Spin TEK AS hagi Credit One OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
8 608, 95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Spin TEK AS (registrikood 10098106) Hageja lepinguline esindaja: Riho Friedrichs, Õigusbüroo Ratio Legis OÜ, e-post [email protected] Kostja: Credit One OÜ (registrikood 12449426) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jürgen Valter, epost: [email protected]
Asja arutamine
Kohtuistungil 04.09.2018; istungil osalesid hageja ja kostja lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Credit One OÜ-lt Spin TEK AS kasuks 8 608, 95 eurot.
3.Jätta menetluskulud Credit One OÜ kanda.
4.Välja mõista Credit One OÜ-lt Spin TEK AS menetluskulu kokku 1548,75 eurot (riigilõivud kokku 550 eurot ja õigusabikulud 998,75 eurot) Spin TEK AS kasuks.
Välja mõista Credit One OÜ-lt Spin TEK AS kasuks viivis menetluskuludelt (1548,75 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.30.03.2016 kell 17:06 saadeti hagejale Tallinna Kohtutäitur Marek Laanemets`a poolt täiteasja nr 014/2016/608 raames täiteteatis, millise kohaselt on hüpoteegipidaja OÜ Credit One OÜ andnud täitmisse Tallinna notar Lee Mõttus 13.01.2016 notariaalsed dokumendid nr 115. Tegemist on hüpoteegi täitmise nõudega, kus koormatud kinnisasjaks on (kinnistusregistriosa nr 3813001) AS Spin TEK kuuluv korteriomand. Tegemist on nõuetega, millised tulenevad: a) Nordea Bank Finland Plc tegutsedes läbi Eesti filiaali ja Marko Maido, isikukood 37109100212, vahel 26.03.2009.a. sõlmitud laenulepingust nr 09320152147 ja b) Nordea Bank Finland Plc tegutsedes läbi Eesti filiaali, Marko Maido, isikukood 37109100212, ja Riin Siilbaum, isikukood 48509066517, vahel 01.12.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09220152147. Hageja palus 06.04.2016 kirjaga kõik võlgnevused võlgnikel tasuda viivituseta kohtutäituri ametialasele arvelduskontole AS SEB Pank EE181010010124378012. Seda võlgnikud ei teinud. 07.04.2016 oli võlausaldaja sunnitud kõnealuses täiteasjas ise võla tasuma, et vältida hüpoteegi realiseerimist. Võlg kokku tasuti summas 93 791,06 eurot, millest 89 477 eurot kandis kohtutäitur kostjale üle. Tänaseks on selgunud, et toimunud täitemenetluses on kohtutäitur eksinud seaduse vastu ning erinevalt Riigikohtu tõlgendusest (3-2-1-77-15 p 27 aga ka 3-2-1-64-12 p 47) on kohtutäitur nõudnud hagejalt suuremat summat, kui tal selleks tegelikult õigus oli. Maksimumsumma, mida oleks saanud koos kohtutäituri tasudega nõuda, oli hüpoteegisumma ja kostjale kuulus tasumisele kohtutäituri summa võrra väiksem summa hüpoteegisummast, so 89 477 - 8608,95= 80 868,05 eurot. Seega on kostjale 13.04.2016 kohtutäituri poolt kantud üle seadusliku aluseta 8608,95 eurot, millise palus hageja kostjal tagastada. Kostja oma 28.08.2016 e-kirjaga on selle summa hagejale tagastamisest keeldunud. Eeltoodu alusel on kostja nimetatud summa ulatuses hageja arvelt alusetult rikastunud. Hageja nõudeks on VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult saadu summa, so 8608,95 euro tagastamine. Kostja vastus hagile
2.Kostja ei võta hagi õigeks ning palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku (kostja) vastu ja hagi on alusetu. Hageja on ise korduvalt väljendanud seisukohta, et just nimelt täitur on seadust rikkunud ning kostja on ka hagejale selgitanud, et sellisel juhul ei ole õigustatud esitada nõudeid kostja vastu. Kostja ja täituri omavahelised õigussuhted ei puutu käesolevasse menetlusse. Hagejal võib olla nõue täituri vastu, või on hageja sellise nõude enda tegematajätmise tõttu minetanud, kuid igal juhul ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu. Lisaks leiab kostja, et antud juhul on hageja 93791,06 eurot tasunud kohtutäiturile vabatahtlikult (eelnevalt täituri tegevusele mistahes vastuväiteid esitamata). Seega
on hageja kõnealuse summa tasunud kohtutäiturile mitte kostjale. Seega ei saa hageja ka esitada kostja vastu nõuet VÕS § 1028 alusel. Kui hageja on enda arvates midagi maksnud alusetult, siis tuleb tal seda tagasi nõuda sellelt isikult, kellele ta on selle summa tasunud. Selleks isikuks, ei ole kostja, vaid täitur. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Hageja on hagis esile toonud ja tõendanud järgmised asjaolud: kostja kui hüpoteegipidaja algatas hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes täitemenetluse (täiteasja nr 014/2016/608, tl 5-13, 33-37), mille aluseks on kostjale loovutatud kolmandate isikute vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded (tl 14-32); hageja kinnisasja (kinnistusregistriosa nr 3813001) koormas hüpoteek hüpoteegisummaga 89 477 eurot (tl 61); hageja tasus kohtutäiturile vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitmisteates märgitud summa 93 791,06 eurot (tl 6-6p, 41), millest 89 477 eurot kandis kohtutäitur üle kostjale (tl 42). Eeltoodud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub.
