Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.veebruar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-1921
Tsiviilasi
Restorlin Ehitus OÜ hagi Ehituskonsult Grupp OÜ, Perk Ehitus OÜ, KÜ Tuulemaa 13 vastu kompromisslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
2347,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Restorlin Ehitus OÜ (registrikoood 12569018, asukoht Laki 15, 12915 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Ardi Šuvalov, (Tallinna Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt 24, 10115, Tallinn.) Kostja I: Ehituskonsult Grupp OÜ ( registrikood 11225297, asukoht Harju maakond Tallinn Mustamäe linnaosa Kadaka tee 5, 10621, [email protected]) Kostja I lepinguline esindaja: Aleksei Solovjov, Kostja II: Perk Ehitus OÜ, (registrikood 12513271, asukoht Harju maakond Anija vald Kehra linn Kooli 2, [email protected]) Kostja II seaduslik esindaja: P S, e-post xxxx Kostja III: KÜ Tuulemaa 13, (registrikood 80118454, asukoht Tuulemaa 13, 10311) Kostja III seaduslik esindaja: I L, e-post xxxx
2-18-1921 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Hageja palub rahuldada hagi ja
Kostjad vaidlesid hagejale vastu ja leidsid, et tööd ei ole teostatud nõuetekohaselt. Kostjad II ja III palusid tagastada deposiiti tasutud raha, et palgata ehitusfirma, kes teeks parandused ja viiksid töö lõpuni. Lisaks teatas kostja II, et selleks, et asjaga ühele poole saada, ootab ta endiselt hageja käest üleandmise-vastuvõtmis akti kogu sokliosale, kui aktid olemas, siis lisavad kostja II ja III oma allkirjad. Kostja II leiab, et üks akt tuleb esitada parandustöödele ja teine kogu sokliosale.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
2-18-1921 Harju Maakohus kinnitas 3.10.2016 tsiviilasjas 2-16-2687 kompromissi, milles kostjad Perk Ehitus OÜ ja KÜ Tuulemaa 13 kohustusid tasuma kohtu deposiiti 2160 eurot. Hageja Restorlin Ehitus OÜ kohustus pärast raha laekumist deposiitkontole teostama 30 päeva jooksul järgmised tööd:
2-18-1921 Kui need tööd on teostatud, siis vormistatakse hageja ja Ehituskonsult Grupp OÜ vahel tööde üleandmise akt. Hageja teostas kokkulepitud tööd ning hageja ja Ehituskonsult Grupp OÜ allkirjastasid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 5.06.2018, mille hageja esitas kohtule 22.06.2018. Selle järgi said tehtud paikvaatlusel kokkulepitud tööd: 1. vormistati sokli alumine äär (sokli läbilõikamine, mis pidi olema teostatud enne värvimistöid), 2. sokli valgete laikude pesemine ja 3. sokli valgete laikude värvimine. Kohtu poolt soovitatud kompromissi pooled ei allkirjastanud. Hageja ütles 16.10.2018 toimunud kohtuistungil, et ta koostas kompromissi ettepaneku, edastas kostjatele, kuid erinevatel põhjustel jäeti see allkirjastamata. Samas ei olnud kompromissi sõlmimine kohustuslik ning tulenevalt 3.10.2016 kinnitatud kompromissist ega ka paikvaatlusel kokkulepitust ei tulene kostja II ega III kohustus ega õigus allkirjastada tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tööde vastuvõtmise kohustus oli pandud ainult Ehituskonsult Grupp OÜ-le, kes selle kohustuse ka täitis. Seega on pooled oma kokkulepitud kohustused teostanud ning tsiviilasjas nr 2-16-2687 deponeeritud summa 2160 eurot kuulub väljamaksmisele hagejale. Viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitas hagis nõude välja mõista Ehituskonsult Grupp OÜ-lt Restorlin Ehitus OÜ kasuks sissenõuatavaks muutunud viivis 16.16 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis summalt 2160 eurot VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras alates 06.02.2018.a. Samas olid hagejal selleks ajaks teostamata kompromissis kokku lepitud tööd. Need teostati 5. juuniks 2018, mida tõendab hageja ja kostja I vahel sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja I sai vastuvõtmise akti allkirjastada pärast tööde teostamist. Seega ei ole kostja I olnud viivituses oma kohustuse täitmisega. Seega viiviste väljamõistmine kostjalt I on alusetu. Hageja ei ole viiviseid nõudnud teistelt kostjatelt, aga kui ta ka oleks seda teinud, siis arvestades kokkulepitud parandustega viivitamist hageja enda poolt, ei oleks viivise väljamõistmine ka nende puhul põhjendatud. 3.10.2016 kinnitatud kompromissi punkti 1.11 kohaselt kuulub 2160 eurot väljamaksmisele kohtu deposiitkontolt koheselt pärast tööde üleandmisakti esitamist kohtule. Kompromissis märgiti, et kohus kinnitab väljamakse eraldi määrusega. Kuna antud juhul tuleb vormistada kohtuotsus, siis kohus kinnitab väljamakse käesoleva kohtuotsusega ning seega tuleb hagejale välja maksta 3.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-2687 kinnitatud kompromissi alusel kohtu deposiiti tasutud tagatis summas 2160 eurot.
2-18-1921
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul oleks olukorras, kus mõlemad pooled täitsid alles kohtumenetluse käigus oma kohustused, menetluskulude jätmine ühele poolele äärmiselt ebaõiglane. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd antud juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.