1.22.09.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu alusetult saadud 8608.95 euro tagastamiseks ning 19.10.2017 hagi täpsustuse.
2.Hagiavalduse kohaselt saatis Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets hagejale täiteasjas nr 014/2016/608 täitmisteate, mille kohaselt on kostja hüpoteegipidajana andnud sundtäitmiseks hüpoteegi realiseerimise nõude, milles koormatud kinnisasjaks on hagejale kuuluv korteriomand. Tegemist on nõuetega, mis tulenevad kolmandate
isikute vahel sõlmitud laenulepingutest. Võlgnikud võlga ei tasunud, mistõttu oli hageja sunnitud kõnealuses täiteasjas võla ise tasuma, et vältida korteriomandi realiseerimist. Hageja tasus kohtutäiturile 93 791.06 eurot, millest 89 477 eurot kandis kohtutäitur üle kostjale. Täitemenetluses on kohtutäitur eksinud seaduse vastu ning erinevalt Riigikohtu tõlgendusest (lahendid nr 3-2-1-77-15 (punkt 27) ja 3-2-1-64-12 (punkt 47)) on täitur nõudnud hagejalt suuremat summat kui hüpoteegisumma. Maksimumsumma, mille hageja oli kohustatud tasuma, oli hüpoteegisumma 89 477 eurot. Kohtutäitur oleks pidanud pidanud kandma sissenõudjale üle kohtutäituri tasu võrra väiksema summa hüpoteegisummast 89 477-8608.95=80 868.05 eurot. See oleks olnud maksimaalne summa, millele kostjal oleks olnud seadusjärgne õigus. Seega on kohtutäitur kandnud kostjale 13.04.2016 üle seadusliku aluseta 8608.95 eurot, mille tagastamist hageja kostjalt nõuab. Kostja keeldus 28.08.2016 tagastamisest. Tsiviilasjades nr 3-2-1-31-10 (punktis 18) ja nr 3-2-1-138-13 (punktis 22) on Riigikohus leidnud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral võib sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Kui võlgnikult on täitemenetluse raames võetud ja sissenõudjale üle kantud enam, kui see seadusest tulenevalt võimalik on, on tegemist võlgniku õiguste rikkumise läbi toimunud alusetu rikastumisega. Hageja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lõikele 1 ja leidis, et praegusel juhul ei olnud tal kohustust kanda kohtutäiturile enam kui 89 477 eurot ega sissenõudjal õigust saada täitemenetluse raames suuremat summat kui 89 477 miinus täitekulud.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Hagejal võib olla nõue kohtutäituri vastu või on hageja sellise nõude oma tegematajätmise tõttu minetanud, kuid igal juhul ei saa olla hagejal nõuet kostja vastu. Hagejal oli võimalus kohtutäituri tegevuse ja otsuse (sh tasuotsuse) peale esitada täiturile kaebus. Hageja seda teinud ei ole. Kostja viitas ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõikele 6. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 15.03.2018 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Pooled ei vaidle, et hageja tasus kohtutäiturile 93 791.06 eurot, millest 89 477 eurot kandis kohtutäitur üle kostjale. Hageja leidis, et maksimumsumma, mida oleks saanud hagejalt nõuda, oli hüpoteegisumma ja kostjale oleks tulnud tasuda kohtutäituri tasu võrra väiksem summa hüpoteegisummast, s.o 80 868.05 eurot. Kohus nõustus kostja märkusega, et hageja annab hagis mõista, justkui oleks antud juhul täitur pööranud nõude hageja muule varale ja viitab sealjuures Riigikohtu praktikale, mis seda väidetavalt ei luba. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-15 punkti 27 kohaselt annab täituritasu otsus täiturile TMS § 2 lõike 1 punkti 16 järgi täitedokumendi avaldaja suhtes. Riigikohus on samas leidnud, et kuna hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamisest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu, ei saa ka sellest menetlusest tuleneva täituritasu nõuet pöörata kinnisasja omaniku muule varale kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjale hüpoteegisumma ulatuses, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-64-12 punkti 47 kohaselt tähendab hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamine asjaõiguslikku realiseerimisnõuet, millest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu. Seega ei ole ka alust pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku muule varale. See kehtib mh täituritasu osas, mis asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lõike
1 järgi kaetakse hüpoteegisumma ulatuses. Seega ei saa ka täituri tasu nõuet rahuldada võlgniku muu vara kui üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes.
