuta). Pankrotivara on täielikult müüdud ning teistelt isikutelt raha laekumas pole. Müüki on teostatud kooskõlastatult võlausaldajate üldkoosolekuga ja vara on müüdud avalikul enampakkumisel. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et mai ja juulikuu töötasu võlgniku pangakontole ei ole laekunud, kuna võlgniku poolt oli tehtud tööandjale avaldus tema palga ülekandmiseks kolmanda isiku kontole. Pankrotihalduri poolt on esitatud võlgnikule palga tagastusnõue, mis ületab Täitemenetluse seadustiku §-s 132 lg 1 sätestatud määra. Võlgniku poolt on ülemäära väljavõetud sularaha tagastatud kontole. XXX(pankrotis) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu kohtumäärusega 05. veebruarist 2013.a. Võlausaldajate üldkoosolek nõuete kaitsmiseks toimus 27. aprillil 2013. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitati Pankrotiseaduse § 93 sätestatud tähtajaks kokku kolm võlanõuet kogusummas 53 199,43 eurot. Võlausaldajate üldkoosolekul tunnustati nõudeid summas 53 199,43 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotimenetluse käigus müüdi pankrotivõlgnikule kuulunud vara avalikel enampakkumistel ja kooskõlastatuna võlausaldajate üldkoosolekuga (pankrotitoimkonda ei moodustatud). Kokku toimus kaks avalikku enampakkumist. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Nr Nimi Rahuldamata nõue eurodes

27 199,43

8 300

Pankrotimenetluses ei esitatud ühtegi hagi, kuna selleks puudus alus. Kohtukulusid antud pankrotimenetluses ei ole, kuna hagisid ei esitatud. Kõik ülejäänud muud kulutused on kooskõlastatud igakordselt võlausaldajatega ning teostatud väljamaksed kululiikide lõikes on aruandes esitatud. Pankrotivara jäägi arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulud (halduritasu ja sotsiaalmaks). Tulenevalt Pankrotiseaduse § 651 lõikest 1, on pankrotihalduri tasu minimaalmäär arvestades pankrotivarasse laekunud 16 800 eurot (käibemaksuta) summas 2 995,89 eurot. Võlgniku poolt oli esitatud kohtule avaldus võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamine on võimalik, kuna võlgnik omab töökohta ning igakuist püsivat sissetulekut (palk). Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab haldur asjaolu, et võlgnik on sõlminud mitmeid laenulepinguid ning andnud käendusi kolmandatele isikutele, tema igakuine sissetulek aga ei võimalda tasuda laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid kohustusi. Üldjoontes võib nõustuda võlgniku pankrotiavalduse lisas väljatoodud maksejõuetuse põhjustega. Haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja

möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 05.09.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 19.08.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on XXX(pankrotis) pankrotimenetluses jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank AS 27 199,43 eurot; XXX8 300 eurot ja XXX900 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Kalev Mägi tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 16 800 eurot ja palub määrata tasu summas 2 995,89 eurot. Võlausaldajad ja võlgniku volitatud esindaja on 27.08.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul nõustunud halduri taotletava tasu suurusega. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikele 1. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Kalev Mägi töötasuks 2 995,89 eurot. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks peale jaotusettepanekut tehtud kulutused summas 330,34 eurot, milleks on võlgnikule väljamakstud miinimumtasu, pangateenused ning võlgniku telefoniteenus. Võlausaldajad ja võlgniku volitatud esindaja on 27.08.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul nõustunud halduri tehtud kulutustega. Seega kuuluvad kinnitamisele kulutused summas 330,34 eurot. XXXon oma pankrotiavalduses esitanud taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema

kohustustest vabastamise välistada ning et ta nimetatud kohustusi.

kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik, kuna võlgnik omab töökohta ning igakuist sissetulekut palga näol. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXkohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Asja materjalidest nähtuvalt 27.08.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetada võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXX. Haldur ega võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik omab töökohta. Tulenevalt sellest nimetab kohus XXX usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXX(isikukood XXX XXX). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.