Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
19.02.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-17462
Tsiviilasi
OÜ Elan Kinnisvara hagi World GN OÜ ja XX vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 619,05 euro, viivise 1224,52 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
World GN OÜ ja XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1238,10 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (vastustaja): OÜ Elan Kinnisvara (registrikood 11067591, asukoht Pae 21, Tallinn), seaduslik esindaja EC Kostja I (apellant I): World GN OÜ (registrikood 12872828, asukoht Kalevipoja 12-10, Tallinn), seaduslik esindaja XX Kostja II (apellant II): XX XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda World GN OÜ ja XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus koos lisadega selle esitajatele (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt apellantide kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Elan Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 21.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse World GN OÜ (kostja I) ja XX (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 10.06.2015 äriruumide üürilepingu, mille objektiks olid Tallinnas, Pae 21 hoones asuvad äriruumid. Kostja I kohustus ruumide kasutamise eest maksma üüri 132 eurot kuus ning tasuma ka kommunaal- ja muude kulude eest ning maksma viivist 0,25% päevas tähtajaks tasumata maksetelt. Tulenevalt üürilepingu p-st 12.6 vastutab kostja I kohustuste eest solidaarselt kostja II.
3.Üürnikul oli õigus leping igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt 2 kuud.
4.Kostja I avaldas 26.08.2015 soovi öelda üürileping üles. Hageja nõustus üürilepingu lõpetamisega alates 01.10.2015.
5.Kostja I on jätnud hagejale tasumata üüri- ja kommunaalkulude eest esitatud arvete alusel. 20.10.2015 seisuga oli kostjal I hagejale tasumata põhivõlgnevus 619,05 eurot. Hageja nõudis ka viivist 1224,52 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist alates 10.11.2017 määraga 0,25% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostjate vastuväited hagile
6.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja arvutas põhinõude summa valesti ja ei viidanud sellele, et on juba osa rahast kätte saanud. Lisaks on lepingus kokku lepitud viivisemäär käsitatav tüüptingimusena ja see on tühine, sest on ebaproportsionaalselt suur. Kostjad taotlevad viivise vähendamist.
7.26.08.2015 teatas kostja I kirjalikult e-posti teel hagejale oma soovist leping üles öelda ja informeeris sellest, et ta ei kasuta antud ruumi ja ruum seisab tühjalt. 27.08.2015 vastas hageja ja kinnitas lepingu ülesütlemist, märkides, et lepingu kehtivuse lõppkuupäevaks on september 2015 ja kostja I peab maksma üüri ja kommunaalkulude eest ka 2015 septembris. 28.08.2015 leppisid pooled telefoni teel kokku, et üürisuhe lõpeb eelnimetatud kuupäeval ja hageja ei esita kostjale I arvet 2015 septembri eest. 28.08.2015 andis kostja I hageja palvel hagejale võtmed üle postkasti kaudu. Sellest hetkest alates arvas kostja I, et üürileping on üles öeldud. Esimese astme kohtu lahend
8.Harju Maakohtu 19.12.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 619,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 619,05 eurot (s.o kokku 1238,10 eurot). Maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 605,47 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
9.10.06.2015 üürileping on kostja I poolt kehtivalt üles öeldud ning üürileping lõppes 30.09.2015.
10.Kostjad esitasid põhivõlgnevusele vastuväiteid. Kostjad esitasid konto väljavõtted, mille kohaselt kostja II tasus hagejale 10.06.2015 arve nr 11559 alusel 416 eurot (tl 62-63) ja 10.07.2015 arve nr 11601 alusel 132 eurot (tl 64-65). Muid maksekorraldusi või teisi tõendeid arvete nr 11648, 11671, 11684, 11710 ja 11781 tasumise kohta kostjad ei ole esitanud (tl 19-23).
11.01.08.2015 arve nr 11648 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 132 eurot (ruumide üür; august), mille maksetähtpäev oli 10.08.2015 (tl 19). Kostjate arvates pidi hageja vähendama arvel nr 11648 märgitud võlgnevust 10.06.2015 kostja II poolt makstud tagatisraha arvelt (tl 58-61). Kostjad esitasid ka tagatisraha arve ja maksekorralduse (tl 62-63).
12.10.08.2015 arve nr 11671 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 111,59 eurot, maksetähtpäev oli 20.08.2015 (tl 20). Kostjad leiavad, et hageja pidi vähendama ka arvel nr 11671 märgitud võlgnevust 10.06.2015 makstud tagatisraha arvelt.
13.01.09.2015 arve nr 11684 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 132 eurot (ruumide üür; september); maksetähtpäev oli 10.09.2015 (tl 21). Kostjad väitsid, et nad ei pea seda arvet tasuma, sest suulise kokkuleppe alusel lõpetasid pooled üürisuhte 28.08.2015 (tl 58-61).
14.10.09.2015 arve nr 11710 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 114,84 eurot; maksetähtpäev oli 20.09.2015 (tl 22). Kostjad märkisid, et nad ei ole seda arvet maksnud.
15.10.10.2015 arve nr 11781 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 128,62 eurot (tl 23). Kostjad väitsid, et nad ei pea seda arvet tasuma, sest suulise kokkuleppe alusel lõpetasid pooled üürisuhte 28.08.2015.
16.Kostjate põhiliseks vastuväiteks hageja põhivõlgnevusele on see, et hageja pidi tasaarvestama kostja I võlgnevuse 10.06.2015 tasutud tagatisrahaga (menetlusosalised nimetavad seda ka deposiidiks). Kostjad on tasunud hagejale tagatisraha summas 284 eurot ning hageja ei ole nimetatud summat hagis esitatud nõudest maha arvestanud ega summat kostjatele tagastanud. Tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse (võlaõigusseadus (VÕS) § 198), asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleks hagejale tasaarvestamise avaldus esitanud. Seega on praegusel juhul täitmata tasaarvestuse olukorra eeldused. Lisaks ei saanud kostjad eeldada, et hageja tasaarvestab võlgnevuse tagatisrahaga. Tulenevalt üürilepingu p-st 16.1.4 puudus kostjatel õigus nõuda tagatisraha tagastamist. Üürilepingu p 16.1.4 ei ole vastuolus VÕS §-ga 308, pooled sõlmisid üürilepingu oma majandustegevuse raames ning tagatisraha kitsendamine, võrreldes seaduses sätestatuga, on äriruumi üürilepingu puhul tavaline praktika. Seega on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevust 619,05 eurot.
17.Kuna üürileping kehtis kuni 30.09.2015, siis on hageja õigustatud nõudma üüri ja kõrvalkulusid kuni 30.09.2015, st üüri ja kõrvalkulusid 2015. a. septembrikuu eest. Lepingu p-i 13.1.1 järgi on viivise määraks 0,25% päevas tähtajaks tasumata makselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjate vastuväide, et üürilepingu p 13.1.1 on tüüptingimusena tühine, kuid kostjate taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud. Hageja põhinõude suurus on 619,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 1224,52 eurot. Seega ületab viivisenõue põhinõuet ning hageja nõuab kostjatelt viivist rohkem kui seadusega ettenähtud viivise määr. Seega vähendab kohus põhinõudelt tasumisele kuuluvat sissenõutavaks muutunud viivist põhinõude suuruseni ehk 619,05 euroni ja jätab rahuldamata hageja nõude põhiosalt nõutava viivise saamiseks põhinõudest suuremas ulatuses, st tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõuet (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367).
18.Üürilepingu p-i 12.7 järgi on kostja II isiklikult vastutav äriruumi maksete (üüri, kommunaalide ja kahjustuste eest) eest VÕS § 142 lg 1 mõttes. Käenduse maksimumsummaks, mille tasumise eest kostja II vastutab on 15 000 eurot. Seega tuleb kostjalt II (käendajalt) solidaarselt kostjaga I (üürnik) välja mõista üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus summas 619,05 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 619,05 eurot. Ülejäänud osas, so 605,47 euro ja lisanduva viivise nõudes, jätab kohus hagi rahuldamata.
19.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 4). Maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud 01.06.2015 deposiiti tasutud tagatisrahaga summas 264 eurot ning tagatisraha võtmega summas 20 eurot. Eeltoodud summasid ei tagastatud ega tasaarvestatud. Kuna hageja on viivitanud eeltoodud summade tagastamisega, siis kuulub eeltoodud summadelt tasumisele ka viivis 0,25% päevas. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse osas, jätta kulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 322,50 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 619,05 euro ja viivise 1224,52 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
22.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Kaebajate hinnangul on maakohus ebaõigesti asja lahendamisel jätnud arvesse võtmata kostja I poolt tasutud tagatisraha. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Antud juhul ei ole täidetud tasaarvestuse nii
formaalsed kui ka materiaalsed eelsused. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole ümber lükanud maakohtu poolt tuvastatut, et tasaarvestuse avaldust ei ole esitatud . Samuti on maakohus põhjendatult viidanud üürilepingu p-le 16.1.4, mille kohaselt puudus üürnikul antud juhul õigus nõuda tagatisraha tagastamist.
24.Maakohus jättis õigustatult menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, sest hagi rahuldati osaliselt. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
25.Apellatsioonaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kaebuse esitajate kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna hagejat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
26.Kostjatel on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
27.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.