6.Eristada tuleb nõude täitmist täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt, nõude täitmist täitemenetluses võlgniku muu vara arvelt ning lisaks nõude täitmist täitemenetluses vabatahtlikult ilma muud vara ja/või hüpoteeki realiseerimata. Viidatud lahendite kohaselt ei saa täituri tasunõuet rahuldada võlgniku muu vara kui üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et antud juhul on hageja kõnealuse summa 93 791.06 eurot tasunud kohtutäiturile täitemenetluses vabatahtlikult, st ilma hageja hüpoteeki või muud vara realiseerimata, mistõttu ei ole viidatud lahendid asjassepuutuvad. Kuigi hageja on arutanud, et vabatahtlikkuses selles olukorras ei ole pistmist nõude vabast tahtest rahuldamisega, on hageja vastav väide antud vaidluse ja väljatoodud Riigikohtu lahendite kontekstis sobimatu.
7.Hageja on täitnud täitemenetluses nõuded ilma, et oleks realiseeritud hüpoteek või muu vara ning pooled ei vaidle, et täidetud nõuded olid olemas ja kehtivad. Seetõttu tuleb ka lisaks nõustuda kostja vastuväitega, et hagejal ei ole kostja vastu hagis toodud asjaoludel alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Kuigi iseenesest on õige hageja väide, et kaebuste esitamisel või esitamata jätmisel täitemenetluses ei saa olla kahjunõudeid lõpetav mõju tsiviilõiguses, siis antud juhul ei ole hageja täitnud kostja suhtes kohustust, mida ei ole olemas, mis ei tekkinud või mis langes ära. Kohustus tasuda täituri tasu oli olemas, hageja täitis selle kohustuse ning mittetäitmise korral ei oleks täitur saanud nõuet sundtäita hageja muu vara arvelt. Seega ei ole hagis kirjeldatud asjaoludel hageja nõuet tekkinud.
8.Eeltoodud selgitustel ei näinud kohus hagis asjaolusid, mis võimaldaksid hagejal hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja on saanud läbi täitemenetluse alusetult rikkamaks. Kohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata, kuna asus seisukohale, et hagejal ei ole võimalik hagiga oma eesmärki, st tasutud kohtutäituri tasu kostja vastu esitatud alusetu rikastumise nõude kaudu kostjalt tagasi saada.
9.Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõike 2 kohaselt hageja kanda. Määruskaebus
10.02.04.2018 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada. Hageja ei nõustunud, et tegemist oli vabatahtliku täitmisega ja et puudus vaidlus selles, et täidetud nõuded olid olemas ja kehtivad.
11.Kohus on vabatahtliku täitmise hindamisel jätnud tähelepanuta hageja erilise positsiooni täitemenetluses. Sellises täitemenetluses on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võlgnikuks vaid tinglikult, kuna isiklikku täitedokumenti tema suhtes ei ole, on vaid asjaõiguslik nõue koormatud kinnisasja võõrandamiseks. Nõude vabatahtlikuks täitmiseks ei olnud hagejal võimalustki. Selleks pidanuks hüpoteegipidaja eelnevalt ise pöörduma hageja poole, et teatada kavatsusest alustada täitemenetlust ja andes selle vältimiseks võimaluse tasuda hüpoteegisumma enne täituri poole pöördumist. Sellist võimalust hüpoteegipidaja hagejale ei andnud.
12.Kuna hüpoteegipidaja nõuet sundtäitmisele eelnevalt vabatahtlikult täitmisele ei esitanud, pidi ta aru saama, et kõik sundtäitmisega seotud kulud arvestatakse selle maksimumsumma sisse, mis hüpoteegi täitmisest saadakse. Kuna sellises täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku hüpoteegiga koormamata varale, pidi sissenõudja teadma, et tal on õigus vaid hüpoteegisummale, millest lahutatakse sundtäitmise kulud. Siinkohal on maakohus eksinud, et pooled ei vaidle selle üle, et täidetud nõuded olid olemas ja kehtivad. Olemas ja kehtivad olid sissenõudja nõue ja täitemenetluse kulud kokku hüpoteegisumma ulatuses. Sissenõudja nõue hageja vastu oli täpselt hüpoteegisumma suurune. Esitades täitmisavalduse vähendas sissenõudja ise teadlikult oma nõuet võimalike täitekulude võrra. Kui täitemenetluses olev sissenõudja nõue, mis ületab hüpoteegisummat, on vaidlustatud, on ümber lükatud kohtu põhjendused hagi läbi vaatamata jätmiseks ning nõuet tuleb hinnata sisuliselt. Alusetu rikastumise jaoks ei ole oluline ka tegutsemine sunni olukorras, vaid piisab sellest, et kohtutäitur ise, eksides seaduse vastu, on täitnud sissenõudja nõude suuremas summas, kui tal selleks õigust oli.
13.Tegelikkuses ongi kohus lahendanud kohtuasja sisuliselt, leides, et hagi rahuldamiseks puudub hagejal õigus. Kohus leidis samuti, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastutus peaks piirduma hüpoteegisummaga. Ometigi oli täiteavalduses nõutud ja ka tasutud rohkem kui hüpoteegisumma. Sissenõudjal jällegi oli õigus hüpoteegisummale, millest on lahutatud täitekulud. Seega on sissenõudja saanud hageja arvelt kohtutäituri vahendusel kohustuse katteks summa, millist kohustust hagejal tegelikult ei ole. VÕS § 1028 koosseisulised tunnused on selgelt määratletavad. Selleks, et edasiselt aru saada, kas hagi kuulub rahuldamisele, tuleb asi lahendada sisuliselt, mitte läbi vaatamata jätmise staadiumis. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
14.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.03.2018 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
17.Kolleegium nõustub hagejaga, et praeguses asjas esitatud hagi puhul ei ole tegemist õiguslikult võimatu hagiga TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 mõistes. Hagis on hageja esile toonud järgmised asjaolud: kostja algatas hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes täitemenetluse, mille aluseks on kostjale loovutatud kolmandate isikute vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded; hageja kinnisasja koormas hüpoteek hüpoteegisummaga 89 477 eurot; hüpoteegi realiseerimise vältimiseks tasus hageja kohtutäiturile vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitmisteates märgitud summa 93 791.06 eurot, millest 89 477 eurot kandis kohtutäitur kostjale üle. Eeltoodule tuginedes leiab hageja, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud, kuna maksimumsumma, mida hagejalt sai täitemenetluses koos
täituri tasudega nõuda, oli hüpoteegisumma 89 477 eurot, ja et kostjale kuulus tasumisele täitekulude võrra väiksem summa hüpoteegisummast.
