lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-19476/12

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 14.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-18-19476/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1242
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

14. veebruar 2018. a Haapsalu kohtumaja 2-18-19476

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Karmen Pent vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes

Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, e-post * Kostja Karmen Pent, isikukood rahvastikuregistri andmetel *, e-post * Menetlustoiming

*,

elukoht

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Karmen Pent vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.

Edastada määrus hageja esindajale.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

Kostja ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord Hagi menetlusse võtmise keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hagiavaldus 21.12.2018. a esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Karmen Pent vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 17,60 eurot, viivise summas 13,52 eurot, alates 21.12.2018. a viivise nõudes põhinõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni 0,07% päevas tasumata summalt ja võla sissenõudmiskulude summas 25 eurot väljamõistmise nõudes. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja Karmen Pent vahel sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga *, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiiliside teenuseid ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud hagejale 01.02.2018. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohtumääruse põhjendus
2.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
2.2.TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüssel I määrus). Brüssel I määruse art 17 p 1 c järgi asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega. Brüssel I määruse art 18 p 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
2.3.Kohtule esitatud hagiavalduse ja selle lisade järgi tuleneb hageja nõue kostja vastu Elisa Eesti AS ja Karmen Pent vahel 20.05.2013. a sõlmitud liitumislepingust nr * ning nimetatud lepingust tulenev võlgnevus on tekkinud perioodil 01.-30.11.2015. a. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoht alates 05.02.2016. a *, enne seda asusid kostja registreeritud elukohad Eesti Vabariigis. Seega on kostja nõude aluseks oleva lepingu sõlminud eeldatavalt ajal, mil tema alaliseks elukohariigiks oli Eesti Vabariik. Kohus leiab, et kostja on lepingu sõlminud tarbijana, kuna kohtule pole esitatud andmeid, mis annaks alust järeldada, et kostja on lepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Nõude aluseks oleva

lepingu on kostja sõlminud Elisa Eesti AS-ga, kes osutas lepingu alusel kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning lepingu teiseks pooleks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud nõude näol on tegemist Brüssel I art 17 p-s 1 c sätestatud muu lepinguga, mille kostja on sõlminud tarbijana majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil.

2.4.Kohtule esitatud Elisa Eesti AS liitumislepingu kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega. Nimetatud üldtingimuste p 10.3 järgi lahendatakse liitumislepingu täitmisel tõusetuvad küsimused esmajärjekorras läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kas Tarbijakaitseameti juures tegutsevas Tarbijakaitsevaidluste komisjonis või Harju Maakohtus. Tarbijaga seotud vaidlused lahendatakse tarbija elukohajärgses kohtus.
2.5.Kohtule esitatud hagiavalduse järgi on kostja elukoht *. Rahvastikuregistri väljavõtte järgi on kostja elukoht alates 05.02.2016. a *. Maakohus edastas Lääneranna Vallavalitsusele ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuurile kohtunõude kostja elu- või viibimiskoha ning muude kontaktandmete väljaselgitamiseks. Lääneranna Vallvalitsus teatas kohtule 30.01.2019. a, vastavalt rahvastikuregistri andmetele on Karmen Pent elukoht * ning vallavalitsusel puuduvad muud K. Pent elu- või viibimiskoha andmed. Lääne Prefektuur 06.02.2019. a vastus kattus üheselt Lääneranna Vallavalitsuse poolt antud teabega.
2.6.Kohus saatis TsMS § 372 lg 3 alusel kostja teadaolevale e-posti aadressile ja elukohaaadressile seisukoha nõude tema elukoha ja kohtualluvuse kohta seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole käesoleva hetke seisuga kohtule vastanud, samuti on postiga saadetud menetlusdokument tagastatud kohtule, kuna saadetise väljastamine saajale ebaõnnestus.
2.7.Kohus on seisukohal, et Brüssel I määruse art 17 p 1 c järgi võib tarbija vastu algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Käesolevas asjas ei esine ka Brüssel I määruse artiklis 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda artikli 17 ja 18 sätestatust. Nii rahvastikuregistri, Lääneranna Vallavalitsuse kui ka Politsei ja Piirivalveameti poolt edastatud teabe kohaselt asub kostja teadaolev elukoht käesoleval ajal Suurbritannias ning kohtul puuduvad andmed kostja elu- või viibimiskoha kohta Eesti Vabariigis.
2.8.Tulenevalt Riigikohtu 21.11.2012. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 (p 12) saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kostja ei ole käesolevas asjas kohtule vastanud ning kostja teadaolev elukoht asub Suurbritannias. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna kostjal puudub teadaolev elu- või viibimiskoht Eesti Vabariigis, siis käesolev vaidlus ei allu Eesti kohtule.
2.9.TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
3.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Kostja ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja