Aktsiaseltsi Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02. oktoobri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Credit One OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
8608,95 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts Spin TEK (registrikood 10098106), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja: Credit One OÜ (registrikood 12449426), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 02. oktoobri 2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Credit One OÜ kanda.
4.Välja mõista Credit One OÜ-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 425 eurot (käibemaksuta) Aktsiaseltsi Spin TEK OÜ kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Credit One OÜ-l tasuda Aktsiaseltsile Spin TEK kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Spin TEK esitas 22.09.2017 Harju Maakohtule hagi Credit One OÜ vastu alusetult saadud 8608,95 euro tagastamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 19.10.2017 täpsustuse kohaselt tagas hagejale kuuluvale kinnisasjale seatud 89 477 euro suurune hüpoteek kolmandate isikute vahel sõlmitud laenulepinguid. Põhivõlgnikud võlga ei tasunud ja kostja hüpoteegipidajana algatas hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse. Et vältida korteriomandi realiseerimist, tasus hageja 07.04.2016 täitemenetluses nõutud summa ise. Hageja tasus kohtutäiturile vastavalt täitmisteatele 93 791,06 eurot - hüpoteegisumma 89 477 eurot, mille kohtutäitur kandis edasi kostjale ja täitemenetlusega seotud kulud 8606,95 eurot.
3.Kohtutäitur nõudis täitmisteates hagejalt ekslikult hüpoteegisummast suurema summa tasumist. Kuna hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamisest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu, ei saa kohtutäituri tasu nõuet pöörata kinnisasja omaniku muule varale, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjale hüpoteegisumma ulatuses.
4.Maksimumsumma, mille hageja oli kohustatud tasuma, oli seega hüpoteegisumma 89 477 eurot ja kostjal oli seetõttu õigus hagejalt saada kohtutäituri tasu võrra väiksem summa. Seega sai kostja 8608,95 eurot alusetult ja ta rikastus hageja arvel, kuid ta keeldub enamsaadu tagastamisest. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kui hageja leiab, et kohtutäitur rikkus seadust, võib tal olla nõue kohtutäituri, mitte kostja vastu. Kohtutäitur vastutab oma ametitegevusega tekitatud kahju eest.
7.Hageja ei püüdnud temale väidetavalt tekitatud kahju ära hoida. Hagejal oli õigus esitada kohtutäituri tegevuse (sh tasuotsuse) peale kaebus. Kuna hageja seda ei teinud, on ta minetanud õiguse sellisele asjaolule tugineda.
8.Ebaõige on hageja väide, nagu oleks kohtutäitur pööranud nõude hageja muule varale. Hageja tasus 93 791,06 eurot vabatahtlikult.
9.Alusetu rikastumise sätted ei kohaldu, kuna hageja ei tasunud vaidlusalust summat kostjale, vaid kohtutäiturile. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1548,75 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: kostja kui hüpoteegipidaja algatas hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes täitemenetluse, mille aluseks on kostjale loovutatud kolmandate isikute vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded; hageja kinnisasja (kinnistusregistriosa nr 3813001) koormas hüpoteek suurusega 89 477 eurot; hageja tasus kohtutäiturile vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitmisteates märgitud 93 791,06 eurot, millest 89 477 eurot kandis kohtutäitur üle kostjale.
12.Õige ei ole kostja seisukoht, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Hagejal oli õigus esitada alusetu rikastumise nõue sissenõudja vastu ebaseaduslikult üle kantud rahasumma tagastamiseks. Kuigi hageja ei olnud ise midagi võlgu, kohustus ta kinnisasja omanikuna alluma kohesele sundtäitmisele ja oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 mõttes täitemenetluses võlgnik. See, et hageja ei vaidlustanud täituritasu otsust ega esitanud nõuet kohtutäituri vastu, ei võta temalt õigust esitada nõue kostja vastu. Täitemenetluses kaebuse mitteesitamisel ei ole nõudeid lõpetavat mõju tsiviilõiguses. Kostja nõustus kohtuistungil, et VÕS § 1028 lg 1 on kohane õiguskaitsevahend.
13.Alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud. Täitemenetlus oli nõude esitamise ajaks lõppenud. Kuna hageja vastutus piirdus vaid hüpoteegisummaga, oli täitmise käigus sellest enam nõutud summa õigusliku aluseta ja sissenõudja rikastus hageja arvel 8608,95 euro võrra. Hageja ei vastutanud hüpoteegisummat ületavate kohtutäituri tasude maksmise eest. TMS § 174 lg 2 kohaselt sai täitur oma tasud maha arvata enne raha sissenõudjale üleandmist. Asjaolu, et hageja täitis nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, ei too kaasa tema vastutust hüpoteegisummat ületavas osas. Apellatsioonkaebus
14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Kaebuse kohaselt jättis maakohus olulised materiaalõiguse normid kohaldamata. Põhimõtteliselt on õige kohtu seisukoht, et täituril on õigus oma tasu ja kulud maha arvata kinnisasja täitemenetluses müümisel saadud tulemist enne raha sissenõudjale jaotamist. Maakohus tõlgendas Riigikohtu praktikat aga ebaõigesti, käesoleval juhul nimetatu ei kohaldu.