6.Hageja nõue tugineb väitele, et tema vastutus piirdub vaid hüpoteegisummaga, mistõttu on täitmise käigus üle hüpoteegisumma nõutu nõutud temalt õigusliku aluseta, millist summat hageja soovib tagasi kostjalt. Hageja leiab, et käesoleval juhul on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud, kuna maksimumsumma, mida hagejalt sai täitemenetluses koos täituri tasudega nõuda, oli hüpoteegisumma 89 477 eurot, mistõttu kuulus kostjale tasumisele täitekulude võrra väiksem summa hüpoteegisummast. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud nõude vale isiku vastu. Kohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et hagejal on käesoleval juhul seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt õigus valida kelle vastu ja millisel õiguslikul alusel ta nõude esitab kui nõude eeldused on täidetud. Riigikohtu praktikas on leitud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (vt RKL 3-2-1-31-10 p 18, 3-2-1-138-13 p 22). Riigikohus on selgitanud ka seda, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Samas on kolleegium leidnud, et välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt RKL tsiviilasjas nr 2-16-12972; 3-2-1-166-16, p 13; 3-2-1-10513, p 19). Hageja ei ole esitanud nõuet kohtutäituri vastu.
7.Vaidlust ei ole selles, et täitemenetlus täiteasjas nr 014/2016/608 on lõpetatud. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et täiteasjas nr 014/2016/608 on sissenõudjaks kostja ja võlgnikuks hageja, nõude sisuks on hüpoteegi täitmise nõue (tl 6-10). Asjaolu, et hagejat on täiteasjas
käsitletud võlgnikuna nähtub ka hageja poolt esitatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest nr 2-16-7997 (tl 58-60). Kohus selgitab, et kuigi hageja ei ole võlgnikuks, kes ise on midagi võlgu, on tema varaga tagatud nn põhivõlgniku kohustused, so hageja varale on seatud hüpoteek põhivõlgniku laenu tagamiseks. Tuvastatud on, et põhivõlgnikud enda kohustusi täitnud ei ole ja ei ole seda teinud ka täitemenetluse alustamise järgselt hageja nõude alusel (tl 5-37, 38-40). Samas on käesoleval juhul oluline, et täiteasjas nr 014/2016/608 on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping (alus: TMS § 2 lg 1 p 19), mistõttu täitemenetluse, so TMS § 5 mõttes on kohustatud isikuks ehk võlgnikuks kinnisasja omanik ehk hageja, kes kohustub alluma kohesele sundtäitmisele, so tegemist ei ole nn vabatahtliku täitmisega. Kohus peatub eeltoodul täiendavalt. Käesoleval juhul ongi hageja kui võlgnik esitanud nõude kostja kui sissenõudja vastu pärast täitemenetlust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-st 1 tulenevalt, mida kostja ka ise on pidanud kohaseks õiguslikuks aluseks tema vastu nõude esitamisel (kinnitus kohtuistungil, tl 106p) ning mis on ka kohtu hinnangul hageja nõude õiguslikuks aluseks. Seega on kostja näol tegemist kohase kostjaga ning asjaolu, et hageja ei ole: 1) vaidlustanud täituritasu otsust ja/või 2) esitanud nõuet kohtutäituri vastu, ei võta hagejalt õigust esitada nõuet kostja vastu. Õige on hageja seisukoht, et kaebuste esitamisel või esitamata jätmisel täitemenetluses ei saa olla (kahju)nõudeid lõpetav mõju tsiviilõiguses.