18.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et eelkirjeldatud olukorras võib hagejal olla alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, kuna kostja sai täitemenetluses oma nõude eest raha kogu hüpoteegisumma väärtuses, kuigi vastavalt kehtivale materiaalõigusele ja kohtupraktikale oleks pidanud saama täitekulude võrra vähem, sest hagejalt ei saanud kohtutäitur vabatahtliku täitmisena nõuda suurema summa kui hüpoteegisumma 89 477 euro tasumist. Viidatud summalt tulnuks kinni pidada ka täitekulud ning sellisel juhul oleks kostja saanud võla katteks 89 477 eurot miinus täitekulud. Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja väite seoses tema vastutuse piiratusega hüpoteegisummaga tähelepanuta ning käsitlenud hoopis Riigikohtu seisukohti täituritasu nõude pööramisest kinnisasja omaniku muule varale ning nõude täitmist täitemenetluses vabatahtlikult ilma muud vara ja/või hüpoteeki realiseerimata. Siinjuures on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja annab hagis mõista, justkui oleks antud juhul kohtutäitur pööranud nõude hageja muule varale. Kolleegiumi hinnangul on maakohus vääralt mõistnud hageja viiteid kõnealustele Riigikohtu lahenditele. Hagist koosmõjus 19.10.2017 puuduste kõrvaldamise avaldusega on selgelt järeldatav, et hageja on viidanud eeltoodud lahenditele just selles kontekstis, et tema kui mittevõlgnikust hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastutus saab piirduda hüpoteegisummaga. Lahendi nr 3-2-1-77-15 punktis 27 on Riigikohus leidnud, et kuna hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamisest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu, ei saa ka sellest menetlusest tuleneva täituritasu nõuet pöörata kinnisasja omaniku muule varale kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjale hüpoteegisumma ulatuses, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes. Lahendi nr 3-2-1-64-12 punktis 47 on leitud, et hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamine tähendab asjaõiguslikku realiseerimisnõuet, millest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu. Seega ei ole ka alust pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku muule varale. See kehtib mh täituritasu osas, mis AÕS § 346 lõike 1 järgi kaetakse hüpoteegisumma ulatuses. Eeltoodust nähtuvalt on Riigikohus mõlemas lahendis lisaks sellele, et kinnisasja realiseerimise täitemenetlusest tulenevat täituritasu nõuet ei saa pöörata kinnisasja omaniku muule varale kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjale, rõhutanud, et kinnisasjale saab pöörata nõude üksnes hüpoteegisumma ulatuses, millest tuleb katta ka täitekulud. Eeltoodud järeldust toetab ka Riigikohtu seisukoht analoogse olukorra kohta, kui kinnisasi oleks läinud täitemenetluses realiseerimisele. Lahendi nr 3-2-1-77-15 punktis 28 on Riigikohus märkinud, et kinnisasja täitemenetluses müümisel on täiturile tagatud tema tasu ja täitekulude saamine TMS § 174 lõike 2 järgi viisil, et täitur saab need tulemist maha arvata enne raha sissenõudjatele jaotamist. Seega praegusel juhul, kui kinnisasi oleks läinud realiseerimisele, oleks kohtutäitur saanud müügist saadavast tulemist maksimaalselt hüpoteegisumma ehk 89 477 eurot, millest oleks tulnud maha arvestada täitekulud ja tasu ning ülejääk kanda sissenõudjale. Seega igal juhul oleks sissenõudjal olnud õigus vähemale, kui ta antud juhul saanud on.
19.Eeltoodust tuleneb, et antud juhul on tegu keeruka õigusliku vaidlusega, millises olukorras tuleb eelistada asja sisulist lahendamist ja õigusliku olukorra täiendavat analüüsimist. TsMS § 423 lõige 2 ei kohusta kohut jätma hagi läbi vaatamata, vaid annab selleks võimaluse (vt ka analoogse normi TsMS § 371 lõike 2 kohta Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-12 (punkt 13) ja 3-2-1-134-07 (punkt 13)). Kolleegiumi hinnangul puudub kohtupraktika analoogsetes asjades, st olukorras, kus hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik tasub täitemenetluses kinnisasja realiseerimise vältimiseks täituri poolt antud vabatahtliku täitmise ajal täitmisteates märgitud summa, mis aga ületab
hüpoteegisumma. Asjaolu, et tasumine toimub vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, ei saa mõjuda kinnisasja omaniku õigustele negatiivselt ega tuua kaasa vastutust üle hüpoteegisumma.
20.Kuivõrd ringkonnakohus leidis eelnevalt, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata kaebuse ülejäänud väidetele.
21.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.