16.Maakohus ei võtnud arvesse, et täituri tasu väljamõistmisel eksis kohtutäitur, mitte kostja. Kohus jättis TMS § 217 lg-d 1 ja 6 ning KTS § 2 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaldamata. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (lahend nr 3-2-1-31-10, p 18) oleks hagejal õigus esitada hagi sissenõudja vastu pärast täitemenetluse lõppu üksnes olukorras, kus tal oli täitemenetluse ajal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Antud olukorras, kus eesmärk oli vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitemenetluse korraldamisel, tuli esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur vastutab ise oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest. Hageja ei saa pärast täitemenetluse lõppu esitada kostja vastu hagi nõudes, mille aluseks on kohtutäituri menetluslik eksimus. Kuna hageja ei esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale, muutusid need toimingud ja otsused hageja suhtes siduvaks.
17.Maakohus ei võtnud arvesse, et hageja ei ole kostjale raha üle kandnud ja VÕS § 1028 lg 1 eeldused on seega täitmata. Hageja tasus summa kohtutäiturile. Kostja ei ole õigusliku aluseta midagi saanud. Alusetu on kohtu järeldus, nagu oleks kostja aktsepteerinud, et ta on
kohane kostja ja et hagejal on tema vastu nõue. Kostja on vaielnud järjepidevalt hagile vastu.
18.Kohus jättis tähelepanuta, et kostja nõue põhivõlgnike vastu oli suurem, kui saadud raha, mistõttu ei esine alusetu rikastumise olukorda. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 1028 lg 1 koostoimes VÕS §-ga 78 ja kostja vastavad väited käsitlemata. Kuna hageja täitis põhivõlgnike võlga, said hageja arvelt rikastuda põhivõlgnikud, kelle kohustus vastavas ulatuses vähenes. Hagejal võib seetõttu olla nõue põhivõlgnike vastu. Hageja otsustas täita kohustuse hüpoteegisummat ületavas osas vabatahtlikult. Seadus seda ei keela ega kohusta kostjat tagastama kolmanda isiku poolt võlgniku eest vabatahtlikult makstud summat. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud.
23.Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Riigikohus on korduvalt märkinud, et hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamine tähendab asjaõiguslikku realiseerimisnõuet, millest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu. AÕS § 346 lg 1 järgi kaetakse nii tagatud nõue kui ka täituritasu hüpoteegisumma ulatuses. Seega ei saa täituri tasu nõuet rahuldada võlgniku muu vara kui üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel (vt nt lahendeid nr 3-2-1-77-15, p 27; 3-2-1-64-12, p 47).
25.Kinnisasja täitemenetluses müümisel on täiturile tagatud tema tasu ja täitekulude saamine TMS § 174 lg 2 järgi sel viisil, et täitur saab need tulemist maha arvata enne raha sissenõudjatele jaotamist. Selliselt on sisuliselt kohaldatav ka KTS § 32 lg 2 teine lause, mille järgi mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub
põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega (vt nt lahendit nr 3-2-1-77-15, p 28). Samad põhimõtted kohalduvad ringkonnakohtu arvates ka juhul, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik tasub kinnisasja enampakkumisel müümise vältimise eesmärgil võlasumma rahas. Hageja oleks pidanud antud juhul täitemenetluses maksma hüpoteegisumma, s.o 89 477 eurot. Sellest summast oleks pidanud kohtutäitur maha arvama oma tasu 8606,95 eurot ja kandma seejärel ülejäänud summa, s.o 80 870,05 eurot, üle sissenõudjale, s.o kostjale. Kohtutäitur kandis kostjale üle 89 477 eurot, s.o 8606,95 eurot rohkem, mille võrra on kostja hageja arvel alusetult rikastunud, nagu leidis õigesti ka maakohus. Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, et hageja ei kandnud raha kostjale üle otse, vaid kohtutäituri vahendusel ja et kostja tasus ettenähtud summast 8606,95 eurot rohkem vabatahtlikult.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja poolt kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamata jätmine ja nõude mitteesitamine kohtutäituri vastu ei võta temalt õigust esitada kostja vastu nõue tulenevalt alusetust rikastumisest. Samuti ei ole õige kostja seisukoht, et hageja oleks pidanud esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
27.Ekslikud on ka kostja seisukohad, nagu ei oleks ta alusetult rikastunud seetõttu, et tema nõue põhivõlgnike vastu on hageja tasutud summast suurem ja rikastunud on hoopis põhivõlgnikud, kelle kohustus vastavas ulatuses vähenes. Hageja arvel rikastus üksnes kostja, mitte kohtutäitur ega põhivõlgnikud. Menetluskulud
28.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
29.Vastuses apellatsioonkaebusele palus hageja kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 425 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele 1 tund ja kaebusele vastuse koostamisele 4 tundi – kokku 5 tundi. Esindaja tunnihind on 85 eurot, millele lisandub käibemaks.
30.06.02.2019 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 531,25 eurot (käibemaksuta) 6 tunni 15 minuti vältel tehtud toimingute eest. Taotluses on märgitud järgmised lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu – apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Hageja ei ole välja toonud põhjust, miks on lisandunud vastuse koostamise ajale 1 tund olukorras, kus ta ei ole täiendavat vastust esitanud. Seega arvestab ringkonnakohus vastuse koostamise ajakuluks varasemas menetlusdokumendis märgitud 4 tundi, millele lisandub apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulu 1 tund – kokku 5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul olid eelnimetatud toimingud ning ajakulu 5 tundi hageja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud.
31.Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt). Ringkonnakohus jätab menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu arvestamata.
32.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind mõistliku suurusega. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu suurusega 425 eurot (5x85 - käibemaksuta).
33.Hageja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.