8.Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul nõude eeldused täidetud. Kohus nõustub hagejaga, et hageja vastutus piirdub vaid hüpoteegisummaga, mistõttu on täitmise käigus üle hüpoteegisumma nõutu nõutud hagejalt õigusliku aluseta. Kui võlgnikult on täitemenetluse raames saadud ja sissenõudjale üle kantud enam kui see seadusest tulenevalt võimalik on, on tegemist võlgniku õiguste rikkumise läbi toimunud alusetu rikastumisega. Antud olukorras ei olnud hagejal olemas kohustust üle kanda enam kui hüpoteegisumma 89 477 eurot ja kostjal sissenõudjana õigust täitemenetluse raames saada suuremat summat kui 80 868, 05 euro (89 477 eurot- täitekulud 8608,95 eurot). Tuvastatud on, et kohtutäitur kandis kostjale üle 89 477 eurot, seega on kostja saanud õigusliku aluseta 8608,95 eurot suurema summa kui tal selleks õigus oli. Eeltoodu alusel on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud kuna hagejal ei olnud kohustust üle kanda enam, kui 89 477 eurot ning kostjal ei olnud täitemenetluses õigust saada suuremat summat, kui 89 477 eurot, millest on maha arvestatud täitekulud summas 8608,95 eurot. Seega on kostja sissenõudjana saanud hageja arvelt kohtutäituri vahendusel kohustuse katteks summa, mille tasumise kohustust hagejal tegelikult ei ole. Kostja ei ole vaatamata hageja kohtueelsele nõudele hagejale 8608,95 eurot tagastanud (tl 4345) ning ei ole seda teinud senini. Ka ringkonnakohus on käesolevas asjas asunud seisukohale, et kirjeldatud olukorras võib hagejal olla alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, kuna kostja sai täitemenetluses oma nõude eest raha kogu hüpoteegisumma väärtuses, kuigi vastavalt kehtivale materiaalõigusele ja kohtupraktikale oleks pidanud saama täitekulude võrra vähem, sest hagejalt ei saanud kohtutäitur vabatahtliku täitmisena nõuda suurema summa kui hüpoteegisumma 89 477 euro tasumist. Viidatud summalt tulnuks kinni pidada ka täitekulud ning sellisel juhul oleks kostja saanud võla katteks 89 477 eurot miinus täitekulud. Nimetatut on kinnitanud Riigikohus lahendites nr 3-2-177-15 punktis 27 ja 3-2-1-64-12 punktis 47, millest nähtub, et mittevõlgnikust hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastutus saab piirduda hüpoteegisummaga, st kinnisasjale saab pöörata nõude üksnes hüpoteegisumma ulatuses, millest tuleb katta ka täitekulud. Eeltoodud järeldust toetab ka Riigikohtu seisukoht analoogse olukorra kohta, kui kinnisasi oleks läinud täitemenetluses realiseerimisele. Lahendi nr 3-2-1-77-15 punktis 28 on Riigikohus märkinud, et kinnisasja täitemenetluses müümisel on täiturile tagatud tema tasu ja täitekulude saamine TMS §
174 lõike 2 järgi viisil, et täitur saab need tulemist maha arvata enne raha sissenõudjatele jaotamist. Seega praegusel juhul, kui kinnisasi oleks läinud realiseerimisele, oleks kohtutäitur saanud müügist saadavast tulemist maksimaalselt hüpoteegisumma ehk 89 477 eurot, millest oleks tulnud maha arvestada täitekulud ja tasu ning ülejääk kanda sissenõudjale. Seega igal juhul oleks sissenõudjal olnud õigus vähemale, kui ta antud juhul saanud on. Käesolevas asjas on tõusetunud poolte vahel ka vaidlus küsimuses, mis tähendus on asjaolul, et hageja tasus nõudesumma vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kohus kordab siinkohal, et täiteasjas nr 014/2016/608 on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping (alus: TMS § 2 lg 1 p 19), mistõttu täitemenetluse, so TMS § 5 mõttes on kohustatud isikuks ehk võlgnikuks kinnisasja omanik ehk hageja, kes kohustub alluma kohesele sundtäitmisele, so tegemist ei ole nn vabatahtliku täitmisega. Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja eesmärk on motiveerida võlgnikku nõuet ise rahuldama ja vältima edasisi toimingid, siinjuures kinnisasja võimalikku võõrandamist. Arvestada tuleb sellega, et antud juhul alustati hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes täitemenetlust mitte tema kui isikliku võlgniku vastu, vaid hageja poolt laenusaaja rahaliste kohustuste tagamiseks oma kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks, st hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamiseks hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 p 19. Selline täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla kättesaamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga. Sissenõudja ehk kostja täiteavalduse esitamisega kohtutäiturile alustas sundtäitmist. Sundtäitmise alustamisest ei ole võlgnik enam oma tegevuses vaba otsustamaks kas nõuet täita või mitte. Vabatahtlik täitmise tähtaeg annab hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule võimaluse valida, kas tema kinnistu läheb sundrealiseerimisele või ei. See aga ei ole nõude vabatahtlik täitmine. Hageja on avaldanud, millele kostja ei ole vastu vaielnud, et hagejale pole antud võimalust nõude vabatahtlikuks sundtäitmise väliseks täitmiseks. Lisaks on kohus seisukohal, et asjaolu, et hageja täitis/tasus nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, ei saa mõjuda kinnisasja omaniku õigustele negatiivselt ega tuua kaasa vastutust üle hüpoteegisumma. Seda on leidnud käesolevas asjas ka ringkonnakohus.
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole (kohtuistungil, tl 107p). Kohus hindab siiski hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikust. Hageja menetluskuluks on vastavalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 104-105) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu 913,75 eurot 10,45 tunni eest tunnitasuga 85 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise kulu arvestatuna kohtuistungi toimumise kestust, so 1, 30 tundi ja tunnihinda 85 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõivude, sh määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu näol (kuna määruskaebus rahuldati) tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, samuti on põhjendatud hageja õigusabikulu esitatud tunnihinnaga 85 eurot tund ja tehtud toimingutele kulunud aeg, va menetluskulude nimekirja koostamise eest, so 0,30 tunni ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 11,45 tunni eest summas 998,75 eurot ning menetluskulu kokku 1548,75 eurot (550+998,75).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse teinud. Kohus määrab hageja taotlusel, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.